TEEMA:

Proovisin siia (uue pealkirja alla) üle tuua täies mahus enne "2016 kokkutulek"-nimelise loo, sest põhisisuks kujunes hoopis arutelu moodulmaketi ehitamise teemal. Paraku on foorumi tarkvara liiga lihtsakoeline ja nii peenikesi protseduure teha ei mõista. Teeme siis nii, uued selle teemalised postitused tulevad siia. Eks ta esialgu natuke ebamugav ole - kõigepealt või vahepeal peab lugema ka "Kogukond Eestis" alt järjejutu I osa, ehk "2016 kokkutulek". Selle 2-el ja 3-ndal leheküljel on ka mõned joonised, mis aegade jooksul muidugi muutuvad. Vajadusel saab oma postitustesse tuua ka lõike sealt ka tsitaatidena. Selleks tuleb kõigepealt tsiteeritav lõik kopeerida, siis avada see foorum, valida tööriistaribalt tsitaadi märk ja klõpsida sellel. Tekstikasti tekivad BBC koodid ja nende vahel asuv kursor. Korraldusest "Paste" või Aseta" piisab ja tsitaat on paigas.

Rongimes Einar

Moodulite jutt jäi pooleli kusagil jooniste juures. Mõned nendega esilekerkinud küsimused jõudsid minuni e-kirja teel ja vastamiseks tuli mul natuke poodides ringi vaadata. Tulemustest on allpool ka juttu, aga kõigepealt panen ka siia üles need joonised, millest jutt.







Mida vajalikku poed meile pakuvad?

Decoras on müügil 2mm paksust korki laiusega on 1m (10m rulli hind on 40.99€), 2,2mm parketialust laiusega 1,1m (15m rull maksab 9.69€) ning 5mm parketialust 500x1000mm plaatidena (a´ 0,79€ tk).

Lincona põrandakeskusest leiab 3mm ja 6mm paksust põrandaalust. Plaatide mõõdud on 500x1200mm ja hinnaks on vastavalt 1,8€ ning 2€ m2. See 6mm ongi sama materjal, millest sakslased praegu hoolega maju ehitavad.

Vivarec viimistlussalong pakub aga seda, mida ühe foorumlase soovil otsima läksin. 5mm kork on 1m laiuse ribana ning osta võib meetrikaupa (13,40€ jm) või rullina (10m). Tallinna kauplus koos laoga asub aadressil Kopli 3 (endine Raudteelaste klubi Telliskivi trammipeatuse juures) ning Tartu pood on aadressil Riia 140 (Riia tänava ja K-Rauta vahel). Kaks poodi neil Eestis üldse ongi ja Tartust ostes tuleb arvestada Tallinnast (laost) kohaletoimetamise ajaga.

Üritasin leida ka neid reguleeritavaid jalaotsikuid. Need, mida Decoras nägin, sobiksid küll kõrguselt (100mm) aga see on ka kõik. Kinnituskohad on kas ümmarguse või kolmnurkse kujuga ja 45x45 mõõdus jalga ei sokuta kohe mitte mingil moel selle külge. Põgus otsing internetis mind targemaks ei teinud. Kas tõesti jääb muidu hea idee mingi tobeda kaubavaliku taha pidama?

Rongimees Einar

Tere
tänud Einar´ile jooniste tegemise eest.
Aga minu arust peaksime kokku leppima ühes mõõdus
see oleks rööpa pea kõrgus põrandast. Siis saab iga üks ise vaadata milliseid materjale ta saab kasutada.

Mitu asja. Esimene on vastus Vilomile.

Mõõtu põrandast rööpapeani kasutatakse siis, kui kõik moodulid on valmistatud ühtse projekti järgi. Meie moodul on aga vaba ehitusega (rahvusvaheline termin FREMO - Free Modul), mis mingi osa ajast on osaks ka osaliste kodumaketil. Kodumakati kõrgus on kohe kindlasti kõigil erinev st et kasutusel on mitu jalgade komplekti (üks näituse jaoks ja teine koduseks kasutamiseks). Mooduleid siduvad standardmõõdud peavad olema ikka sellised, mis jäävad ühesuguseks kasutuskohast olenemata (seega siis kinnitusavade läbimõõt, vahekaugus, kaugus rööpapeast ja radade keskohast).

