TEEMA:

Sai siis lõppeks üks pildiseeria maja tegemisest kokku pandud. On küll väljamaakeelne, kuna läks Deviantarti kaudu üle maailma.

Oli vaja kividest müüri teha. Küllaltki lihtne sooritus, olulisim oli meeles pidada, et vuukide hargnemiste juures tuleb kivide nurgad ümaramaks vormida ja vuuk laiem teha, et välja ei tuleks lihtsalt mosaiigiks triibutatud savi. Mördi võinuks märksa tumedamaks värvida. Kivide toon on enamvähem, sai vist nelja tooni kasutatud ehk et samale helehallile kord tilk musta, siis tilk sinist ja viimaks vist tilk kollast lisatud. Pole enam kindel, kas edaspidi mingite tunnelisuude või hoonete ja tänavasillutiste juures mõtlengi plastmassist valmikuid tellida. Polümeersavist vormimine võtab küll veidi aega aga kindlasti mitte nii palju kui tellitud kraami ootamine. Aknaava kõrgus on 16mm.

Üldiselt läheb mudelism ära üle papist asjadele, olgu see maja või sild.Lilled juba paberist plastiku asemel.

Papi kohapealt ei ole nõus. Küll väheneb mudeliehituses selle tavaplasti (poüstürool) kasutamine. Isehitajate lemmikuteks on 3mm ja 5mm parketialus (Saksamaa) või balsapuu (Ameerika). Papist ehitised on eelkõige Briti ja selle mõju all oleva Austraalia Top 1.

Soobeli tehtud müüri kohta arvan, et loomulikult kahvatuvad kõik tööstuslikud värgid isetehtu ees. Vuugivahedega on nii, et mida kitsam, seda kontrastsemat värvitooni tahab. Laiemad, kui loomulik, tuleb vuugid aga tõesti teha igal juhul.

Küsimus Soobelile - kas tegid polümeersavist müüri enne värvimist ka millegigi veekindlaks? Mina ise kasutasin selleks Tikkurila vesialusel lakki ja väga hästi mõikas.

Rongimees Einar

Mis mõttes veekindlaks ja mis eesmärgil? Mitte midagi ei teinud, ahjus kõvaks ja värv selga. Pole küll otseselt proovinud, mida teeb kõvakskuumutatud polümeersavi vees, aga välja näeb küll nagu plastmass ja ma ei usu, et vesi sellele midagi teeb. Kasutan tavalisi humbroli ja revelli värve. Seda furbisheri vms asja pole veel kunagi kasutanud.

Selge. Kui ahju, siis võtab veekindla kihi ise peale. Mina kasutasin toaõhus kuivamise meetodit ja sel juhul oli veekindlaks lakkimine lausa eluküsimus.

Rongimees Einar

Ilmselt on siis jutt erinevatest savidest. Isekuivavat pole kunagi kasutanud, kuigi väidetavalt pidi see üsna tugevaks ja kõvaks kuivama. Mul on seni olnud ainult ahjuskuivatatavad savid, mis õhu käes toatemperatuuril ei kuivagi, üks tükk seisis mul mitu kuud alasti laual värvipurkide vahel ja avatud pakk, millest tükke võtan, on mässitud kilekotti, mis ei ole kaugeltki õhukindel. See savisort säilitab oma plastiliiniliku konditsiooni kuni pole 130 kraadi kuuma saanud.

Avastasin, et reaalset klaasi on paremgi lõigata kui cd karpi. Kus aga kannatab - hüvasti kilest ja pleksist kriimulised-tuhmid aknad. Parajat õhukest klaasi saab pildiraamidena igast poest.

Üks maja juures.
https://tinyurl.com/y2v8zkax

Kiltsi jaam kujunemas. Teen samamoodi nagu ponimaju, paberikihid väljas, vineer sees ja pildiraamiklaasist aknad.
Eterniitkatus saab olema väljakutse. Ilmselt teen abinõu, millega vaskfooliumist eterniitplaate lüüa...

Kiltsi jaamahoone on suur!

Ehk et vanakooli VERO maja kolm korrust võrdub Kiltsi jaama kahe korrusega.
Kuigi Kiltsi jaam on ka päriselt üsna suur ja tsaariaegse maja laed on kõrged, ei ole VERO majad kindlasti 1/87

1:100 või isegi TT olid Vero majad nõuka ajal vähemasti.

Ka viimastes Auhageni kataloogides on osa maju 1:100 ning enamus neist tuttavad juba Vero aegadest.

Rongimees Einar.

Arengud Kiltsis. Kuigi jaama pult pole kunagi selline olnud, on ikka seitse saua aparaatides. Telefonid on kah tegelikult ämbrisuurused. Aga asjaks ikka, kuna korraldaja ruumis põleb valgus.