TEEMA:

Neid tehes tundus küll, et mooduli põhielement on siiski see vineerplaat, mis asjale kuju a täisnurksuse määrab. Raam tema all on vaid tugevdus ja koht, mille küljes jalad on. Ma kasutan 6mm viiekihilist vineeri. Kiltsi moodulitel on veel üks lisaribi keskkoha all, Ponyville omade all pole sedagi, ainult 90mm laudadest ääred. Ja on tugev küll.
Eritasanditega moodulid on muidugi omaette kategooria. Isegi olen mõelnud paarimoodulilisest segmendist näiteks Tuderna viaduktiga, kus raudteegi pole tasane, vaid käib 10-15cm sügavusest lohust läbi.

Üldiselt on vist nii, et mida rohkem on mooduleid, seda kergemini ebatäpsused nendes neelduvad. Suurim oht on see, kui need mooduliread kahe otsakurvi vahel jäävad erineva pikkusega, tuleb mingine üle 5mm viga sisse. Sellise vea muidugi neelaks kas sisenurgaga lahendus või keskelt tühja "aatriumiga" lahendus, kus otsakurvid pooleks ja nende vahel veel sirged moodulid.

Sinu mooduli juures oli 2 mõõtu, mis mind huvitas, aga kuidagi teada ei saanud. Nüüd tulid need siis ära - 6mm vineer ja 90mm laiune laud. Paljud läänes kasutavad 10-e ja 12mm vineeri, aga seal on tihti ka pikad vahed ja palju plaadi alla kruvidega kinnitatavaid seadmeid. Ise olen ka pidanud 6-e ja 8mm paksust vineeri piisavaks (annab ka raamile hädavajaliku jäikuse).

Oma joonisele valisin esialgu 75mm standardlaua, sest siis jäid kinnituskohad enam-vähem keskele. Maailmapraktika ja terve mõistus hoiavad aga Sinu valitud laualaiuse kanti (Ameerikas 4 tolli, Saksamaal 100mm ja Eestis siis 95mm standardlaius). Vahepõõnad on head asjad ja üldiselt lisatakse neid hoolega, aga need on siis ka veidi kitsamad ja tasapinnas plaadi alumise küljega. Kirjutan seda nüüd seepärast, et kui keegi valib lauamaterjali oma maketile/moodulile, siis 95mm laius on õigem.

Rongimees Einar

Mõõtsin üle. Täpsemini on need lauad 94mm laiad. Küllap siis 10cm saelauad, mis siledaks ja sellega peenemaks hööveldatud. Müüakse ehituspoodides viie kaupa kilesse mässituna mitmes pikkuses. Pole seda laiust eriti oluliseks mõõduks pidanud. Esimesed moodulid tegin 44mm laiast lauast, aga see jäi liiga õhuke, ruumi vähe, eeskätt jalgade pakkimise osas. Jalad said siis samast 44x22 laudadest, transpordiasendis on need teineteise vahel. Püsti seistes muidugi tudivõitu. Viimased moodulid selle 94 mm laudadega juba mahutavad 44x44 prussidest jalgu, mille paarid käivad teineteise kohale, mahuvad ilusti ära. Ja püstiasendis on see juba täitsa tugev ja asjalik laud.
Teisalt võivad need küljed veelgi laiemast materjalist olla: muudavad mooduli sedapidi tugevaks, et kahe poldiga külge kruvitud jalad püsivad iseenesest ilma tugede-põõnadeta all. Soomlastel käis see asi nii, et mooduli nurkades olid nende külgede sees veel jalgade poltide augud, jalad aga kimbus, kui toodi, kõik identsed. Kruviti siis moodulite alla, sinna, kuhu vaja. Palju lihtsam kui minu põõnade ja hingedega süsteem. See lahendus raiskab jälle ruumi moodulite ladustamisel, neid mahub vähem teineteise otsa.

Sooviti pilta hetkeolukorrast ja jalgade ja otste lahendusest.

Hetkel käivad neli moodulit mul ajutiste sangaga vineerplaatide vahele paarikaupa ja paarid teineteise otsa torni.




Nad püsivad teineteise seljas lindlalt nagu õllekastid. Alla jalgade ümber käivad mööbliratastega puust asjandused, kokkuvõttes on sellist virna päris mugav ringi liigutada.




