Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Rongimees Einari jutunurk
Kui rongimees.ee on raamat, siis minu jutunurk foorumis on nädalakiri. Seda raamatut täiendan mõned korrad aastas ja uudiste edastamiseks jääb sellest väheks. Palju väikseid aga huvitavaid asju jääb hoopiski kirja panemata. Foorumisse postitamine on kordades lihtsam artikli üleslaadimisest veebilehele. Kasutan selle uue võimaluse rõõmuga ära. Loomulikult on jutunurk kommentaatoritele avatud, aga uusi alateemasid kasutajad siia lisada ei saa.

Rongimees Einar
  • Lehekülg:
  • 1

TEEMA:

12 juuli 2017 - Modellbahn-Kurier väljaanded 12.07.2015 14:52 #389

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 431
  • Sind on tänatud: 33
Teen siin ülevaate kahest „Modellbahn-Kurier“ sarja väljaandest: „Digital 2014“ (nr 43) ja „Digital 2015“ (nr 46). Loomulikult tekkis neid sirvides küsimusi, arvamusi ja järeldusi ja mõned neist leiavad koha ka alljärgnevas loos.

Digital 2014.

1) Uute, 2014 aastal müügile tulevate digi-stardikate tuvustus. Tootesarju oli kokku kolm – Märklini ja Piko komplektid (veel vana Digi-Ferniga) ning Z21 varustusega. Artikli juures oli väike täiendav lugu, mis minupoolt vaadates oli eriti väärtuslik. Sellest selgub, et Z21 ja z21 on kaks erinevat toodet (sarnasused on muidugi ka olemas). Esimene äratundmine algab juba välimusest – Z21 on musta korpusega ja z21 valge korpusega. Z21 on mõeldud kasutamiseks arvuti jt tarkavasüsteemide juhitud profimakettidel ning z21 on parim algajaile ning digiteadlikele hobitajatele. Artiklis oli juttu ka sarnasustest ja erinevustest aga kahjuks oli see osa kõnekeeles ja segane. Et hing ei andnud rahu, käisin ära tootja kodulelehel www.z21.eu ja soovitan ka Teil seda teha, kui olete teemast huvitatud. Valiku „FAQ – Support“ alt leiate suurepärased materjalid, mis näitavad ära sarnasused ja erinevused ning lülitusvõimalused. Järgnev osa põhinebki kuba tootja antud infol.

Toimelt on mõlemad seadmed identsed (juhtimine nuti- ja tahvelarvutiga) ning erinevused on seotud ühendamisega mõnda suuremasse juhtimissüsteemi. Nii puuduvad lihtsamal versioonil (z21) pesad Zimo MX32 tüüpi käsipultide ja CAN-süsteemi liitmise jaoks, samuti puuduvad pesad ühendamiseks Loconetiga ja mõne DCC-tsentraali juhtimise alla. Erinevalt on lahendatud ka ühendamine programmrööpaga. Z21 omab eraldi väljundid (rööpad ja programmrööpad) aga z21 vaid ühe üldise, mille ahelasse asetatud tumbleriga lülitatakse vool vajadusel ümber põhirööbastikult programmrööpale.

2) Lugu „55 moodulit ühe tsentraali taga“ räägib Pinnebergi klubimaketist (Märklin, „Central Station 2“, „Win-Digipet“).

3) „Stress CS2-e pärast“ räägib suuremast moodulmaketist, mida juhitakse mitme Märklini „Central Station 2“ ja paljude käsipultide abil.

4) TrainControlleri uus projekt „CAN-Digital-Bahn“ on tagasisidega juhtimisprogramm ühele arvutile (Märklini ning Trixi tsentraalid).

5) Tutvustav lugu Saksa raudtee signaalisüsteemidest. Kahtlemata väljaande üks paremaid ja huvitavamaid lugusid. Hästi koostatud ja seletab ka teise keskkonna inimesele arusaadavalt ära nende sisu ja omapära. Tuleb välja, et paralleelselt on kasutusel 3 erinevat süsteemi.

H/V-Signalsystem on vana klassikaline saksa värk. Nimi on tuletatud sõnadest Haupt- ja Vorsignal (pea- ja eelteate signaal). Mudelraudteede vidinate valikus on need valdavad (semaforid, eelteate kettad, põhifoorid ja eelteatefoorid) ning nende signaalide tähendused on leidnud kajastamist ka minu kirjutatud materjalide hulgas.

