Mootorvaguni ja –rongi lugu

Tõlkimise käigus selgus, et kolme keeleruumi võrdluse jaoks on see kõige segasem valdkond. Otsetõlge on kõike muud kui tõde ja sellest alustangi.

Eesti uued elektri- ja diiselrongid.

2012 aastal teatasid Eesti meediakanalid, et Stadleri jaoks on see esimene kord valmistada diiselronge. Ajakirjanud ei mõelnud seda jura ise välja – seda rääkisid kõigepealt Eesti Raudtee ja Elektriraudtee kõrged ametnikud.

Tegelikult sõidavad Eesti mõistes diiselrongid (Stadleri toode) Euroopa teedel juba eelmise sajandi lõpust peale. Kogu valeinformatsioon on otsetõlke kibe vili.

Eestis keeleruumis on nime aluseks jõuallika tüüp (elektrirong, diiselrong). Saksa keeleruumis ei oma jõuallika tüüp aga mingit tähtsust (sageli ei mainitagi). Oluline on hoopis jõuallika asukoht koosseisus.

Kui mootor asub reisijatesalongi või pagasiruumiga ühes vagunis (pildid 3, 4 ja 6), siis on selle riistapuu nimi mootorvagun (ka tähenduses „mootorvaguniga koosseis“). Kui mootor on aga eraldi vagunis (pildil 5), siis on see mootorrong (elektri- või diiselrong). Sakslased kasutavad veel mõistet „mootorvagunitest rong“, mis tähendab mitu kokkuhaagitud mootorvaguniga koosseisu.

Vaatame siis Eesti raudtee ajaloo üle sakslaste pilguga. Elektrironge pole siin kunagi olnud – kõik endised, praegused ja uued kuuluvad mootorvagunitega koosseisude hulka. Väga võimalik, et elektrironge ei too ka „Rail Baltica“, sest paljud kiirrongid (ICE-3, TGV 001 jt) on oma ehituselt samuti mootorvagunitega koosseisud.

See-eest teevad Flirt-tüüpi diiselrongid ajalugu ka Eesti raudtee jaoks – need on tõepoolest esimesed selle maa rööbastel. Kõigil eelkäijatel asus mootor samas vagunis reisijate salongiga, aga nendel uutel on mootor juba eraldi moodulis. Pildil 3 kujutatud GTW 2.8 on Eesti uute rongidega väga sarnane, aga kuulub hoopis teise klassi. Mootor on küll eraldi moodulis, aga … ei toetu kahest otsast eraldi pöördvankrile. Seega loetakse seda mootorvaguniks (täpsemalt – mootor-liigendvaguniks).

Eestis defineeritakse rööbasbussiks mootorvagunit, mille mõlemas otsas asub juhikabiin. Pildil 1 kujutatu ei anna aga kuidagi rööbasbussi mõõtu välja. Jällegi mõistete erinev tõlgendus. Mootorvagunile haagitakse saksamaal sageli külge ka haakevagun (tähenduses järelhaagitav). Eesti terminoloogias nimetatakse haakevaguniks aga neid vaguneid, mis meie diisel- ja elektrirongidele vajadusel juurde (täpsemalt – vahele) haagitakse. Saksamaal nimetatakse selliseid hoopis vahevaguniteks.

Kuidas aga nimetada pildil 7 olevat sõiduriista? Otsetõlge saksa keelest kõlaks „pagasi mootorvagun“. Eesti loogika järgi õige võiks olla „pagasiveo elektrivagun“.

Mõistet „mootorvagun“ kasutavad sakslased ohtralt ja kõige kohta (klassikalised rongid, trammid, metroo, linnaraudtee). Sageli kasutatakse aga ka rongide nimetamist mingi funktsiooni järgi - linnarong ehk S-Bahn ja Pendelnzug. Viimase vaste võiks meie keeli olla linnalähirong ja ka elektriraudtee (mõlema liinidel pendeldavad rongid edasi-tagasi).

Kui aga sama moodi pendeldab veduri ja juhtvaguniga koosseis, siis selle kohta kasutatakse Saksamaal sõna „Wendezug“. Millegipärast peetakse siin selge vahe tegemist väga oluliseks.

Ingliskeelne maailm.

Sageli on rongidele nimeandmisel võetud aluseks kasutusala (linna ja linnalähirong, ülikiirrong) aga ka jõuallika tüüp (DMU ja EMU). Rongide tehnilisi iseärasusi eriti välja ei tooda. Erandiks võib lugeda Ameerika tüüpilist mootorvagunit „Self-ProppelledPassenger Car“ (pildil 2) mille tõlge võiks olla „iseliikuv reisivagun“.

Maailmas kasutatakse ka vaimukaid tüübinimesid. Hea näite leian Austraaliast, kus sõidavad 2-vaguniga diiselrongid nimega „City Hunter“. Kui nüüd sõnaraamatu ette võtame, avastame toreda sõnademängu – „rong, mis käib maalt linna jaoks inimesi jahtimas“. Selle loogika järgi võttes peaks „Flirt“ tüüpi rongide kasutuselevõtt lahendama ka natuke Eesti iibeprobleeme!

Mõned Euroopa mootorrongide andmed.

ICE-1           2 vedur-vagunit, vahevagunid, restoranvagun

ICE-2           1 vedur-vagun, 1 juhtvagun, vahevagunid (sh Bistroo)

ICE-3           2 juhtvagunit, vahevagunid

TGV 001      2 juhtvagunit, 3 vahevagunit

TGV PSE      2 vedurvagunit, 8 vahevagunit

Pendolino (S220 ja Class 390)

S220             2 juhtvagunit, 4 vahevagunit (Soomes)

Class 390      2 juhtvagunit, 7 vahevagunit (Inglismaa)

* Selgitamise koht: vedur-vaguniga on sakslaste arvates kõik diisel- ja elektrirongid ning 2-e juhtvaguniga on vastavalt mootorvaguniga koosseisud.