TEEMA:

Tere.

Koroonapuhkus on nüüd siis läbi ja üht-teist sai sel ajal ka mudelraudtee teemal tehtud. Alustuseks lõbustasin end uue asja õppimisega. Võtsin ette Tilligi kaudu müüdava Luna-tram rööbastiku, püüdsin selle loogikast aru saada ja mingi 2 ruutmeetri peale ka mõistliku teedekava koostada. Arvutiprogrammil on need rööpad täiesti olemas, aga erinevate juppide omavahelised seosed ja klapp olid segased nagu hiina keel. Mingeid selgitavaid plaane tootjad ka ei pakkunud, küll aga oli tootja Tšehhi kodulehel 3 lehte šabloonidega (pdf). Lõikasin need välja ja …. ime on sündinud. Selline kena puzzle, mille järgi oli erinevate teedevõrkude koostamine käkitegu.

Et viiruse aeg tundus venivat pikaks, võtsin ette ühe suurema töö kodulehe juures, mis nii aega kui mõtlemisruumi vajas. Vaatasin üle kõik Youtube klipid ja tegin uue versiooni jaoks kapitaalse puhastuse. Liigseid teemasid ja klippe oli aja jooksul kogunenud meeletult. Eks ma ise vaatasin ka aastaid tagasi seda asja natuke vale nurga all ja nüüd tahan kasutada võimalust asju muuta. Viimased nädalad olen otsinud sobivat tarkvara, millega videoaknad kodukale tekitada ja filme läbi pisipiltide reastada (nagu Youtube enda lehel). Hetkel on ka tarkvara maailmas mingi suurem muutuste aeg ja just viimase paari kuu jooksul on paljud tuntud lisad ära kukkunud. Leidsin ühe uuema ja lähemal ajal proovin muutused ka kodukal nähtavaks teha.

Eriolukorra karmide reeglite leevendamine tuli natuke ootamatult (st väikese etteteatamisega) ning maketi värskendamine Mänguasjamuuseumis jäi poole peale. Õnneks sai uue muru just eesmine äär, kus tuli töö tegemiseks rongid alati pealt ära tõsta. Grassmaster 2.0 on suurepärane tööriist ja need isetehtud sõelad ei kannata siiski võrdlust välja. Üks erinevustest on …. puhas õhk (sõelaga töötades on nina ja kurk ka muru täis). Et makett on selgelt ülevalgustatud, siis püüdsin pilti tasakaalustada paari triki abil. Kõigepealt kasutasin palju seda kõige pikemat 12mm muru ja nii suurendasin seda rohelist massi, mis valgusele vastu vaatab. Heleduse mahavõtmiseks lisasin üksjagu palju pruuni muru (toodetakse tegelikult Ameerika makettide jaoks) ja see toimis samuti hästi. Järgmine töötsükkel tuleb alles juulis ja siis tuleb lisada ka kõik uued samblad. Vanad olid oma värvi kaotanud ja täiesti pudedaks muutunud. Et ruumi päikese valgus ei paista, tuleb värvimuutustes süüdistada halogeene, mis maketi kohal säravad. Mingi valguskiire hävitav mõju on nii suur, et isegi taustapildil (foto) on roheline asendunud kollasega (sama jama mis muruga). Ei ole need uuema aja valgustid nii head ja süütud siis sugugi.

Proovisin parandada kõige uuemat BR55 tüüpi auruvedurit, mis lõhuti (nagu nüüd on selgunud) tehases ja koostamise käigus. Parandamine õnnestus, kuid mõistlikult sõitma ikkagi ei hakanud, sest ilmnesid vead ka mittevedavate ratastega (katlaosa all). Võtsin siis mõlemad, uue ja vana BR55 koju kaasa ning ühel heal päeval, kui vaim peale tuleb, proovin kahest katkisest ühe terve kokku ehitada.

Sellised lõbustused siis koroonapuhkuse ajal.

Rongimees Einar

admin kirjutas: Proovisin parandada kõige uuemat BR55 tüüpi auruvedurit, mis lõhuti (nagu nüüd on selgunud) tehases ja koostamise käigus. Parandamine õnnestus, kuid mõistlikult sõitma ikkagi ei hakanud, sest ilmnesid vead ka mittevedavate ratastega (katlaosa all). Võtsin siis mõlemad, uue ja vana BR55 koju kaasa ning ühel heal päeval, kui vaim peale tuleb, proovin kahest katkisest ühe terve kokku ehitada.

Kui see saladus ei ole, siis mis vead seda mittevedavat osa vaevavad? Mul on neid BR55 vedureid omal kaks tükki (üks sõidab väga hästi, teist ei ole veel rööpale pannudki), oleks huvitav teada mis mind oodata võib.

Kogu tiislite ja väntade värk liigub tänu suurtele veoratastele mehhaaniliselt kaasa. Ühe poole omad siiski hästi ei liikunud, sest pilusilm, kes kokku pani, oli sinna vist natuke liimi poetanud. Igatahes kiilusid rattad kinni ja ühe poole hoobade kinnitus lausa murdus lõpuks ära, luues niimoodi uue takistuse liikumisele.

Rongimees Einar

See mänguasjamuuseumi 55 peab ikka olema üks "erakordselt hästi õnnestunud" eksemplar. Kui mu esimesel 55-l oli väike puudujääk (veduriosa kaks esimest telge olid määrimata), siis teise kohta võiks öelda et on ideaalne, kõik teljed-reduktorid korralikult määritud ja sõidab nagu mööda siidipaela.

See ei ole ainuke praak, mis aastate jooksul kätte on juhtunud aga midagi nii hulle pole ma ise ka varem näinud. Tundub et praagi tootmisel on suured traditsioonid, sest seda on tehtud 15 aastat tagasi samamoodi, nagu uute mudelitega (nii umbes 3 aastat tagasi). Suvel plaanin teha mõned pikemad lood Mänguasjamuuseumi makettide praktikast (15 aastat HO-d, 10 aastat maketti "Väike-Tartu") ja juttu teen ka veeremist ning räägin kõik need praagilood ka ilusasti ära.

Rongimees Einar

Päriselt praagi otsa pole ma veel sattunud, kuigi mõned jamad on olnud ka. Eelpoolmainitud kaks määrimata telge br55-l, vastu mootorikorpust surutud kardaanipesa Piko BB17000-l (see ei lasknud mootoril õieti ringigi käia, väikese kruvikeeraja abil sai asja korda), täiesti määrimata Fleischmanni Br53.3 (ma poleks uskunud et üks vedur võib niimoodi ragiseda ja krigiseda, õlitamine ja korralik sissesõit aitasid, rohkem kaebusi pole) ja järeltöötleja poolt valesti paigaldatud vooluvõtuharjad Liliput/Gepardi ТЭ3644-l. Paar vedurit on karbist võttes ka natuke nagu vastutahtmist käinud, aga selle on ära lahendanud tootja poolt soovitatud sissesõit (pool tundi täiskäigul ühte pidi ja pool tundi teistpidi) ning sissesõidujärgne määrimine. On veel olnud mõned Piko vagunid millel rattad raskelt käivad; õlitilgake on seni aidanud.

Kui juba praagijutuks läks, siis üks Liliputi toodetud kapott-tüüpi mootorvedur sõitis kuidagi paar kuud, edasi asendas liikumist tuli vabrikus kinnistantsitud mootorist. Piko BR 106 (mõne aasta tagune uudistoode) on lääpas rataste ja veotiisli võlliga. Rataste asendamine vedurit õieti sõitma ei õpetanud, sest mingi jama on nende tiislitega lahti ja jällegi tuleb oodata vaba aega lähemaks uurimiseks. Piko 2-vaguniga diiselrong "Blauer Blitz" on ka algusest peale selline loodusõnnetuse tüüpi. Kõigepealt käis paar korda Saksamaal garantiiremondis, siis proovisid seda putitada Tartu elektroonikud ja lõpuks parandasin veel ise kah juhtmeid. Peale igat nimetatud remonti rong natuke sõitis, et siis uus viga kusagilt külge hankida.

