Polümeersavi meenutab katsudes plastiliini, aga erineb sellepoolest, et ta pannakse pooleks tunniks (või mis ajaks ja kui kuuma - õpetused pakkidel) praeahju, kuss ta muutub millekski kõva kummi sarnaseks.
Sellise poni tegin ma ühe õhtuga ära.
Eelmine oli veel karvane ja ebatäpne, aga vahepeal sai ostetud kellassepaprillid ja järgmine tulemus kisub juba sinnapoole, mida kannipoodide tüdrukuteosakonnast leida võib, ainult et ta on vaid 15mm kõrge:
Ja kuidas teha õlgkatust? Lihtne! Alustuseks on vaja majakujulist rakist - maja ennast ei taha ahju panna. Siis mätsib polümeersavist katuse rakise paberkatuse peale, tõmbab traadist pintsliga (endal lihtssalt jämedam juhtmejupp, millel ots paljaks kooritud ja kiud harali) pinna kraapsuliseks ja ahju. See savikiht tõmbab ilmselt paberi mõjul ahjus küll oma 3mm kõveraks 5cm kohta, aga ta on piisavalt pehme nii, et kui paika liimides sirgeks vedada, siis jääb püsima.
Muidu on majad mul joonestuspaberist, sees on tavaline vineer, kuna värv ja pealekleebitud paberiribad kipuvad paberseinu krussi vedama. Igasugu pisidetailid on ka erineva paksusega paberitest välja lõigatud, aknad katkiläinud cd karpidest. Eelnäidatud majal peen aknaraamiruudustik on lihtsalt peene pintsliga klaasi peale värvitud.