• Murud ja purud
• Kiudmaterjalid
• Staatiline muru
• Murumatt
• Tups-materjalid
• Deko-materjalid
• Dekoratiivsammal
• Liiv ja liivasegud
• Kivid ja kruus
• Ballastiga rööpaalused
• Laserlõike materjalid

Murud ja purud

Traditsiooniline muru ja muu puru on tegelikult peene fraktsiooniga ebemed. Materjal katab liimimisel pinna ühetasase kihina (ei ole ruumiline). Seepärast kasutatakse makettidel, mille kate peab mõjuma loomulikuna, selliseid purusid ja murusid ainult pinnakatte aluskihina (alusmuru). Liimimiseks sobib maastikuliim ja lahjendatud PVA. Odavamad materjalid peegeldavad sageli valgust (värvi mõju on intensiivne).

Kiudmaterjalid

Loodusliku hooldamata muru ja muu taimestiku loomiseks sobivad kuni 5 mm pikkuse kiuga materjalid. Kuna puistamisel vajub osa materjalist paratamatult külili, siis on tulemuseks loogu vajunud taimestikuga maastik.

Lisaks puistekiule on võimalik kasutada materjali nimega murufiiber (Poly Fibre). See on fliisilaadne pressitud kiududest „leht“. Paigaldamiseks tuleb materjali kiht kõigepealt õhemaks koorida (rebida). Rebestamisel jäävad paljud kiud püsti ja selliselt tehtud murupind on loomulikuma väljanägemisega kui töötamisel puistekiuga.

Kiudmaterjalide hulka võib arvata ka kuni 40 mm pikkused kõrkjad ja muud kõrrelised.

Staatiline muru.

Kiudmaterjali eriliik (kuni 6 mm), mis allub staatilise elektri mõjule. Pinna katmine käib tööstusliku „Grass-Masteriga“ või kodusel teel elektrilisest kärbsepiitsast ümberehitatud seadisega.

Puistesõelaga seadisest viiakse juhe aluspinnale. Kuigi aluspind voolu ei juhi, piisab 3 voldist, et tekitada staatilise elektri väli, milles murukiud langevad aluspinnale püsti. Loodusliku muru saamiseks kasutatakse mitme erineva pikkuse ja tooniga kiude. Liimimiseks sobib „Noch´i“ väljatöötanud spets-liim.

Maastikumatt

See on põrandakatet meenutav (kuid õhem) puru või kiuga kaetud materjal, mida kasutatakse lihtsate ja odavate makettide ehitamisel. Materjal on müügil eri suuruses - suurimad 120 x 200 cm ja väikseimad 33 x 22 cm).

Suured materjalitükid on kaetud kas erineva muruga (suvine muru, õitsev muru jne) või kruusaga (tavaliselt hall või beež). Väiksemat mõõtu tükid on kaetud juba spetsiifilise struktuuriga nagu näiteks värsked kartulivaod, pealsetega kartulivaod, viljapõld jne.

Maastikumati ideed on edasi arendatud ja selle põhjal on väljatöötatud terve rida pehme alusmaterjali ja detailse viimistlusega tooteid. Pean siinkohal silmas eelkõige Noch´i „Natur +“ sarja. Nimetan neid Dekolappideks ja käsitlen lähemalt Deko-materjale tutvustavas osas.

Tups-materjalid

Tups-materjal tähendab erineva suuruse ja värvitooniga vahtkummitupse. Suur enamus tups-materjalist on puistematerjal, aga saadaval on ka pressitud tupsudest „fliisid“.

Tupsmaterjali toodavad paljud firmad ja kõik kasutavad oma toodetele erinevaid nimesid. Eriti raske on leida ühist joont tupsude suurust iseloomustavates terminites. Kasutusel on määratlused väga peenike, peenike, keskmine, suur ja väga suur, aga ka lehed, kobarad ja kamakad. Pakun välja lihtsa eestikeelse süsteemi, mida saab eelnimetatud määratlustega vajadusel täiendada.

Tups-muru (alusmuru) : mitme kihiga kaetud maastiku aluskiht.

Tups-muru : mitme kihiga maastiku II kiht. Sageli kasutatakse eri värvi murude segusid.

Tups-lilled : murutupsudest veidi suuremad erksavärvilised tupsud.

Tups-lehestik : materjal maastiku katmiseks rohupuhmadega ja puude katmiseks lehestikuga. Tupsude suurus (läbimõõt) kõigub 3 mm kuni 20 mm. Selle materjali nimedes ja suurust iseloomustavates sõnades toimib totaalne segadus.

Tups-fliis : peenema või keskmise fraktsiooniga tupsud on pressitud 24 x 15 cm või muud mõõtu „leheks“. Paigaldamisel rebitakse sobiva suuruse ja paksusega tükikesed.

Kõik tups-materjalid nakkuvad hästi maastikuliimi ja PVA-ga. Toonimiseks ja ülevärvimiseks sobib kasutada kõiki veega lahustuvaid värve.