Rongimees Einar

Ma just ostsin Br 106. Tõsisemalt sõita pole küll veel proovinud, niisama laua peal vaatasin kas töötab. Tundus töötavat, vähemalt silma otseselt ühtegi viga ei torganud.
Ma olen mõelnud ka Blauer Blitzi peale, aga sellest mõttest olen ma praeguseks üldiselt loobunud, see ei lähe kokku minu eelistustega (ČSD ja "koledad" elektrivedurid).
Seni kõige rohkem olen ma sõidutanud ČSD555.0-i (Br52, Roco), ca 50h, selle veduri kohta ei oska küll midagi halba välja tuua peale selle et tendri küljes oleva siduri mehhanismist on vedru ära kadunud ja sidur nüüd lihtsalt töllerdab seal.

Muidugi, Mänguasjamuuseumi maketil, kus veduritel peab kogu aeg "tuli torus" olema, võivad need vead mida kodus harva sõidutades ei märkagi, päris tõsiseks probleemiks osutuda. Nagu elektrilised käsitööriistad, näiteks odav hiina drell võib kodus harva kasutades vägagi pikalt vastu pidada, profikasutuses saab sama asi lühikese ja kurva lõpu.

Intensiivne kasutamine toob muidugi vead ruttu välja ja et selliseid makette on suhteliselt vähe, siis võib madala kvaliteediga asju julgelt toota...… "Blauer Blitzi" ja võimalik, et ka teiste diiselrongide, puuduseks on alt kaetud pöördvankrid, mistõttu pole neile võimalik kinnitada Noch´i puhastuspatju. Ilma nendeta lähevad jällegi rööpad ruttu mustaks. Olen vaadanud, et selliseid ronge kasutatakse palju suurematel makettidel, mille rööbastelt aeg-ajalt ka puhastusvagun üle sõidab.

Rongimees Einar

admin kirjutas: "Blauer Blitzi" ja võimalik, et ka teiste diiselrongide, puuduseks on alt kaetud pöördvankrid, mistõttu pole neile võimalik kinnitada Noch´i puhastuspatju.

Siledapõhjalistele peaks olema võimalik panna kõhu alla traadist vms. sang, kuhu siis puhastuspadi kinnitada. Eeldusel muidugi et padi põhja ja rööpapea vahele üldse mahub.

Ilmselt see madal põhi ongi kõige halvem asi.

Rongimees Einar

Elektri- ja diiselrongidele ei saa üldjuhul ka puhastusvagunit sappa sokutada, puuduvad neil ju korralikud sidurid ja isegi võimalus korralikku sidurit paigaldada. Minul endal on küll ainult 2 elektrirongi, ICE3 ja Hondekop. ICE-l pole mitte mingit võimalust (peale radikaalse kirurgia) sidurit installida. Hondekopil on scharffenbergi sidurite imitatsioonid väikese kruviga korpuse küljes, sellele isegi vist oleks võimalik midagi sidurisarnast külge pookida. Madala ja sileda põhjaga on mõlemad.

Hondekopile saab puhastuspadja külge küll. Vaguni kallal ei pidanud eriti radikaaalset kirurgiat kasutama, piisas pisikese ava puurimisest kruvi tarvis. Padja keskmisel kõrval olevat soont pidi ka natuke edasi viilima.

Päris nutikas lahendus - pean nüüd ise ka Blauer Blitzi kõhu alla vaatama, ehk annab sama teha.

Rongimees Einar

Pilte vaadates muidugi sajaprotsendilise kindlusega ei saa öelda, aga tundub et Blauer Blitzi kõhu alla peaks puhastuspadi ära mahtuma küll.

Vot minul pole päris õnnestunult 12mm muru külvata- ikka kukuvad riburadapidi sinna liimile. Mis nipiga sul õnnestus?

Kas kasutad GrassMasterit? Panin kõige suurema sõela ja raputamine oli rohkem ülevalt-alla löökide seeria. Hõredalt jäävad nad igal juhul, seega tuleb teha nö järelkülv 6mm ja/või 2,5mm muruga - siis tuleb alus tihe ja ühtlane ning kogumulje meeldiv.

Rongimees Einar

Mina panin oma teesõelast 12mm muru püsti küll. Kasutasin lahjendamata pva liimi.