Ponyville mooduli jala liigend. Sai valesti arvestatud, et laud on 100mm lai ja jala serv jäi mooduli serva alt paistma. Ta võiks sinna täielikult ära mahtuda. Jala liigend koosneb kahest pikast M6 poldist, mis on mutriga kõvasti mooduli servade külge kruvitud. Poldi pikem vars on tihkelt jala sisse puuritud 5,5mm augus ja jalapaar kiigub nende poltide otsas, mis siis vastastikku on mooduli kummagi ääre küljes.




Jalapaar on kitsam, kui mooduli küljelaudade vahe. See pilu sisaldab raudlatist põõnasid, samuti mahuvad sinna ära mutrid mis jalgu hoidvaid polte mooduli servade küljes peavad.




Jalapaari koos hoidev ristlaud on "liiga pikk" ja ulatub üle jala seepärast, et see pikem ots hoiab raudlatist põõnasid tolakile kukkumast, kui jalad kokku on pandud. Põõnad ise kiiguvad vabalt ühe otsaga jalgadesse kruvitud kruvidel. Teises otsas on M6 keermega ava. See silumiinist ovaalne nõukaaegse kortermaja akna pooli ühendanud M6 "mutter," mis kahe kruviga ühe jala külge on kruvitud, hoiab kokkupandult alumist jalapaari maketi küljelaua küljes. Selleks on küljelauas vastav, auk kust M6 polt läbi käib. Teine, "ülemine" jalapaar toetub siis omakorda alumisele.




Jääb veel kaks M6 polti keerata läbi küljelaua vastavate avade põõnade sisse ja jalad on tööasendisse fikseeritud:




...ja võib mooduli püsti tõsta:




Lähivaates veel mooduli ots seest ja väljastpoolt. Näha on ka lihtne plekitükk, mille sisse sobivad avad nüsitud pistikupesade kinnitamiseks.




See lahendus on ajutine ja suhteliselt aeglane maketi tööasendisse seadmisel: Tuleb neli polti sangadega vineeritüki küljest lahti harutada, siis jalad lahti fikseerida ja moodul küliliasendist püsti tõsta.

Edaspidi kavatsen teha moodulite peale kaitsvad kastid, millel otstes kandmiseks sangad ja mis käivad teineteise peale. Kasti otsaseinad hakkavad tihvtidega olema mooduli ühenduspoltide aukudes ja üks otsasein hakkab hingede peale üles/lahti käima.
Sellise mooduli ülesseadmine peaks nii käima: laotad maha ja kruvid lahti kaks polti, mis otsaseina paigal hoiavad. Siis saab kaane/kasti eemaldada. Siis keerab välja poldi, mis jalgu pakituna hoiab. Tõstad seejärel ühe otsa üles ja fikseerid jalapaari põõna, siis teed sama teise otsaga.

Puidumeeste täpsus on alati veidi siia-sinna. Laius 94mm on 95mm standardlaua tegelik laius (Sinu käes olevatel laudadel). Postid 44x44mm on müügistandardi järgi mõõduga 45x45mm aga Sinu lippide 44x22mm standard on 45x22 (olen neist ise palju riiuleid ja tugesid teinud).

Pesadega otsalauad on huvitav idee. Jalgade kinnitused ja arv on aga teemad, mida võiks edasi arutada, sest praktikas kasutatakse ka teistsuguseid lahendusi. Saksa mooduldajad teevad mooduli igasse plaadialusesse nurka pesa 45x45mm jala jaoks. Jalad on siis alati eraldi pakis ja kinnitatakse vajadusel. Nipp on selles, et 4 jalga pannakse alla ainult süsteemi ehitamist alustades esimesele moodulile ja ülejäänud saavad läbi 2-e jalaga (jalgade paar moodulite ühenduskoha kohta). Iseenesest pole selline jalgade kokkuhoid ju sugugi paha mõte.