Teine teema - reguleertallad.

Seekord läksid siis asjad tagurpidi. Reeglina otsingud läbi neti.ee valikute targemaks ei tee ja aitab Googeldamine. Nüüd oli täpselt vastupidi. Leidsin just seda, mida vaja.












Kasutada saaks nii eriti lühikesi kandilisi mööblijalgu, kui ka tapiga reguleertaldu. Viimaseid on saada keermega M6, M8 ja M10 ning vindiga osa pikkus on vahemikus 20 - 90mm. Reguleertaldadel on hind ka selline, et mitu tükki mahub euro sisse ära. Hetkel oskan nimetada 5 veebiaadressi, kus sellist kaupa pakutakse. Väga võimalik, et neid võib leida ka letilt aga praegu ma sellel eesmärgil linnaekskursiooni ette võtma ei hakka. Loodan foorumlaste peale, ehk siis nemad juhatavad täpselt koha kätte.

www.furnituur.eu

www.pleksor.ee

www.tarisman.ee

www.aterra.ee

www.roodam.ee

Rongimees Einar

Vilom - kõrgus tuleb minu joonise pealt välja, pole seal küll kirjas aga 750-28+59,5=781,5mm



Sellise kõrguse valisin oma kirjutuslaua kõrguse järgi: täismõõdus makett ei mahtunud katsetamiseks tuppa ära, selle pärast asendas ühe otsa kurvi kirjutuslaud, selline suur, vanaaegne ja raske, mida ei anna eriti eest ära nihutada. Sinna sai siis laotud rööpad vabalt peale.

See kõrgus pole levinud, kuna läänes on maketid palju kõrgemad, meetri ümber - põhimõte olevat selles, et täismees peab mahtuma ilma eriliste akrobaatikanumbriteta sealt alt läbi pugema. Ma enda oma kõrgust ümber ei hakka tegema, see oleks väga suure mastaabiga ettevõtmine, kui mitte lausa võimatu.

Einar on joonise pealt välja jätnud või unustanud ühe olulise asja - pleksklaasist ääre. Kas ta nüüd ilmtingimata joonise peal peab olema või et ta peab kindlalt selle 600mm või muu standardi raamesse mahtuma, on maitseasi (minu arust peab) aga reaalse maketi peal on see minu meelest kohustuslik. Olen ihusilmaga kaks valusat laksu ära näinud (üks ühe minu varasema raudteelaua pealt) mis juhtub, kui rong rööbastelt välja läheb ja seda äärt ei ole.

Pleksiklaasist sain esimese hooga valesti aru - pidasin seda kaitseks pikanäpuliste külastajate eest. Neid ohutustõkkeid olen näinud piltidelt ja videotelt küll ja küll, aga need on kõik asetatud raami/trassi küljele, mitte peale. Arvan, et sellelgi maketil võiks olla nii - kinnitamine on ju lihtsam ja ei sea ka mingeid lisatingimusi neile, kelle moodul on osake kodumaketist. Ise-enesest on selline pleksist ääris väga vajalik lisand - kaitseb rööbastelt mahasõitnud veeremit põrandale kukkumisest, aga samuti ka maketi pealisehitusi hooletu kummardaja või lahtise pintsakuhõlma eest.

Jalgadega tuleb ka üks asi kokku leppida. Reguleertallad annavad jalgadele 13mm pikkust juurde. Kuidas toimida- kas lõigata selle võrra jalad lühemaks või paned kirjutuslaua ja maketi põhja vahele samapaksud liistud juurde?

Rongimees Einar.

