Raudtee lugu

Teede liigitamine:

• Tähtsuse järgi
• Veoliigi järgi
• Rööpalaiuste järgi
• Kasutusala järgi
• Seos jaamaga
• Jaamateed

Tähtsuse järgi. Peatee saksakeelsed vasted on Hauptbahn, Hauptstrecke ja Hauptgleis. Igal neil on oma tähendus, mistõttu tuleb eestikeelse „peatee“ korral alati täpsustada, kas tegu on üldmõiste, raudteeliini või jaamateega.

Põhitee mõiste eesti keeles puudub, aga kuna saksakeelses mudelraudtee kirjanduses tuleb see sõna sageli ette, siis peame leidma sõnale ka sisu. Kujutame ette teede situatsiooni ühes sõlmjaamas, kust hargnevad ühe taseme raudteeliinid (peateed või kohalikud teed). Kui ühe teeharu intensiivsus on suurem kui teisel, siis see tihedama liiklusega tee ongi põhitee.

„Kõrvaltee“ mõiste on Eestis kasutusel jaamateede kategoorias. Saksakeelne kõrvaltee (Nebenbahn) tähendab kohaliku raudteed või raudteevõrku (a´la Edelaraudtee). Ametlikus kirjasõnas kohatud „Vähese liiklusega raudtee“ on igapäevaseks pruukimiseks liiga lohisev ja kohmakas.

Veoliigi järgi. Auruveoga-, diiselveoga- ja elektriveoga raudteeliin.

Rööpalaiuste järgi.

Standardlaiusega raudteede (1435 mm) osakaal on 60% maailma raudteevõrgust.

Standardrööpalaiuste hulka loetakse ka järgmised kasutusel olevad rööpalaiused: 1495, 1458, 1450, 1445, 1432 ja 1372 mm

Laiarööpmelised raudteed. Vene rööpalaiusega 1520 mm on 17% maailma raudteedest. Sama laiusega on ka Eesti raudteed. Teine suure osakaaluga (6%) rööpalaius on 1676 mm. Lisaks neile on täna kasutusel rööpalaiused 1537, 1575, 1588, 1600, 1664, 1668, 1672, 1981, 1994 ja 2140 mm.

Kitsarööpmelised raudteed. Kõige populaarsem (9%) on ka Jaapani standardrööpalaiuse nime all tuntud 1067 mm raudtee. Selle laiusega rööpad on veel Uus-Meremaal ja osa Austraalia raudteedest. Algselt Euroopas väljatöötatud rööpalaiusega on tänaseks Euroopas järgi vaid mõned üksikud kohalikud raudteed. Nende hulka kuulub ka Tallinna tramm.

Suur osakaal (7%) on ka 1000 mm raudteedel, mida leidub kõikjal va Põhja-Ameerika.

Lisaks nimetatutele on tänaseni kasutusel kitsarööpmelised raudteed laiusega 1200, 1100, 1054, 1050, 950, 914, 900, 891, 800, 762, 760, 750, 700. 686, 610, 600 mm ja väiksemad.

Kasutusala järgi. Linna- ja linnalähiraudtee, tramm (linnas, linnalähi- ja linnadevahelistel liinidel), maaalune raudtee (metroo), sadamaraudtee, tööstusraudtee, tööstuslik kitsarööpmeline raudtee (ka väliraudtee), kaevandusraudtee.

Seos jaamaga. Jaamatee, jaamavahe, harutee (juurdesõidutee).

Jaamateed. Läbisõidutee, sisse- ja väljasõidutee, kõrvaltee, möödasõidutee, veduri möödasõidutee, manöövri- ja sorteerimisteed (või teedegrupid), vagunivahetusteed, tagavara- ja seisuteed, väljatõmbetee (tupik), püüde umbtee, üldise kasutusega tee, etteandetee, laadimistee, kaubakuuri- ja laadimisrambi tee, vagunikaalu- ja gabariidimõõdiku tee, remondi- ja ekipeerimistee, harutee.

Veel mõned mõisted.

Laugpööre – pika pööranguala ja väikese pööranguraadiusega pöörang. Võimaldab pööranguid läbida ilma kiirust alandamata (otsetõlge saksa keelest – kiirrongi pöörang).

Riste – teede ristumine ilma rajavahetuse võimaluseta.

Rööbastik ehk teedevõrk on eestikeelne vaste saksa ja ingliskeelsetele terminitele, kus jaama nimetatakse maa-ala järgi (näit Anlage).