Rongimees Einar

Sai siis vahepeal lihtsustatum mooduliühenduse skeem tehtud lisa-aukudega. Lisasin peale keskmise poldiaugu veel ühe poldiaugu peatee alla nii, et pea- ja kõrvaltee suhe neisse aukudesse on sümmeetriline, see võimaldaks vajaduse korral panna kaheteelist moodulit vahele pahempidi, peegelpildis. Lisaks võimalavad need lähekuti poldiaugud väga kitsaid mooduleid lisada (Näiteks 200-300mm lai dioraam, mis muidu on kodus riiulil veeremi eksponeerimiseks, aga oleks võimalik jalgadega varustada ja moodulina süsteemi lisada.) Peatee telg on tähtsaim punkt, teine tähtis punkt on kõrvaltee alune poldiauk. Ja kõrgus rööpapea ja poldiaugu vahel 60mm. See 782mm rööpapea kõrgus põrandalt pole nii täpne tulenevalt põrandate ebatasasustest. Soovitatavalt peaks jala pikkus reguleeritav olema. See Max 515 mm tuleneb sellest, et kui see number oleks suurem, siis ei mahuks vastasküljele teine moodul ära, kui nad on otstest ühendatud 180-kraadise ümberpööramiskurviga (koosneb kahest 600x600 nurgamoodulist)

Uus katse pildi üleslaadimise proovimiseks. Pildi valisin muidugi teemakohase ehk Euroopa moodulite põhiprofiilid (pildi algallikaks on Stummiforumlase postitus).




Piltide üleslaadimine takerdus tehniliste probleemide tõttu, mis nüüdseks on lahendatud. Siinkohal tänusõnad Ivarile, kes probleemist mulle koheselt teatas.

Nüüd kus Minimaailm 2017 läbi, on aeg mõelda Mm 2018 peale.Lugesin veelkord seda teemat, vaatasin suurel hulgal Youtube videoid sel teemal ja jäin mõttesse- suurelt osalt on näituste maketid just ilmselt klubihobina valminud produkt kus eelnevalt on pandud paika põhimõte et keset maketti jookseb kaherajaline tee ja otstes on silmus. Erinevatel videodel on näha kus on maketi jätkukohad ja need on erineva valmidus astega, erineva loodusega, taustaga. See viitabki et erinevad inimesed teevad ühe suure terviku, igale on suurest jupist siis oma osa mille kujundad. Kui võtad mitu moodulit, saad jaama, tööstuse enda "scenery" luua. Ei tea, kaugel meil see ühismaketi tegemine on jõudnud kuid mina pooldan seda kaherajalist keset moodulit (edasi-tagasi) lahendust. Mis võiks (peaks) olema meie tingimustes selle laius? Imelihtne loogika ütleb et pika rongi jooksutamiseks ja "cabview" saamiseks vaja tegevust natuke paremale ja natuke vasakule, laias laastus kaheteeline tamm võtab 13-15 cm, siis 30 cm max siia-sinnapoole infra või looduse peisaaži.Võin ka eksida js aee ongi mingi meeter näituste makettidel.Selliste näitusemakettide miinus on tee kulgemine ühes tasapinnas, saab kõrvale kõrgendikke teha, samuti orge, mis eeldab maketile jõnksu sissetegemit kuid annab kasvõi sildade ja viaduktide näol palju juurde.Soobli maketi miinus ongi et relsid suht tasapinna peal ja puudub võimalus süvistamiseks. Kui aukude kinnitus oleks 5 cm madalamal kasvõi siis saab juba 5cm penoplaadi sinna peale panna ning kõiksugu kõrguste liigutamisi teha nii üles kui ka alla.
Ikkagai kas on huvilisi sellega tegelemiseks piisavalt või oleme edasi kodus ja nokitseme omapäi? Miks seda kirjutan- paraku mingid R2 ja R3 minu veeremit ei rahulda ja otsin väljakutseid midagi suurema jaoks.Lätlaste üherajaline soolikas ka näeb hea välja.




Siin hästi arusaadavad erinevate moodulite jada.