Kas see 13mm on minimaalne, mida saab suurendada?Reguleervahemik?
Maketi kõrgus on jah üsna huvitav teema. Ise tegin oma laua kõrguse suht juhuslikult, kätte sattunud detailide kokku sobitamisel. Nii oma seisukohalt on see päris sobiv, aga panin tähele et "alla meetri" mehel (aga nemad see peamine sihtgrupp ju ongi ) ulatub nina vaevalt üle laua ääre. Praegu pean plaani jalgu ca 15 cm lühemaks võtta... Kui see makett ükskord nii suureks kasvab, et enam ümbert ringi ei kannata käia, siis tuleb see kõrguse teema ette. Lahenduseks pakuks pikendusi jalgadele, nn karke, mis kahe poldiga jala külge ja reguleertald otsas.
Oma laual kasutan kõikjal liblikmutreid ja ka see on tüütu, neid sai päris palju. Suurema maketi puhul peaks kinnitused standardiseerima ja väiksema (kamba peale ka paar) akukruvikeeraja ühes võtma.

Maketi peale pole ma mõelnud pleksklaasi panna, ikka ääre külge, nagu joonisel näha. Jah, lisaks veeremi mahakukkumise vältimisele on sellel ka pikanäpuliste kaitse funktsioon. Eeskätt puudutab see just allameetri rahvast, kes kohe rabavad ega oskagi veel mõelda ja kelle emmede arvates on neil piirdelindi alt läbipugemiseks, maketil leiduva rabamiseks ja lõhkumiseks võõrandamatu inimõigus. Pleksklaasi kõrgus on veel lahtine, eks see tule kuhugi sinna kõrgeimate ehitiste kõrguse kanti. Samuti saab sellest pleksiklaasist vähemalt minu maketimoodulite puhul vitriiniklaas: kavatsen moodulitele säilitamiseks ja ladustamiseks vineerist kaitsekastid peale teha (hakkavad kinnituma ühenduspoltide aukudesse) ja nende kastide esikülgedele lõikan vaateaknad sisse. Plekslaas hakkab siis toimima nende vaateakende klaasina.

Jalgade reguleerimisvõimalust pole mul seni vaja läinud. Kui need lisaksin ja oleks vaja kodus maketti katsetada, võib kirjutuslauale rööbaste alla raamatuid ja dvd karpe laduda. Kiltsi moodulitega tekiks raskusi ka: see on mul kõik 20x50mm laudadest tehtud ja see lauaalune on päris keeruline, jalaotsad lähevad kokku pakitult päris tihedalt sinna konstruktsioonide vahele. Kui sinna üldse neid polte panna saab, siis küll ainult jalgade lühemakslõikamise teel.

Terv
Väga õpetlik jälgida siin arutelu igasugu mõõtude üle. Aga kas see arutelu pole valest otsast peale alanud. Tahaks ju ka oma panuse anda, moodulmaketi ehitammisse, ma mõtlen. Aga ennem, kui otsustada, kas osaleda, sooviks vastuseid mõningatele küsimustele.

Mulle on jäänud mulje, et idee on selline: iga soovija teeb mooduli ja siis pannakse erinevad moodulid kokku, niipalju kui just parajsati üritusel osaleb inimesi, sirgeid või pööranguid.

Kui võtta aluseks eelmisel aastal kokkutulekul osalenute arv; + liitujad; - lahkujad; - teiste mõõtkavadega tegelejad; - käesoleval üritusel mitteosalejad; palju mooduleid ühele üritusele koguneb? Ma kardan et vastus on kaks-kolm. Loodame, et eksin, tuleb 6-7. Aga kui kohale tulevad ainult sirgete moodulite omanikud, või ainult pöördemoodulid?

Missuguses ruumis seda kokku panna, mitu korda aastas on seda võimalik kuskil eksponeerida, kas lisaks mooduliehitusele tuleb iga osaleja ka oma veerevkoosseisuga, kuidas toimub nende jooksutamine....?

OK, räägime nüüd esteetilise poole pealt. Oli omalgi mõte, et seda moodulit saaks kasutada oma kodumaketi osana. Kui teiste moodulitega ühitamine on mm teema, siis kodus ikka saab hakkkama, saab sättida, et küll ta oma "pessa" ikka sobib. Ainult ei suuda välja mõelda kandvat ideed, miks "raisata" 0,72m2 kallist põrandapinda suhteliselt igava lahendusega maketi osale (ainult üks rööbas). Ja kui peale paari strateegilise mõõdu kõik vabaks anda: materjal, vormistus... Mis nägu sel jääb? Eks igaühel on oma maketist peas tuhat mõtet, kuidas miski välja võiks näha. Soobel soovib, et loodavad moodulid ühilduksid tema maketiga. Ma ei ütle, et see paha idee on, agu kuna minul ei ole peas sellest kujutluspilti, siis väga raske on ette kujutada, kuidas tema makett laienema hakkab?

