Kaubavaguni lugu.

Piirkondlikud erinevused.

Euroopa raudteedel sõidab ka täna palju 2-teljelisi kaubavaguneid. Eri tüüpi lühikese kerega vagunitele on lisandunud ka pika raamiga 2-teljelised kinnised vagunid. Viimaste nimed kirjutatakse kujul „Großraum….wagen“. Erinevalt muu maailmaga, on Euroopa kinniste vagunite valik väga lai. Traditsiooniliste vagunitüüpide kõrval on kasutusel ka puldankattega-, liikuvate seintega jt vagunid. Suure kandevõimega 4-teljeliste vagunite osakaal on kusagil 40-50% juures.

Vagunite ühendamiseks kasutatakse kruvisidureid, mis on pikkade ja raskete rongide vedamiseks liiga nõrgad. Seetõttu panustavad Euroopa raudteed kaupade veol kiirusele ja muu maailmaga võrreldes ka lühematele rongidele.

Ameerika ja Venemaa raudteede (järelikult ka Eesti) veerem on arvestatud pikkade ja raskete rongide veoks ning vagunid on suure mahu ja kandevõimega. Praktiliselt kogu vagunipark koosneb 4-teljelistest vagunitest. Pikkade rongide koostamist võimaldavad Ameerika raudteedel kasutatavad AAR-tüüpi sidurid ja vene raudteede SA-3 tüüpi sidurid.

Kaubavagunid.

Autovagunid on erinevad ja nende ehitus sõltub kasutusest. Eristame sõiduautode (tavaliselt uued) veoks mõeldud vaguneid, reisirongi koosseisu haagitavaid autovaguneid ning vaguneid autotreilerite veoks. Viimased võivad olla vaid järelhaagiste jaoks või ka terve auto vedamiseks. Sellisel juhul on koosseisu haagitud ka reisivagun autojuhtide ja kaubasaatjate jaoks.

Hopper ehk puistevagun (pildil 3). Vaguni põhitunnuseks on allosas (keskel või külgedel) asetsevad tühjendusluugid. Hopperid võivad olla pealt kinnised või lahtised, aga ka kõrvale avaneva katusega. Sageli nimetatakse hopper-vaguneid hoopis lasti järgi (a´la söevagun). Väga palju kohtab sellist nimedega mängimist mudelraudtee kataloogides. Hoppereid nimetatakse vahel ka isetühjenevaiks vaguneiks, mis on tegelikult hoopis teise konstruktsiooniga vagunitüüp (luugina avanevad vaguni küljed).

Isetühjenev vagun (pildil 1) on levinud Euroopa raudteedel ja mudelraudteedel ning nende põhiline eripära on luukidena avanevad küljed.

Kallur-vagun (pildil 2) on küljele kallutava kastiga vagun.

Kattevagun on platvormvagun, mis haagitakse pika noolega kraanavaguni (pildil 18) ja noole otsa toetava vaguni vahele. Sõjaolukorras haagiti aga kattevagun ka veduri ette, et rööbaste alla asetatud miini korral saaks viga vagun, mitte vedur.

Kinnine kaubavagun (pildid 4, 5 ja 11) on traditsiooniliselt jäikade seinte ja katusega ning lükand-ustega 2- või 4-teljelised vagunid. Euroopas on lisaks kasutusel ka puldankattega ja -seintega vagunid ning uks-seintega ja teleskoop-vagunid. Kinniste vagunite hulka kuuluvad ka õhutusavadega loomavagunid.

Konteinervagunid (pildil 6) on ettenähtud merekonteinerite veoks ning on ehituselt platvormvagunite eriliik. Ameerika raudteedel on võetud kasutusele eriti tugeva raamiga vagunid, mis võimaldavad vedada ka kahe kihina asetatud konteinereid. Paljudel konteinerveoseid teenindavatel regulaarliinidel on võetud kasutusele liigend-rongina ehitatud koosseisud. Saksamaa raudteedel on kasutusel ka väikesed 2-teljelised vagunid väikekonteinerite veoks. Ise kasutavad nad selliste konteinerite kohta nimetust „uksest-ukseni“ (von Haus zu Haus).

Külmutusvagunid ehk isotermilised vagunid on jahutusseadmetega varustatud vagunid kiiresti riknevate ja muude toiduainete veoks. Nõuka-aegadel sõitsid Eestist Venemaa poole 5-vagunilised sektsioonid, mille keskmises vagunis asusid elektrigeneraator ja hooldemeeskond ning teistes vagunites olid toiduained.

Luukkatusega vagun (pildil 7) on Saksamaal kasutusel olnud 2-teljeline vagun, mille koopia võib leida ka täna igast korralikust mudelraudtee kataloogist.

Platvormvagunid (pildil 9) võivad olla ilma porteta ja madala portega aga ka madalate või kõrgete tugipostidega. On lühemaid 2-teljelisi vaguneid ja pikki 4-teljelisi palgiveo vaguneid. Eriti pikkade materjalide veoks kasutatakse pöördprussi ja turvakettidega varustatud vaguneid.

Poolvagun ehk lahtine vagun (pildil 10) on mitmeotstarbeline vagun, sest sobib nii puistematerjalide (näiteks süsi ja põlevkivi) aga ka puidu ja vanametalli veoks.

Prügivagun on uut tüüpi vagun, mis peaks kuuluma isetühjenevate vagunite klassi.

Raudteepraami vagun on vähetuntud ja kasutusel kohtades, kus väikese võimsusega raudteepraamile käivad tavalised vagunid üle jõu. Kaubavagunite kohta on kasutusel ka termin „kohaliku liini vagun“. Nii on aegade jooksul ehitatud hulk erinevaid, mingile kohalikule tööstusele vm spetsiifikale sobivaid vaguneid, milliseid üldraudteedel ei kohta.

Rullikvagun ehk treilervagun (pildil 11) on kitsarööpmelistel raudteedel kasutatav vagun standardmõõdus raudteevagunite transportimiseks.

Rööpapuhastusvagun (pildil 12) on mudelraudtee värk. Vaguni põhja alla on asetatud vahetatavad puhastuspadjad, mis siis rööpaid söestunud tolmust ära puhastavad.

Sabavagun (ka piduri-või konduktori vagun) (pildil 13)on kasutusel peamiselt Ameerika ja Canada raudteedel ning kannab seal nime „Caboose“. Ükski rong ei välju jaamast ilma selle vagunita.

Sabavagun (2) tähendab üldiselt rongikoosseisu viimast vagunit. Euroopa aga ka Nõuka-aegsetel raudteedel kasutati sabavaguniks lahtise- või kinnise pidurirõduga vaguneid, mille klapptoolil kössitas vihmakeebis rongisaatja. Tänapäeval on pidurirõdudega vagunid peamiselt mudelraudteede ehteks.

Tsistern (pildil 14)on vedelate ainete (nafta, bensiin) või ka puisteainete (jahu, tsement) transportimiseks mõeldud vagun. Kõrgsurve tsisternid on ettenähtud suure rõhu all oleva gaasi transportimiseks. Euroopa raudteedel on siiani kasutusel veel ka 2-teljelised vagunid. Ameerika ja Vene raudteedel vuravad 4-teljelised tsisternvagunid. Eestisse saabuvate kütuserongide koosseisus on vahel näha ka ülipikki 8-teljelisi vaguneid.

Tsemendivagun (pildil 15) kuulub saksa raudteede omapära hulka.

Vagonett (pildil 16) on kitsarööpmelistel tööstusraudteedel ja asutuse sisestel relsijuppidel kasutatav väikevagun. Reeglina on vagonett 2-teljeline. Olenevalt otstarbest on vagonett kas kallur-tüüpi, kastiga, platvorm, tugipostide ja turvaketiga vm.

Vagun-elamu kuulub enamasti ehitus- ja remondirongide juurde (meeskonna eluruumid). Nõuka-aegadel, kui kortereid ei jätkunud, kasutati neid ka raudteelastele mingitegi elamistingimuste andmiseks. Reeglina seisid need vagunid kusagil juba jaamateedest lahtiühendatud seisuteedel. Sinna juurde kuulusid kindlasti ka iseehitatud puust trepid ja pesunöörid kuivava pesuga.

Vagun-töökoda (pildil 17) on keevitus jm seadmetega varustatud vagun, mis kuulub remondi- ja päästerongi koosseisu.