Jaamalugu

Lõppjaamad.

Lõppjaama (pildil 1) iseloomustab vahejaama-tüüpi teedeareng. See tähendab, et pöörangud asuvad jaamateede mõlemas otsas ja raudtee lõppeb väljatõmbe tupikuga.

Tupikjaamas (pildil 2) on kõik jaamateed tupikteed. Veduri ümbermanööverdamiseks rongi teise otsa tuleb tagurdada eespool asuvale kõrvalteedega manööverdusalale või lasta koosseis manööverveduril tagant ära tõmmata. Selliselt toimitakse ka Tallinnas Balti Jaamas, mis on oma teedearengult klassikaline tupikjaam.

Lõpppeatus on ilma pööranguteta kuid perrooniga raudteeliini lõpppunkt. Eestis on selline lõpppeatus Klooga-Rand.

Vahejaamad.

Peatuskoht ehk teivasjaam (pildil 3) on jaamavahes asuv perrooniga varustatud punkt.

Pooljaam (pildil 4). Saksa raudteedel ja maailma mudelraudteedel väga populaarne lahendus, mis tähendab laadimisteega peatuskohta.

Vahejaam (pildil 5) on liini keskel asuv ja vähemalt ühe kõrvalteega jaam. Väikseim (2-teega) vahejaam on rongide kohtumispunkt. Rohkema teedearvuga vahejaam on ka transiitjaam ja möödasõidupunkt. Linnades asuvad vahejaamad omavad lisaks kaubarongide sisse- ja väljasõiduteid, manöövriteid, laadimis- ja vagunivahetusteid, eraldiasetsevat reisijaama ja veduridepood. Vahejaamad võivad olla ka kohalike reisirongide lõpp-peatuseks. Näited Eestist – Rapla, Nõo ja Jõgeva.

Sõlmjaamad.

Hargnemiskoht ehk ka pöörangupost jaamavahes (kitsamas tähenduses) ja hargnevate liinide sõlmjaam (üldisemas tähenduses). Samasugune kitsa ja üldise tähenduse segadus valitseb ka saksa- ja ingliskeelses terminoloogias. Inglise keeles nimetatakse vahel ka ühe pööranguga kohta jaamaks.

Sõlmjaam hargnevatel liinidel (pildil 6) on ka Eestis esinev jaamatüüp (Lelle, Tapa, Keila, Tartu).

Sõlmjaam ristuvatel liinidel. Kasutusel on kolm jaamatüüpi. Esimesel juhul ristuvad liinid samal tasandil jaamateede ühes otsas asuval pöörangutänaval. Teisel juhul kulgevad jaamas liinid paralleelselt ja on ühendatud pöörangute kaudu, kuid ristumine toimub kahel tasapinnal ja jaamast välja. Kolmanda näite toon Saksamaal asuva jaama „Klein Rosseau“ varal (pildil 7). Siin liinid küll ristuvad, kuid edasisõitmiseks peab ristuva liinil sõitva rongi vedur end jaamateel koosseisu teise otsa manööverdama.

Sõlmjaam paralleelsetel liinidel. Saksa oludes tavaline situatsioon, kus näiteks peatee kulgeb mingi teepikkuse kõrvuti linna- või linnalähiraudteega. Kahe raudteeliini ühise jaama teedeareng võimaldab ka ühelt liinilt teisele sõitmise.

Kolmnurkse teedeplaaniga sõlmjaam. Saksamaa linnaraudteedel ja kohalikel raudteedel on neid üksjagu. Reeglina asuvad sellise jaama jaamahoone ja ootepaviljonid kolmnurga keskel.

Eritasanditel ristuvate liinide sõlmjaam (pildil 9). Nii ülemisel kui ka alumisel tasandil võivad asuda läbisõidu ja kõrvalteed ning liinid on omavahel ühendatud juurdesõiduteega.

Ülekandejaam (pildil 8)on sõlmjaam, mis asub erineva kuuluvusega raudteede ühinemiskohal. Reeglina on sõit kõrvalharult põhiliinile otse võimatu. Tee on tõkestatud või ei võimalda seda teedeplaan ning vagunite ümbersõitmine toimub läbi ühise väljatõmbetupiku. Saksa raudteede kuldajal oli palju era- ja aktsiaseltside raudteid ning ülekandejaam oli valdav sõlmjaama tüüp. Oma lühikeste teede ja lihtsa teedeasutuste tõttu on ülekandejaam üks Saksa mudelraudteede lemmikteemasid.  

