TEEMA:

Terv
Nüüd olen alas, kus absoluutselt kõik on tundmatu.
Nagu millalgi oma maketi ehitamise foorumis kirjutasin, soovin lisaks rongidele sinna integreerida ka autod.... kunagi hiljem. Aga selleks, et asju õiges järjekorras ehitada, on vaja autotunnelites juhtrajad paika panna. Rongimudelid.ee oli müügil juhtraja terastraat.
Sellisel kodulehel :
www.sol-expert-group.de/1-87-model-build...ry:::48_170_183.html
on müügil magnetband :Maße des Magnetbands: 1 mm hoch, 3 mm breit; Stücklänge: 1 m x 50 Stück
Lihtne küsimus, mida mööda ikka need autod liiguvad, traati mööda (mis on ümmargune) või 1x3 mm magnetbandi.Kas on erinevusi autode konstruktsioonis.
Kunagi nõuka ajal sai kokku puudutud juhtraja autodega, millel olidki teesse süvistatud soone sees suunajad
ja voolu võttis soone kõrval olevatest kontaktliinidest, nagu troll, ainult sarv oli katuse asemel kõhu all. Selliseid komplekte on vist meil isegi poes müüdud.
Teine pakiline küsimus, kui ligistiku võib neit traate tee sisse paigaldada, ilma et oleks ohtu, et auto "hüppab"ühelt rajalt teisele.
Jõle mõnus oleks , kui saaks seda süteemi kuskil näppida, Tubis vaatamine on ikka pool asja. Kas on kellelgi pakkuda võimalust näha seda autot pärsiselt sõitmas.

Seda teemat (või alustaks uue) võiks hakata nüüd edasi arendama nii: ehitame juhtraja autosüsteemi nii, et õpime koos. Kes oskab vastata küsimustele:
1. Kui pikk võiks olla optimaalne (pingelang) automarsruut
2. palju autosid oleks mõistlik panna sõitma ühe traadi peale, et nende juhtimine liiga keerukaks ei läheks.
3. Kas erinevaid autoteesid saab omavahel ristuma panna.
4. Kust oleks kõige mõistlikum (hinna mõttes) tellida süsteemi arendamiseks vajalikke juppe.
Ellak

Ma olen aru saand, et neil autodel on patareid kastis ja see traat on teekatte all ja rauast ja magnet keerab auto esirattaid. Mingid süsteemid lülitavad autosid veel foori ees välja - kah mingine magnet tee all ja herkon auto küljes? Niimoodi see raja pikkus ei määra midagi ega tekita pingelangu.

Mis vahe on lindil ja traadil, hetkel öelda ei mõista, sest pole neid erinevusi uurinud. Loogisiselt võttes peaks laiem riba lubama esiratastel rohkem vibada kergelt ebaühtlaselt teel. Süsteemi põhimõtte nimetas Soobel juba ära - esiratastega seotud magnet jälgib etteantud trajektoori ehk traati või riba. Miniakud ja herkonlülitid asuvad masinas. Teepinnaalused pöörangud on mootoriga traadijupi ümbersuunajad. Masinate arv ühel ringil (traadil) sõltub ringile seatud stopp-kohtade arvust (vana süsteem) või digiseadistusest (uus nn sateliit-süsteem). Otsi Google abil üles Falleri koduleht - seal on car-systemi värgid eraldi välja toodud. Falleril on kena komme kasutusjuhendeid pdf-ina kättesaadavaks teha. Usun, et leiad midagi, mis ettekujutuse sellest masinavärgist selgemaks teeb.

Rongimees Einar.

Paar Falleri maketiautot on Tallinnas Kullo keskuse mudelipoes müügil. Karbid olid päris pirakad, mingine stoppsüsteem, traat ja vist ka mingit kattematerjali olla ka kaasas. Lähemalt uurida ei olnud aega.