Deko-materjalid

Materjalide ühiseks tunnuseks on tootja poolt pealekantud struktuur ja värv. Erinevused on kasutatavas materjalis ja see kajastub ka minu poolt pakutavates eestikeelsetes nimedes (eesliite järel). Reastan materjalid pehmemast jäigemani.

Dekoteip : iseliimuv krepppaberil või kilel baseeruv tänavakate (asfalt, sillus jne.)

3D-Dekoteip : iseliimuv reljeefne õhuke papp (kivikatus, sillus, kiviseinad).

Dekopapp : reeglina erinevate müürikivide imitatsiooniga kaetud materjal. Võib olla ka kergelt sissepressitud reljeefiga. Noch´i analoogse tootesarja tõlkenimi on eesti keeles „kohreeritud papp“, aga see on ju hoopis teine materjal.

Dekolapp : pehmele alusele pandud erineva maastikuga (soo, viljapõld, heinamaa jm) maastikukatte materjal. Noch´i toodetud maastikulappide suuruseks on 200 x 220 mm.

Dekovaht : ehk pressvaht, millest toodetakse tunneliportaale, tugimüüre, sildu ja viadukte, kaljuseinu ja – rahne. Materjalist lähemalt on juttu „Kasulikud lood“ à „Materjalid“ à „“Vahtplastid ja pressvaht“.

Dekoplast : erineva värvi ja pinnastruktuuriga (kivikatus, laudis jt) plastmassileht (reeglina polüstürool). Täpsemalt vaata „Kasulikud lood“ à „Materjalid“ à „Plastid“.

Dekoratiivsammal

Saksakeelses maailmas kasutatakse ka paralleelnime „Islandi sammal“, ingliskeelses maailmas aga öeldakse lihtsalt „sammal“. Mõnede kataloogide väitel on tegemist loodusliku tootega. Õhukindlas pakendis materjal on niiske ja elastne. Peale liimimist (PVA) materjal kuivab ja muutub jäigemaks. Komplektid on koostatud eri värvidega. Vajadusel võib paigaldatud sammalt üle värvida. Sellisel juhul jäävad „oksad ja võrad“ originaalvärvi ning lehestik pealekantud tooni. Materjali kasutatakse põhiliselt suuremate ja väiksemate põõsaste tegemiseks. Hästi sobib dekoratiivsammal ka veealuse taimestiku tegemiseks.

Liiv ja liivasegud

Kuna tolm on vedurimootoritele ohtlik, siis kasutatakse makettidel võimalikult tolmuvaba koostisega kvartsliivasid. Kasutasin ise Tams-Elektroniku liiva fraktsiooni suurusega kuni 0,2 mm ja 0,2 – 0,6 mm. Lisaks Busch´i „rannaliiva“ (kõige suuremad terad).

Liivasegude all mõtlen tooteid nagu „Metsaalune pinnas“ ja „Jalgrada“. Need on segud liivast, murust ja purust (ebemed) ja vahel ka tups-materjalist. Looduslik korrapära avaldub kaootilisuses ja seda need segud maketile annavad. Kuna metsaalune pinnas oli Muuseumi maketi jaoks liiga ergas, lahjendasin segu täiendava liiva ja samblarohelise muruga.

Kivid ja kruus

Peenema fraktsiooniga värk on looduslik kivi, mille nimekasutus ulatub materjalidest (graniit, liivakivi) välimust iseloomustavate nimedeni (killustik, kivipuru, veerkivi ehk rannakivi).

Ballast ehk rööpakillustik on plasti- või korgipuru, mille fraktsioonide suurus ulatub hirsiterast tatratanguni. Peenema ballasti häda on selles, et kipub sattuma igasse vahesse. Nägin rööpa küljeprofiilide puhastamisega Heki ballastist üksjagu vaeva. Kohtades, kus kasutasin Piko suure fraktsiooniga ballasti, selliseid probleeme ei esinenud.

Tatratangu suurused kivisöetükid (plast) erinevad ballastist ainult värvi poolest.

Maketil asuvad suuremad kivised pinnad (kaljurahnud ja – seinad) tehakse pressvahust, korgist, kipsist või kivipahtlist.

Ballastiga rööpaalused.

See on mugavustoode, mis annab kokkuhoiu materjalide ja tööaja kulult. Põhilised tooted on vahtkummi-põhine Mössmeri rullmaterjal (valikus tooted, mis sobivad paljudele rööpasüsteemidele) ja Merkur Styroplast´i pressvahust detailid, mis sobivad ainult Märklini „K-Gleis“ rööbaste jaoks.

Laserlõike materjalid.

„Lase-Cut-Minis“ on „Noch´i“ uus tootesari. See tehnoloogia on sobinud nii taimede, kui ka hoonete ja ehitiste ning lisavidinate tootmiseks.. Maastikukatteks sobivas komplektis on üks või mitu laseriga lahti lõigatud taimedega materjalilehte. Taimed tuleb lehest eraldada, painutada õige nurga alla ja kokku monteerida. Tundub olema tõsiseltvõetav alternatiiv Busch´i plastist kokkupandavatele lilledele ja taimedele.