Ks-signalsystem (Kombinationsignal) on uusim saksa foorisüsteem. Väliselt tunneme need ära valgustatud kiirusetahvlite järgi (valge number üleval, kollane all, foorituled keskmisel paneelil). Foore on 3 tüüpi; peasignaalil asuvad roheline ja punane tuli kohakuti, eelteatesignaalil asuvad roheline ja kollane tuli kõrvuti ning mitmeotstarbelisel signaalil on kolm tuld asetatud kolmnurkselt (punane asub üleval-keskel).

HI-System võeti kasutusele 1959 aastal Saksa DV-s. Foori põhitahvlil on 5 tuld ning alumisel lisatahvlil 2 5-e väikese tulega lisarida (roheline ja kollane). Nendega kombineeritakse kokku 17 erineva tähendusega signaali. Fooridega antakse edasi üksikasjalikud juhised edasiseks tegevuseks (sh kiiruse suurendamised ja vähendamised). Kiiruste skaala jaguneb sealjuures 4-ks: 40 km/h, 60 km/h, 100 km/h ja sõit suurima lubatud kiirusega.

6) Signaalide juhtimine TrainControlleri süsteemis (punktides 4 ja 5 alustatud teema jätk). Pildinäited käsitlevad seadistuste tegemist arvuti kuvatud valikruutudes.

7) „Tähelepanu – kiiruse kontroll“. Kollasevõitu pealkirja all tutvustatakse mudelikiiruse mõõtmist arvuti ja erinevate tarkvarade abil.

8. Tagasiside uued võimalused (TrainControlleri tarkvara, CAN-Digital-Bahn-Projekt).

9) Digi-pöördsilla juhtimine (seaded jm arvutiekraani vahendusel).

10) Qdecoder ja raudteesignaalid. Qrail´i seadmed ja tarkvarad on mõeldud erinevate fooride digitaalseks juhtimiseks. Meile huvipakkuvaid nüansse artiklist eriti ei leia, küll aga kodulehelt www.qdecoder.de . Qdecoder sobib juhtima paljude riikide foorisüsteeme. Seadistustes on 2 paketti: Euro-1 (Saksa, Austria, Šveitsi) ja Euro-2 (Taani, Norra, Poola jt Euroopa riigid). Eesti ja vene lippu ma paraku nimistus ei täheldanud, küll aga on linkide lehel ka vene tootja Svettofor.ru lingiaadress. Eeldan, et mingid võimalused on olemas. Et artikli sihtgrupiks on Saksa maketiehitajad, siis on näited seotud ka saksa fooridega ja artikli edasine refereerimine on mõttetu.

11) Wiessmann Commander 1.4 (Uue tarkvaraversiooni ja võimaluste tutvustus).

12) Qdecoderi programmeerimine läbi TrainProgrammeri

13) Tsentraalide uuendused ja värskendused (juhised ja soovitused, võrdlus).

14) Digijuhtimine ilma digisüsteemita (G-mõõtkavas veduri juhtimisest raadio teel).

15) Juhtimine virtuaalsest juhikabiinist (Märklini „Central Station 2“ ).

16) Soundidekooder vedurile V-36 mõõtkavas 1 (1:32).

17) Juhtimine virtuaalsest juhikabiinist (Z21 + nutitelefon või tahvelarvuti). Artikli ilmumise hetkel oli saadaval 5 toimivate nuppude ja hoobadega kabiini sisustust:
Auruvedur BR 52 (Meil Eestis TE)
Austria auruvedur Rh 109.13
Elektrivedur BR 103
Mootorvedur BR 218
ICE BR 407
• Tänaseks on nimekiri juba pikem.

Olen ise juhtinud autot, tsiklit, traktorit ja tanki, aga vedurikabiinis jääks küll jänni. Siit hea teema kaastööks – ehk saame elukutseliste abiga mingi lihtsa kiirkursuse a´la „Kahe tunniga vedurijuhiks“ foorumisse üles panna. Teema on huvitav isegi ilma Z21 seadmeteta. Omaette küsimus on muidugi, et milleks mulle sadade tundidega ehitatud makett, kui ma pärast ainult ninapidi ekraanis istun !?!

Üldmulje väljaandest „Digital 2014“ on kurvavõitu – 17 lugu, millest ainult 4 omasid huvitavat infot ja võivad ka tulevikus praktiliselt kasulikud olla. Ajakiri on tutvustava sisuga, kusjuures räägitakse ainult Saksa raudteega seonduvast (riist- ja tarkvara on palju suurema ampluaaga), mistõttu saab ikkagi parima info kätte tootjate kodulehtedelt.


Digital 2015

1) Oktorail – Avalik Märklini raudteega makett Essenis

2) Daisy II – Uhlenbrock´i käsipuldi uus , raadiovõimega versioon.