Mitte keegi ei keela orge ja künkaid tegemast, see sinu mägi seal silla juures andis süsteemile olulise annuse elu juurde. Tõsi jah, see 1,2-1,5 meetrit ei võimalda midagi põnevat korraldada, tõsisemaltvõetav org või sild või käänak hajub niiehknaa mitme mooduli peale. Kus kohas ja kui kõrgel selliste moodulite omavahelised ühenduspoldid ja raudtee üleminek on, on täiesti ükstaskõik, oluline on vaid, et selle moodulikomplekti otsad ülejäänud süsteemiga ühilduks. Oma moodulitel jätsin poldiaugud selle pärast maapinna lähedale, et mooduli raami paksus mõistlikuks jääks - see on kõik ju ruum, millega raudteemudelistidel alati on kehvasti. Maapinna madalamalesaamine on veidi keerulisem, aga kaasfoorumlane vilom näitas põhimõtteliselt ette, kuidas seda teha.

Oma mooduleid ma kaheteeliseks tegema ilmselt ei hakka, aga eelpool soovitatud sümmeetrilist poldiaukude ja kahe tee lahendust plaanin silmas pidada küll. (Mõtted uitasid juba blokkpostide moodulitele, kus kaks teed üheks saab, nagu Padulas 89.km blokkpostis, et oleks võimalik ühendada otstest silmusega süsteemi ka üheteelisi mooduleid. Võimalik on ka elektriline blokeering ja ümberlülitussüsteem analoogrongidele, mis peavad vastassuunalise rongi lihtsalt blokkposti ees kinni, kui teine rong vastu tuleb.)

Aga kui keegi teeb laugemad kurvimoodulid, siis minul poleks midagi selle vastu.

Siin teemas ma ei puuduta üldse meie juba valmistatud makette vaid siin on arutelu ühe suure (näituse)maketi tegemiseks. Küsimus on -kas meil on huvilisi kes oleksid nõus siis moodulitega tegelema. Kui kasvõi 4-5 huvilist on, siis iga aastaga lisandub ehk igalt 1-2 moodulit ja aastatega on edu märkimisväärne- See Kullo huvikeskuse teema on tegelikult hea idee, kusjust noored saaksid tulla ja midagi teha( a`la NSVL pioneeride maja). Tunnen mõningaid puidutöödega tegelevat firmajuhti ning kui saame kokkuleppele moodulite aluspõhjade mõõtudes, saan uurida nn "toorikute" hinda- see eeldab kindlat sobivust nii aukude kui kõrguste ja laiuste suhtes. Ja kui kellelgi ikkagi jaam plaanis teha, eks siis moodul tuleb laiem kusagilt küljest. Sest kui vaatate, siis need näitudte moodulite scener suhteliselt lihtsakoeline- muru, mätas, põõsad, lisaks autoteed , ülesõidud, sllad üle jõgede ja kraavide.Alustamegi jaamadevahelise eluga ja asja käppa saamisel ka lisanduvad nii uutele kui ka vanadele moodulitele real life.

Panin videotest tähele, et otsmised silmused kippusid olema mitmeteelised. Mis on iseenesest hea idee, sellistesse kohtadesse on hea parasjagu mittesõitvaid ronge parkida ja need kõrvalteed on seal kaunis pikad.

Tere
See oleks hea iide et saaks meil ka ühe näituse jaoks moodul süsteemi. Kui me mingeid oma süsteemi tegema hakkame siis võiks arvestada mõnd põhi mõõtu mida teised maailmas kasutavad siis oleks mingigi võimalus enda süsteemi ka mujal näidata. See variant et üks tegija peaks kaks ühepikkust moodulit tegema nagu praegu mind isiklikult ei huvitaks aga ühe mooduli ehitamist võtaks kaalumiseks küll. Minu arust oleks vaja kehtestada kolm mõõtu. * rööpapea kõrgus põrandast. * 1 tee kaugust servast * ja kuidas moodulid ühendatakse ( kas nii nagu soomlastel , et kus rööpa otsad ei olegi koos või siis on nende vahel kindla pikkusega vahe tükid.) kuigi see ei ole ka oluline võiks kasutada mõlemat varianti lihtsalt kokkupanemisel peab iga üks valmis olema loominguliseks kohapeal nikerdamiseks)

Ei pea igaüks tegema kaht ühepikkust moodulit, selleks ma selle 1200mm pikkuse välja pakkusin. Oluline on vaid, et neid oleks kamba peale paarisarv. Kui kokkutulles ei ole paarisarv, siis jääb üks Ponyville moodul mängust välja ja kui mu meel selle pärast väga kurvaks läheks, teeks ma ühe 1200mm mooduli veel varuks

Hetkel on siis jutu teemaks kaks erinevat moodulraudteed - klassikaline (maailma mõistes) ja moodulitest ring (soobeli variant). Äkki õnnestuks need kaks ühendada? Kui teeks nii, kui Poniville ring oleks üheks suuremat sorti silmuseks? Üleminekul klassikalisele osele oleks siis sõlmjaam - ühelt poolt 2-rajaline tee ja teiselt poolt kaks 1-rajalist kahesuunalise liiklusega haru.

