TEEMA: Ratta kontakt rööpaga

Olen üsna tihti hädas tõrkuvate veduritega, mille on kas voolu võtvaid telgi vähevõitu või on vedur ise väike ja kerge.
Seni olen probleemsetel veduritel rattaid peene liivapaberiga puhastanud. Kas niimoodi on arukas teha?
Kas seda plaatkondensaatorit, mis teoorias sädelust vähendab, tuleb vahetada? Mõnel analoogveduril võib see oma 40 aastat vana olla.
Kuidas oleks õige veduri rattaid hooldada?

motoriseeritud rataste puhastamiseks kuugelda trixi v6i woodland scenicsi wheel cleanerit...

vabajooksutelgedel vist peale abrasiivi ja keemia muid variante pole...

Nochi rööpapuhastusklots. Raskematel juhtudel pliiatsdrelli otsa käiv kollane (messing) hari.

Ma hakkasin kahtlema, kas abrasiiviga kraapida tasub, et äkki on mingine galvaaniline kiht peal, mis eriti hästi peaks kontakti andma ja mis võib maha kuluda. Ilmselt oleneb vedurist. Praegu tõmbasin ühel veel poleerimispastase lapiga kah üle.
Ilmselt on väga oluline ka rööbaste puhtus..

Messingust hari on tõele päris lähedal. Ise kasutan rööbastele asetatavat puhastuspukki, mis on sisuliselt 2 pikka harja kõrvuti. Võtab puhtaks küll. Mootoriga mitteühendatud voolurattaid puhastan kustukummiga ja ka see aitab. Seos rööbaste puhtusega on ilmne, sest rataste külge jääbki algselt rööbastele tekkinud tahm (söestunud tolm). Rattaid võib vahel ka pesta - vana hea kolmekordne on selleks suurepärane vahend.

Ühes videos näidati rööbaste hooldust Hamburgi hiigelmaketil, kus siis rööpaid nühiti lihvklotsidega. Väiksema tahmumise korral aitab ka hea kustukumm.

Rongimees Einar

Veorataste kummirehvidele peaksid traatharjad küll üsna hävitavalt mõjuma?

Kummiga veorattaid ei puhastatagi, sest need ju kontakti ei anna!

Rongimees Einar

.....point oli vist selles, et mainitud 'kaks pikka harja' puhastavad ka kummiga rattaid, tahad v6i ei...

Kusjuures kumm on selline loll materjal, millele messinghjarjased ei tarvitsegi sellise lühiajalise nühkimisega eriti viga tehagi. Kes on üritanud kummi saagida ja viilida see teab.

Vedurit saab kergitada nii, et kummiga rattad harjasid ei puuduta aga kontaktrattad saavad korraliku surve. Mina olen aastaid niimoodi teinud.

Rongimees Einar

Natuke teemast väljas küll, aga kui pikk üldse on veorattarehvide eluiga?

Hea küsimus. Need uued, seibi kujulised, peavad igatahes vastu mitu korda vähem (vahel tuleb asendada paar korda aastas). Vanad pidasid paremini vastu, aga ka need hakkavad aja jooksul ise lagunema. Eelmisel aastal ostsime BR 55 auruveduri (Piko), mis on kaasasolevate reklaamide järgi arvates valmistatud aastatel 2005-2006. Üks kumm läks ribadeks vähem kui aastaga. Eelmisel sama seeria (ja aasta) veduril pidasid kummid vastu vähemalt 5 aastat. Eelkõige oleneb siis kõik tootmise ajast.

Rongimees Einar

Teiste asjadega mul pole seni probleeme olnud, aga Piko valikusse kuuluv BB17048SNCF (karbil oleva templi järgi 2009) poetas mõlemad rehvid tükkidena põrandale umbes poole minutiga.

Loogiline - järelikult olid kummid mitu aastat varem tehtud ja iselagunemine juba alanud.

Rongimees Einar

Eks see vedur ise oli ka kümme aastat laos kopitanud. Iseenesest päris huvitav asi.

Kuna ajaga isehävimise teema on hetkel üleval, siis panen juurde ka tänase päeva kogemused (ostukuupäeva järgi uue, aga 2005 aastal tehtud) veduri BR 55 kohta. Plast on muutunud hapraks ja mõned peenemad detailid lausa pudenevad küljest esimesel puutel. Uskumatu küll, aga ka silumiinist tendri raam kaotas tükikese kerge puudutuse järel. Seega on mudelite ehitamisel aluseks võetud aastakümnete tagune Jaapani autode põhitunnus - kui lagunema hakkab, siis kõik korraga (ja iseenesest).

Rongimees Einar