Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Rööpad maketil

Teedeplaanid, rööpasüsteemid ja - koodid, kinnitamine, ühildamine, tõusud, kurvid, teedevahed, teede otstarve, kasulikud mõõdud, trikid ja nipid, vanandamine.
  • Lehekülg:
  • 1

TEEMA:

Rööbaste kaabeldus 15.07.2016 08:31 #640

  • tunturi
  • tunturi avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 296
  • Sind on tänatud: 48
kas ja kui kaugele jätate surnud tsooni (isoleeritud rööpaühenduse) pöörangust keelava pööranguseisu koral? Kas 20 cm on paras või lausa pika veduri pikkus pluss veel 5 cm? Mõtlen siin DC olukorda.`Sealt ka siis fooripaigalduse kaugus.
GE veeremi fänn

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas tunturi.

Räööbaste kaabeldus 15.07.2016 09:12 #641

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 248
  • Sind on tänatud: 46
Ma püüan panna veeremi gabariitide lõikumiskohale, et väljalülitatav teeosa võimalikult pikk saaks ja sinna võimalikult pikk rong ära mahuks. Valgusfoorid tulevad siis muidugi kaugemale ega jää katkestuskohaga kohakuti. Gabariidi laiusest teab Indrek paremini rääkida, kuna temal on kõige laiem veerem Cp ja ER-ide näol, mis, kui mu mälu ei peta, on 3500mm laiad. "Normaalsed" 3+2 istmereaga D1 ja DR olid vist 3200, klassvagunid samuti. Arvutasin et see 3500 on H0 mõõtkavas 40,2mm. Sellele lisanduvad vist veel peeglid ja ukselingid.
Üks väga lai masin meie tulevases raudteevõrgus on veel TEP, mille lumerauad ja nurgad ulatuvad kurvides üsna kaugele. Ja ega ilmselt Tunturi suur ameerika auruvedur ka alla jää sellele.

Üldiselt oleks hea, kui mehed need kannid kastist korra välja võtaks, oma kõige järsemale kõverikule korra paneks ja mõõdaks, kui kaugele ja kõrgele nende nurgad ja vidinad raudteest ulatuvad. Et teaks maketti tehes arvestada sellega ja et ei juhtuks nii, et pärast ei saa nendega sõita, kuna kuskil mingine platvorm, post või pöörangumootor jääb trepi või lumeraua taha.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Räööbaste kaabeldus 15.07.2016 09:38 #642

  • tunturi
  • tunturi avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 296
  • Sind on tänatud: 48
Kas DC maketi omanikud on ka mõelnud seda et teha näiteks jaamasisesed teed eraldi alaldiga,mille pinge on just jamasisese tee oma ja kui jaamaväline oda,siis toide suurema pingega alaldist-kaoks üks reostaadiga jõnksutamine ära. Samas ka lugesin siin 10E takistite kasutamiseks jaamasisesel peatumisel-kui võimsad need takistid peavad Olema? Kui topeltveoga saabud,siis näitajad hoopis teised.
GE veeremi fänn

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas tunturi.

Räööbaste kaabeldus 15.07.2016 11:04 #643

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 248
  • Sind on tänatud: 46
See automaatne peatamine ja kiiruse vähendamine saab analoogsüsteemil olema kõrgem tuumafüüsika, esialgu pole sellesse süvenend. Tulevikus ilmselt, kui ronge rohkem ja tee pikem, tuleb tee eraldi lõikudeks jagada mis on eraldi trafode all mida siis mehed juhivad ja vajadusel ronge peatavad et mitte teisele selga sõita.

Jaamas eraldi trafo on pädev siis, kui seal on manöövrirajoon koos eraldi väljatõmbetupikuga - saab ronge koostada samal ajal, kui pealiinil rongid mööda kihutavad. Seda sai mõned korrad minimaailmadel tehtud ka, kui oli veel see ajutine paljast vineerist raudteelaud.

Aga minu tungiv soovitus oleks, et ka digimeeste moodulid oleks analoogsüsteemis kasutatavad. Siin pole muud vaja, kui et jaamade teed oleks väljalülitatavad, et saaks ronge sinna seisma jätta. Mul on küll süsteem justkui analoog, aga saaks vabalt ka digina sõita - selleks aja analoogrongid vaid kõrvalteedele ja lülita kõrvalteed välja, tõmba vana telliskivitrafo juhe tagant ära ja torka digitrafo oma asemele. Pärast aja digirong kõrvalteele, lülita kõrvaltee välja, vaheta trafo ja jälle saab analoogiga sõita.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Räööbaste kaabeldus 15.07.2016 15:23 #644

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 434
  • Sind on tänatud: 33
Surnud tsooni ehk stopplõiguga on lood nüüd niimoodi, et alla 1,5 suurima veduripikkuse ei mängi kuidagi välja (digiraudteel veelgi rohkem). Milles küsimus? Probleemiks osutuvad 2-ja enam vaguniga Euroopas toodetud mootoorrongid. Nende voolu võtvad rattad asuvad mitte esimese, vaid teise ja kolmanda pöördvankri all (kumbki pöördvanker siis eraldi rööpaniidilt). Nii polegi võimalik Mänguasjamuuseumi maketil 2-vaguniga "Blauer Blitzi" jaamateele seisma jätta, sest kui nimetatud pöördvankrid on väljalülitatud stopplõigul, siis rongi nina on otsapidi pöörangul.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Räööbaste kaabeldus 16.07.2016 08:40 #646

  • tunturi
  • tunturi avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 296
  • Sind on tänatud: 48
Aga see (3x)10 oomiste takistustega hoo mahavõtmine-on seda praktikas ka proovinud ja millisele mootori koormusele sobib?
GE veeremi fänn

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas tunturi.

Räööbaste kaabeldus 16.07.2016 14:51 #649

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 434
  • Sind on tänatud: 33
Mänguasjamuuseumi I maketil (TT) kasutasime 50-oomiseid reostaadiga takisteid. Liuguri asetuse järgi (alla poole) oli siis takistus 15-20 oomi ning asi toimis. Rakendus (idee) oli juba siis laialt levinud ja just selliseid takistuse numbreid näitasid enamus saksa ja vene keelsetest mudelraudtee käsiraamatustest. Ka tööstuslik mudelraudtee muuttakisti (kuni 30 oomi) on olemas ning toodab seda Viessmann. Seega on nende numbrite korral tegemist paljude praktikas kinnitust leidnud andmetega. Seos veduri koormusega on asi, mida ükski käsiraamat pole käsitlenud - järelikult ei oma tähtsust (vähemalt põhiliste tubaste mõõtkavade HO-TT-N puhul).

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Räööbaste kaabeldus 16.07.2016 18:27 #651

  • tunturi
  • tunturi avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 296
  • Sind on tänatud: 48
Reostaadga taakist on ilmselt alates 5W võimsusega,tuleb ilmselt veduri voolutarve 12v juures ära mõõta.
GE veeremi fänn

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
Lehe loomiseks kulus: 0.216 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum