2. Avaleht
  3. Selgitavad lood

Moodul 33 570px

„Selgitavate lugude“ selgitamise lugu.

Mõned artiklid olid valmis ammu enne seda, kui 2010 aastal kukkus sülle ootamatu võimalus osaleda kodulehekoolitusel ja luua see veebileht. „Minisõnastikud“ olid valmis ja kohe need lood siis ka tee värskele lehele leidsid. Samas hakkas silma, et väga palju on selliseid mõisteid, mille tähendus on Eesti inimesele võõras ja arusaamatu ning vajab täiendavat seletamist. Uus sari sai nimeks „Selgitavad lood minisõnastike teemadel“. Lehe uuendamisel (2013) tegin nime lühemaks („Selgitavad lood“) ning kõrvale tuli valik „Kasulikud lood“.  Sellele versioonile (2019) „Kasulikud lood“ kohta ei leia, aga „Selgitavad lood“ jäävad alles, sest neil on oma äratuntav sisu ja eesmärk olemas. Muutub niipalju, et need lood pole enam jäigalt minisõnastikega seotud st mõni läheb listist maha ja mõned uued tulevad asemele. Kindlasti teevad aga kõik lood läbi uuendamiskuuri, mis esialgsete plaanide järgi juhtub 2019 aasta lõpuks. 

Prototüübid

Igal mudel on mingi prototüübi koopia see reegel käib paljude asjade kohta – vedurid, vagunid, hooned, rööpavahed, autod, lisavidinad. Järeletegemise tase ulatub rohmakast käsitööst kuni detailideni viimistletud mudelini. Hea sõna on „tuunimine“, mis tähendab masstootmise teel (RTR) valmistatud asja viimistlemist „Fine“ või „Proto“ taseme mudeliks. Kuna prototüübid on sageli roostes, mõlkis, määrdunud või natuke katki, siis liiga sile ja värske välimus parandatakse loomulikuks vanandamise teel.

Omaette valdkond on prototüübipõhised maketid, kus kujutatakse reaalselt eksisteerivaid paikkondi ja raudteevõrke. Järeleaimamise skaala ühes servas on sarnasuse edasiandmine üksikute sümbolite abil (selline on makett „Väike-Tartu“ Tartu Mänguasjamuuseumis) ja teises ääres on detailideni täpsed maketid.

Avalehepilt 3

Mõõtkava.

Mõõtkava näitab, kui mitu korda on mudel (vedur, vagun, rööpad, hooned jne..) oma prototüübist väiksemad. Reeglina on maketi kõik komponendid ühes mõõtkavas.

Mõõtkavade esitamise  täpsus on erinev (ümardatud või täpne). Näiteks HO mõõtkavaks näidatakse Euroopas ja Jaapanis 1:87 ning Briti ja Ameerika regioonis 1:87,1.

Moodul 20 372px

Formaat

Iga mudelraudteeformaat (inglise keeles „scale”) omab tunnusnime (näit: H0), mis väljendab mõõtkava (1:87)  ja selle suhtarvu (näiteks 3.5 mm jala kohta). Lõplik nimekuju oleneb mudeli prototüübist. Kui prototüübiks on standard- või laiarööpmeline raudtee, siis reeglina indeksit ei lisata (näit: H0). Kitsarööpmeliste puhul lisatakse indeks, mis viitab mudeli ja prototüübi rööpalaiusele (näit: H0e).

Formaadi nimi on reeglina kombinatsioon numbritest ja/või tähtedest. Mõnel pool on levinud komme kasutada formaadi nimena ka suhtarvu millimeetrites või mudeli rööpalaiust tollides. Vahel on mõnel formaadil nimesid lausa mitu (Jaapan).

Suhtarv.

Suhtarv saadakse mõõtühikute (toll, jalg või meeter) ümberarvutamisel mudelraudtee mõõtkavasse. Euroopas on suhtarvuks „millimeetrit meetri kohta”, mujal maailmas aga „millimeetrit jala kohta” („millimeter to foot”) või „tolli jala kohta” („inch to foot”).

Euroopa kontekstis võime rääkida suhtarvust, kui mudelimeetrist. Näiteks HO-mõõtkavas vastab pikkusele 1 meeter 11,5 mm.

Moodul 21 372x

Kitsarööpmelise indeksid

Euroopa standard- ja kitsarööpmeliste mudelraudteede indeksid:

  • indeksita = standard raudteed (prototüüp: 1250 – 1700mm.)
  • m = „meetrised raudteed” (prototüüp: 850 – 1250mm.)
  • e = kitsarööpmelised raudteed (prototüüp: 650 – 850mm.)
  • i = tööstusraudteed (prototüüp: 400 – 650mm.)
  • p= pargiraudteed (prototüüp: 300 – 400 mm)
  • „i” („tööstusraudtee“) lubatud analoog on „f” (väliraudtee)

Kitsarööpmeliste indeksid Ameerika ja Briti regioonis.

n – narrow gauge (kitsarööpmeline raudtee)
number näitab prototüübi rööpalaiust

„n3½”        3 ja pool jalga (3´ 6´´)      = 1067 mm
„n42”         42 tolli (42´´)                    = 1067 mm
„n3”           3 jalga (3´)                        = 914 mm
„n30”         30 tolli (30´´)       = 762 mm (ka 760 / 750 mm)
„n2½”        2 ja pool jalga      = 762 mm (ka 760 / 750 mm)
„n2”           2 jalga                 = 610 mm (ka 600 mm)

Kitsarööpmeliste märkimiseks on kasutusel ka võimalus, kus indeksiks on mudeli enda rööpalaius (näit: H010,5 ehk 914 mm). Jaapani on kasutusel indeks „j”, mis viitab kohalikule standardrööpalaiusele (1067 mm).

Seoste valemid.

Mudeli rööpalaius   x   mõõtkava   =  prototüübi täpne rööpalaius

Prototüübi rööpalaius : mõõtkava   =   mudeli täpne rööpalaius

Prototüübi rööpalaius : mudeli rööpalaius   =   täpne mõõtkava

1 meeter (1000 mm.) : mõõtkava   =  „millimeetrit meetri kohta” (mm/m)

1 jalg  (304,8 mm.)    : mõõtkava   =  „millimeetrit jala kohta” (mm/ft)


Inglise mõõtühikud

Meetermõõdustik ja inglise mõõdustik ( „Imperial”) on kasutusel võrdselt. Jalgades ja tollides väljendatakse nii prototüüpide kui ka mudelite rööpavahesid, suhtarvu, kõverate raadiusi  jpm.

  • · 1 jalg = 1 foot = 1ft = 1´ = 30,48 cm.
  • · 1 toll = 1 inch = 1in = 1´´ =  2,54 cm.
  • · 1 jalg = 12 tolli
  • · Veel on mõõtühik „tuhandik tolli” (.000´´).

Kui juhtute ostma Woodland Scenics´i või mõne muu väljaspool Euroopat asuva tootja materjale (murud, purud, värvid  jne), puutute kokku ka kaalu, pindala ja mahumõõtudega.

  • 1 oz (unts)        2,83495 g
  • 1 in2 (ruuttoll)  6,452 cm2
  • 1 ft2 (ruutjalg)  0,0929 m2
  • 1 cu (kuuptoll) 0,01639 dm3 = 16,39 cm3