TEEMA:

Sõbra isa alustas 1990-date algul haljale oksale tõusmist humanitaarabi ja kasutatud riiete vahendamisest Saksamaalt. Koormasse eksis ka ronge, nende hulgas kummalisi arhailisi ebaloomulikult suurte ratastega plekist kerega vagunimudeleid ja robustsevõitu papist põhjal kolmerööpalisi raudteejuppe. Nüüd, 20 aastat hiljem, täiesti juhuslikult, sattusin osta.ee-s kummalise vedurimudeli peale. Selgus, et see oli viimane puuduv element, mis takistas arhailist mänguasja käima panemast. Vedur on metallist raami ja hammasratastega, kere bakeliidist. Voolu võtab keskmiselt rööpalt, kere ja välimised rööpad on "massiks." Sõidab alalisvooluga ehk et tavaline PIKO trafo pani ta liikuma. Mootoril pole püsimagneteid ehk et voolu katkedes veereb pikalt edasi, mootori ankur toimib hoorullina. Mõnekümne minuti googeldamise abil jõudsin ka aastanumbrini - selliseid tehti 30-datest 50-dateni.

Kas on teada ka tootja firma ja mõõtkava? Muidugi võib olla tegemist ka mõne tänaseks unustatud mõõtkavaga (50-ndatel toimus nö suurpuhastus - kehtestati ühtsed standardid, mistõttu paljude mudelite ja rööbaste tootmine lõpetati). Kolme rööpaniidiga alalisvooluraudteest kuulen elus esimest korda. Samas äratas minus siiani hämmmastus see Märklini raudteede ametlik klassifitseerimine - "kolme rööpaniidiga vahelduvvooluraudtee". Tuleb välja, et põhjused ongi olemas.

Rongimees Einar

Vagunite all on "Trix Express" ja veduri all märkmeid pole, vaid W-Germany. Mõningane Trixi googeldamine andis välja, et on kah Trixi oma. Reisivagunid on plekist, aga oli ka üks katkine plastmassist kastiga poolvagun, millel plekist raam nende jämedate ratastega ja üks pakivaguni plastmassist korpus. See sobitus täpselt PIKO pakivaguni raamile.



On näha, et see on mõnevõrra robustsema välimusega kui PIKO oma.

Trix ja Märklin on paarisrakend, st et Trixi rööpaprogramm on sama, mis Märklinil, ainult et ilma "keskmise rööpata" (tänapäeval kontaktirida). Pöörangu juures on näha Märklini K-Gleis seadmetele iseloomuliku välimusega katet. Teen järelduse, et ennevanasti Sõitsid nii Märklini vahelduvvoolu mudelid kui ka Trixi alalisvoolu mudelid ühtedel ja samadel rööbastel.

Hea küsimus - kas see komplekt on Eesti kõige vanem töötav mudelraudtee?

Rongimees Einar

Mainisid siin, et mootoris pole püsimagneteid ja vist oli Minimaailmal jutuks ka tagurpidikäigu puudumine, siis aga ongi tegu vahelduvvoolu mootoriga, tal üsna ükskõik, mis pidi see pinge tuleb.

Tagurpidi käigu sisselülitamine vahelduvvoolu raudteel on hea küsimus - mitu aega püüdsin sellest aru saada. Vanemate asjade kohta öelda ei oska, aga uuematest on jäänud mulje, et ka vahelduvvoolu mudelid sõidavad alalisvoolu mootoritega. Vedurisse on paigaldatud nii alaldi kui ka polaarsuse lüliti. Märklini trafod on teatavasti sellised, et regulaatori 0-punkt asub vasakul äärel. Kiiruse lisamiseks tuleb siis nuppu pöörata paremale. Ühe nõksu jagu saab aga nuppu pöörata ka vasakule - saan aru nii, et see ongi ümberlülitusmoment.

Ühel videoklipil on näha, et Lätis on Märklini raudtee juba kohal. Tea, kas Eestis ka mõni kusagil kodus olemas on? Selle omanik oskaks vast kindlasti täpsemalt rääkida.

Rongimees Einar

Ma ei julge nüüd kindla peale vastata, aga mul on küll meeles, et mu vedur käis mõlemale poole PIKO trafoga nagu PIKO veduridki. Küllap siis ühtedel mähistel ta sees on dioodid vahel.

Märklini mudelid olid Eestis 90-date algul täitsa saadaval, käisin rauakooli aegu - 90-date päris alguses siis - mingisel messil Lauluväljaku kõrval, kus neid reklaamiti ja demonstreeriti. Laual sõitis ka Z mõõtkava minirong. Pihku pisteti isegi reklaamivihik (kuskil peaks alles olema). Ja kas vist kaubamajas müüdi neid.

Kunagi sai kannid kasstist välja võetud ja ka sihuke lõbus filmijupp komponeeritud.