3) Märklini adapter # 60821 lülitusdekoordile m83 (servomootori juhtimiseks)

4) Arduino - see oli üks teema, mis mind huvitas, kui nende väljaannete kasuks otsustasin. Arduino-sari on tegelikult robotroonika valdkonda kuuluv riist- ja tarkvara, mida proovitakse kasutada ka maketi juhtimiseks. Palju uusi ja arusaamatuid termineid teeb esialgu isegi skeemi lugemise võimatuks (artikkel seda külge ei valgustanudki). Täiesti erinev on ka seadistuste tegemine – CV-de või valiruutudega akende asemel tuleb kasutada programmeerimiskeelt. Ja jällegi on tootja info huvitavam ja paremini esitatud, kui seda tehti ajakirja veergudel.

5) 3.. 2.. 1.. Halt! (peatus). Artikli sisuks on lülitite arv erinevate blokk- ja peatumis-automaatikate juhtimisel (ka sellel teemal olen oma lehel juba väga palju kirjutanud).

6) Boosterite seadistamine TrainControlleri keskkonnas

7) Ühendusjuhtmed (pistikud, seadmed, ülesanded – jällegi teema, millest olen juba ammu Digiraudtee-sarjas kirjutanud).

8. Qdecoderi teised võimalused (tänavafoorid, sise- ja välisvalgustus). See lugu on päris hea, näitab lihtsalt ja selgelt ära tsüklilise süsteemi seadistuse algtõed.

9) RailSmart ja Light&Night-Easy tutvustamine. Esimene pool on nutitelefonil põhinevast juhtimisest (midagi sarnast pakub sellest aastast ka Piko) ja teine osa digitaalselt juhitavatest valgustustest.

10) Herkules – Tams´i toodetud universaalmoodul.

11) Viessmann Commander 1.36 ( imelik, eelmisel aastal tutvustati versiooni 1.4 !?!).

12) Wintrack 12 (uue versiooni võimaluste tutvustus).

13) Servodekoodritest. Tundub olema kasulik lugu, mille uurimine alles ees. Tutvustatakse ja võrreldakse erineva konstruktsiooni, juhtimisviisi ja valdkonna seadmeid (lisatud on pildid 12 erineva servo kohta).

14) Lenz LH01 – stardikomplektide uue käsipuldi lühituvustus.

15) Kui kõrge on rööpavool? See artikkel on nüüd küll proffidele ja räägib vooluparameetrite mõõtmisest tsentraalidesse integreeritud vahenditega (ESU „Command Station“ ja Märklini „Central Station 2“) või ostsilloskoopitega (lisatud on seadmete võrdlevad andmed ja kuvatavad ekraanipildid).

16) Servodekoodri ühendamine Märklini „Mobile Station 2“ juhtimise alla.

17) Piltidelt ja lingiaadresside nimistust jäi silma tootja, kellest ma siiani midagi ei teadnud. www.firma-staerz.de . „Modellbahn Digital Peter Stärz“ on juba vana ettevõte, aga et palju aastaid tootis ta vaid seletrix formaadis digiseadmeid, siis jäi loomulikult minu vaateväljast kõrvale. Põhitooteks, mida DCC jaoks pakutakse, on tsentraal ZS2 aga on ka boostereid ja lülitusmooduleid. Natuke meenutab kauba valik LDT müügivõtteid, st osta võib korpusega valmistoote, korpuseta töötava paneeli või pane-ise-kokku komplektina. Koduleht on muide tehtud hästi ja omapäraselt – soovitan sisse astuda. Toodete nimekirjast leiate palju erinevaid Piko (HO) ja Tilligi (TT) digi-stardikomplekte. Muidu on kõik, nagu vabrikuväravast välja lasti, aga juhtimisseadmed ja dekoodrid on vahetatud Peter Stärzi kätetöö vastu.

Digital 2015 üldmulje on eriti masendav – liiga palju on seda, millega kokku ei puutu või mis juba ammu selge. See vähenegi, mis sobiks, on pealiskaudselt kirjutatud.

Kokkuvõtteks.

1) Märklin sõna otsese mõttes lämmatab.
2) Digiraudtee riist- ja tarkvara on jagunenud seadistuste tegemise tehnoloogia järgi kolmeks erinevaks haruks – DCC-põhine ehk seadistused läbi CV-de, arvutipõhine ehk seadistused valikruutudega akende abil ning programmeerimiskeele abil seadistatavad.
3) Kui ilmub järgmine number („Digital 2016), siis .... jätan ostmata.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: Emotikoni eemaldamine
  • Lehekülg:
  • 1
Lehe loomiseks kulus: 0.197 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum