Minu abikaas (õpetaja) oli sel kooliaastal tubli ja selle eest sõidutati neid kollektiiviga 16-17 juuniks Lätti. Mõned päevad enne sõitu selgus, et sõidusihiks polegi Riia, vaid mingid Aluksne ja Kuldiga. Aluksne kohta lohutasin kohe, et ju siis ka sõit kitsarööpmelisega kuulub programmi sisse. Nii oligi (tema jaoks lausa ajalooline sündmus - ikkagi esimest korda elus). Tema muljeid ja kilde kaasatoodud materjalidest ma Teile nüüd vahendagi - olen kindel, et asi on seda väärt.
Gulbene - Aluksne 33km pikkune raudtee on praegu Baltimaade ainus igapäevaselt toimiv kitsarööpmeline (750mm) raudtee. Standardrong koosneb vedurist (TU2 või TU7) ning ühest vagunist. Tellitud sõitude korral lisatakse veel 3 vagunit koos kultuuriprogrammiga. Seekord vallutasid rongi mingid kuivamaa mereröövlid, oma puskar ja võileivad kaasas ning jagasid seda saaki ka reisijatega. Lisaks naljale ja napsule on tellitud sõidu reisijatel veel üks eelis - nad saavad osta spets-suveniire ja mälestuseks võtta raudteeliini infovoldiku (minu proua leidis kaasavõtmiseks üles ka ühe vähestest hetkel alles olevatest eestikeelsetest trükistest).
Rongid väljuvad igal päeval Gulbenest kell 13 00 ja 18 00 ning Aluksnest kell 15 25 ja 19 55. Üks-kaks korda kuus sikutab laupäeviti päevast reisi auruvedur GR-319 (pardakirjed kirillitsas + Eesti MR ehk muuseumraudtee). See sõit on oma 25 minutit pikem. Mõned minutid tulevad juurde kiiruse arvelt aga kõige rohkem Paparde jaamast, kus toimub auruveduri tankimine veega.
Auruveduriga tehakse ka graafikuväliseid reise ja seda teenust kasutavad oma külaliste lõbustamiseks paljud noorpaarid.
Sel aastal on auruveduri graafikujärgsed sõidud plaanis 25 juunil, 9 ja 23 juulil, 6 ja 20 augustil, 3 ja 17 septembril, 1 oktoobril, 5 novembril ja 17 detsembril (tehke mõni sõit kaasa).
Suveniirina tõi abikaasa mulle sellelt raudteelt kaasa nelinurkse külmikumagneti, mille on superheas kvaliteedis foto GR-auruvedurist. Tegelen just veebilehe uuendamise ettevalmistamisega, ning selle tarvis lugesin läbi kogu praegust versiooni puudutava kirjatöö. Näppu jäi ka varalahkunud sõbra ja tehnilise nõuandja Peeter Klausi viimane e-kiri, mille ta kirjutas 5 päeva enne oma surma. Üks lõik sellest kirjast oli pühendatud just sellele vedurile. Hetkel oli veduri tehniline seisukord kehv ja raudteemeeste rahakott samuti, ning Peeter plaanis uurima hakata, et ehk võtta vedur Lavassaarde tagasi ja seal ära remontida. Peeter on nüüd teisel pool aga vedur, mille pärast ta südant valutas, on täies korras. Remontimiseks kasutati ainult originaalosi või nende järgi käsitsi tehtud uusi (jutt remondist kuulus grupile organiseeritud raudtee tutvustuse programmi).
See väike kena veduripildiga külmikumagnet maksab ainult 2 eurot, aga nagu Te aru saate, on minu jaoks hulga väärtuslikum.
Rongimees Einar