Erinevate rööpalaiustega raudteede sõlmjaam. Siin eristame selgelt kahte eri jaamatüüpi ja arusaama.

Eesti inimese jaoks tähendab rööpavahetusjaam ennekõike piirijaama, kus vene rööpalaiusele (1520 mm) sobivad vaguni pöördvankrid asendatakse Euroopa raudteede standardlaiusele (1435 mm) sobivate pöördvankrite vastu. Samasuguse operatsiooni teevad läbi rongid ka Hispaania piirijaamades, aga rööpalaiused on vastavalt 1672 mm ja 1435 mm.

Eelkõige Saksamaal ja Poolas tähendab rööpavahetusjaam sõlmjaama, kus kohtuvad normmõõdus (1435 mm) ja kitsarööpmeline (1000 mm või 750 mm) raudtee. Lisaks tavapärasele kaupade ümberlaadimisele on kasutusel võte, mille abil veetakse standardmõõdus raudtee vagun sihtkohta mööda kitsarööpmelist raudteed. Rullikvagun on väikeste ratastega kitsarööpmelise raudtee vagun, mille peale sõidutatakse standardlaiusega raudtee vagun.

Jaamatüübid ülesannete järgi.

Reisijaam on reisijate teenindamiseks ettenähtud teede, ehitiste ja rajatiste komplekt. Reisijaam võib olla eraldi jaam, jaamaosa või asuda raudteejaama teedevõrgustiku ühel küljel. Balti Jaamas kaubarongidega operatsioone ei teostata ja Tapal asub reisijaam pika rööbastiku Narvapoolses otsas. Enamus Eesti raudteejaamu on aga ehitatud nii, et reisijatele mõeldud osa asub rööbastiku ühel küljel.

Mitmeotstarbeline jaam. See on üks Saksamaal kasutatav logistiline lahendus. Päevasel ajal teenindavad need jaamad ainult reisijaid (linna- ja linnalähirongid), aga öisel ajal on need jaamad kaubarongide möödasõidu ja ümbergrupeerimise koht.

Kaubajaamad. Saksamaal, kus raudteid on palju, on kasutusel eraldi nimetused ühelpool läbisõiduteed ja mõlemal pool läbisõiduteed asuvate kaubajaamade jaoks. Ühelpool läbisõiduteed asuv kaubajaam on tüüpiline väikelinna jaam. Siin asuvad kõrval- ja tagavarateed ning laadimisteed kõik jaamateede ühel küljel (teine äär on reisijate teenindamiseks). Valdav osa Eesti (kauba)jaamadest ongi sellised.

Ülemiste kaubajaamas asuvad kaubarongide ja vagunite teed kahel pool läbisõiduteid. Selline lahendus on omane suurlinnadele.

Kopli kaubajaamas läbisõiduteed ja reisirongi liiklus puuduvad. Siin on suurele kaubajaamale iseloomulikud sisse- ja väljasõiduteed, manöövri-, sorteerimis-, tagavara-, seisu-, haru- ja laadimisteed.

Kaubajaama mõiste alla mahuvad ka sadamaraudteede ja erinevate tööstusettevõtete rööbastikud. Mudelraudteedel populaarne lihtsaim kaubajaam koosneb ühest kõrvalteest, (vagunivahetuspunkt) ja laadimiskohale viivast teeharust.

Tugijaam on Eesti raudteel kasutatav administratiivne termin. Tugijaamad on Tallinn, Ülemiste, Paldiski, Rakvere, Narva, Tartu ja Valga

Varjatud jaam kuulub puhtalt mudelraudtee maailma ja selle kasutamine on üle maailma laialt levinud. Tegu on leidliku lahendusega, tänu millele on võimalik asetada rööbastele mitu kuni mitukümmend korda rohkem ronge, kui korraga sõitma mahub. Varjatud jaam on eelkõige seisuteede kogum, kus ringil sõitvate rongide vahetusi võib juhtida käsitsi või seadistada automaatikale. Varjatud jaamad võivad asuda mägede sees, maketi keldrikorrustel (vahel on neid mitu), fooni taga või kõrvalruumis. Ülisuurtel makettidel (Hamburgis ja Berliinis) ulatub kõrvalruumides olevate teede arv sadadesse. Siin on üheks täiendavaks põhjuseks vajadus anda rongidele puhkust peale pikkade ringide läbisõitmist. Teiseks on võimalik panna sellise tagavarateede hulga juures sõitma palju erinevate vedurit-vagunitega koosseise.