Rongimees Einar

Einar sai pihta asjale mida arutlesin siin-kas keset maketti jookseb 1/2 teed või moodulraudtee ovaali näol. Mingit kaugust äärest pole vaja siis vaid tõesti moodulite ühendus omavahel , rööpapea kõrgus maasta ja rööbaste vahe mitmerealise teelõigu puhul. Näitusemaketi eelis on see et ei pea kujundama tagasitulevat teed.

Minu ovaal Lõpusilmuseks ei kõlba - liiga järsk on. Kuigi kahele nurgakurvile on plaanis lisada pöörang ja sirge, mis võimaldaks väikest ovaali pikemale üheteelisele süsteemile vahele panna. Need pöörangud võimaldaks seda ovaali kasutada ka lõpusilmusena, kui need pöörangutega nurgad panna ühte otsa nii, et sirged väljaviigud vaatavad samas suunas. See eeldab muidugi veel üleminekumooduleid, kus need kaks haru lähenevad teineteisele nii, et lõpuks moodustuks kaheteeline liin.

Käisin põhjanaabrite N gauge klubi kodulehel ja nemad lausa pakuvad standarmooduli komplekte- võta pakist lahti, kruvi kokku ja alusta . See olekski ka ehk meil vajalik kui (kui) hakkame näitusemaketti tegema. Pisikeste juppidega saaksid kõik hakkama ja neid ühendades saab toreda asja. www.n-club-finland.org/module_kit_1_en.asp

Veel soomlaste tegemisi kus erinevate maketimeistrite teosed ühte sulandatakse-eht näitusemaketindus. taprk.org/fin/show/mex_2008/

Ka niimoodi saab kus peatee(de) siht on paigas ja äärtesse penoga tehakse taristu. 50mm peno hoiab end piisavalt tugeval,samas ka suuremad süvistamise võimalused. Kuid ikkagi jään esialgu kaheteelise idee toetajaks, mis ei nulli üheteelise tee toetajaid.
Pilt ja idee on näpatud põhjanaabritelt.

Kuidas selle meie ühismaketiga lood on? FB on saanud ka lisaks meile tegija kus kutsutakse maketti tegema ja klubi asutama. Asi peenem veel- kuna tegu Märklini edasimüüjaga eestis, siis muidugi asjad oleks ilmselt vaja osta sealt maketile,promotakse küll jõuliselt,aga asi veel toores kuid üllatavalt on huvilisi kes võtaksid osa. Nüüd küsimus- miks pole RONGIMEES veel FB avarustes? Tundub et seal liigub info kümnetes kordades kiiremini ja ka samasuures või suuremaski suurusjärgus ka osalisi. Siin jaurasime suure maketi teemal ja kuhugi ei jõudnudki, seal plaks FB postitus ja mingid 6 tüüpi juba tegutsemas.

Mis nime alt peab FB-s otsima? Info liikumise kiiruse osas jään eriarvamusele. Ühteviisi jõuab nii foorumi kui FB info minuni ainult hilisõhtul. Samas omavahelise operatiivse asjaajamise (näiteks moodulite ehitajad) jaoks, on FB muidugi hea. Ise ma FB erikontot teha ei kavatse, sest minu enda siht pole niivõrd operatiivsus, kui eestikeelsete kõikvõimalike abistavate materjalide kättesaadavaks tegemine kodulehe kaudu. Tõsi, hetkel on koduka ülesehitus juba ajast ja arust, aga selle uuendamine ... habemega jutt.

Kui nüüd keegi foorumlastest ka näoraamatus alalisvoolu maketi teema üles võtab, siis tänud ette hea teo eest.

Rongimees Einar