TEEMA:

Tere. Kirjutan nüüd üles mõned viimased kogemused Mänguasjamuuseumi maketilt ja kõik on seotud veeremiga.

Vahetasime välja reisirongi vagunid - vanakesed olid teel juba 2004 aasta märtsist ja päris väsinud. Pöördvankreid on korra ka vahetatud ja paar korda ka telgede pesi "plommitud". Uued vagunid on samuti Piko omad, aga vahelduse mõttes kujutavad veidi varasemat aega (vagunite tamburid on vagunikastist silmnähtavalt kitsamad). Loomulikult üritasin rongi alla sokutada ka üht Noch´i puhastuspatja, aga … see ei õnnestunud hästi. Siiani oleme kasutanud Euroopa standardile sobivaid (telje läbimõõt 2mm), aga need uued vagunid on hoopis Ameerika standardiga sobivad (läbimõõt 3mm). Tellisime siis paar pakki ka Ameerika omi juurde. Jälle targem!

Üks tublimaid vedureid maketi ajaloos oli Piko toodetud BR 55. Soovitasin seda soojalt ka foorumi vahendusel. 2018 aastal oli vedur nii kulunud, et vahetasime selle välja teise samasuguse vastu (kaasas oleva reklaami järgi otsustades toodetud aastatel 2005-2006). Arvasime, et väike väline erinevus pole ju ka paha, nii et kui esimene oli rohelise katlaosaga, siis uus mustaga. Seda, et erinevus on ka sisuline, me muidugi ette arvata ei osanud. Selle rohelise pani kokku oskaja mees aga musta kägistas kokku tõeline käpard. Tendri rataste punased küljekatted peaks idee järgi olema tihvtiga, sest kummide vahetusel tuleb need ära võtta. Kui siis lõpuks jõuga need küljed eemaldasin, selgus, et oli hoopis liimiga ühendatud!!! Lahtimuukimise ajal murdus lahti üks kehvalt joodetud toitejuhtmetest ja nüüd oli vaja ära tõsta kogu tendri korpus. Jällegi suure jõuga. Korpuse all on peenikesed juhtmekanalid aga käpard polnud viitsinud juhtmeid korralikult kanalisse ajada, vaid pressis toore jõuga korpuse ja raami vahele. Viimase pingutuse tegi kinnituskruvidega ja nüüd saabki kinnitada vaid ühe kruviga, sest monteerimise käigus oli teisel vint maha keeratud! Jõuga kokku pressimise käigus sai kannatada ka silumiinist raamil mootorikinnituse aas ja murdus esimesel õrnal puutel ära. Vot nii. Kuidagi ma ta muidugi sõitma saan aga sellist pilti, nagu selle veduri sees oli, nägid minu silmad esmakordselt.

2017 aastal sai ostetud 2 uut mootorvedurit ja mõlemad kuulusid uudistoodete hulka. SP-42 on igati korralik aga BR 106 ootab nüüd tellitud varuosi. Tellisin aga rataste täiskomplekti, sest kõik 4 rattapaari on "kaheksas" - liipavad ja laperdavad.

Sellised lood siis seekord.

Rongimees Einar

55 tuleb ilmselt minugi repertuaari, aga ilmselt lõhkumiseks, pealisehitusest midagi algupärast alles ei jää, aurumasinast samuti. Nimelt see preisi G7 teljevahed ja pikkused on vene O-seeriale piisavalt lähedal, et Piko 55-t kasutada soomusrongi veduri ehitamiseks. Päris täpset ja algupärast O-d on niikuinii võimatulähedane teha, kuna selle rattad on teineteisele sedavõrd lähedal, et mudelimõõdus ääred ei mahu ära. Isegi siis, kui keskmine veoratas teha ilma ääreta.

admin kirjutas: Üks tublimaid vedureid maketi ajaloos oli Piko toodetud BR 55. Soovitasin seda soojalt ka foorumi vahendusel. 2018 aastal oli vedur nii kulunud, et vahetasime selle välja teise samasuguse vastu (kaasas oleva reklaami järgi otsustades toodetud aastatel 2005-2006). Arvasime, et väike väline erinevus pole ju ka paha, nii et kui esimene oli rohelise katlaosaga, siis uus mustaga. Seda, et erinevus on ka sisuline, me muidugi ette arvata ei osanud. Selle rohelise pani kokku oskaja mees aga musta kägistas kokku tõeline käpard. Tendri rataste punased küljekatted peaks idee järgi olema tihvtiga, sest kummide vahetusel tuleb need ära võtta. Kui siis lõpuks jõuga need küljed eemaldasin, selgus, et oli hoopis liimiga ühendatud!!! Lahtimuukimise ajal murdus lahti üks kehvalt joodetud toitejuhtmetest ja nüüd oli vaja ära tõsta kogu tendri korpus. Jällegi suure jõuga. Korpuse all on peenikesed juhtmekanalid aga käpard polnud viitsinud juhtmeid korralikult kanalisse ajada, vaid pressis toore jõuga korpuse ja raami vahele. Viimase pingutuse tegi kinnituskruvidega ja nüüd saabki kinnitada vaid ühe kruviga, sest monteerimise käigus oli teisel vint maha keeratud! Jõuga kokku pressimise käigus sai kannatada ka silumiinist raamil mootorikinnituse aas ja murdus esimesel õrnal puutel ära. Vot nii. Kuidagi ma ta muidugi sõitma saan aga sellist pilti, nagu selle veduri sees oli, nägid minu silmad esmakordselt.

Minu tänavu kevadel ostetud 55-l on koostekvaliteet küll igati eeskujulik. Ma ei oska küll öelda millal vedur toodetud on sest algajana ei osanud ma tähelepanu pöörata stardika karbis olnud "makulatuurile". Väike etteheide muidugi on - tehases oli unustatud määrida veduri kaks esimest telge. Avastasin selle siis kui dekoodri ja häälemooduli paigaldamise käigus tekkis "sportlik huvi" näha "mis on karul kõhus" ja ma veduri pulkadeks lammutasin.

Võib siis teha väikese vahekokkuvõtte, et vedurite kvaliteet on vahel nagu loterii moodi värk.

Rongimees Einar