Aga kui ehitaks päris oma ühismaketi, mis on lahendatud moodulitena?
Ja siis mingitel üritustel, kuhu maketiga kohale minna, saab siis kordamööda oma ronge jooksutada, ülejäänud aja võivad nad olla lihtsalt seisvatena eksponeeritud.
Sellisel juhul ei ole probleemi, kui keegi mõnikord puudub, maket on terviklik ja toimiv.

Kuipaljud on nõus antud projektis osalema, sest kõige suurem puudus on ilmselt ühisettevõtmisse paigutatavatest töötundidest. Loomulikult on ka veidi raha vaja.

Vot sellise ettevõtmisega ma liituks. Algul võiks kujundada min mõõtudega maketi, kus oleks mingi ring jooksutamiseks, igale osalejale oma harutee rongikoosseisu eksponeerimiseks. Kui püsivust ja tahtmist on, siis saaks seda edaspidi laiendama hakata.

Käin välja järgmise tegevuskava:
- otsustame, kes osaleb (vähemalt stardipaketi loomises)
- projekteerime maketi, määrame moodulite suurused ja arvu
- ehitame maketi moodulid (puitosa)
- hakkame mooduleid kujundama

Selge ja lihtne tegevuskava. Kui osalejate arv teada, siis asume järgmise etapi juurde. Projketeerida võiks suurimat kogemust omav inimene, esimesena kargab pähe Einari nimi, isegi kui sa ei osale maketi ehitamises, oma abi sa ilmselt ikka pakud. Kui nüüd maketi suurus paigas, siis kui teisi pretendente ei ole, siis puitosa valmisklopsimise võin küll enda peale võtta, ehitaja ikkagi. Kõik moodulid ühes kohas tehtud ja kokkupanekul probleeme ei tohiks tulla. Ja siis saab iga soovija mooduli omale koju tassida ning seda kujundama hakata, või leiame ruumi, kus seda koos teha. Ehki suureks takistuseks sellele lahendusele saavad pikad vahemaad, seda küll ainult Eesti mõistes.

KES ON KÄSI?
1.
2. Ellak
3....

Ellak

Praegusel hetkel jääks tõesti sõit näitusel katki, kui mina oma kolaga tulla ei saaks. Kuni kellelgi teisel pole otsakurve. Muidu minu pärast on lihtne: tuleb üks käpp oma üksiku mooduliga kampa - ma jätan Ponyville sirge igava mooduli välja selle kasuks. Tuleb kaks lisamoodulit, on lihtsam ja teed, kus sõita, on rohkem. Ehk et need otsakurvid võiks kellgi kuskil veel olemas olla, kasvõi lihtsalt vineerlauale naelutatuna, ajutised.

Jah see 0,72m2 on ühest küljest väike (jaam ei mahu peale) teisest küljest suur (võtab palju ruumi kodus) Ehk et huvitav on sellega jamada sealtmaalt, kus mooduleid on rohkem kui üks. No kasvõi poolteist ehk 1200+600mm, sealtmaalt mahub juba jaam peale. Kahe 1200mm mooduli peale mahub juba korralik jaam, mul Kitlsi jaama 2. ja I tee kasulik pikkus on midagi 1800mm kanti, sinna mahub juba täies mõõdus 6-vaguniline DR1A diiselrong ära.

Esteetilise poole pealt ma niiväga ei pabistaks. Enamik kasutab niikuinii poest saadavaid plastmassmaju, kõik ostame sama muru ja puid, nii et üldjoontes ma ei usu, et need moodulid esteetiliselt väga kokkusobimatud tuleks.

Kes kui palju veeremit kaasa võtab. Kui eraldi eksponeerimise lauda pole, siis nii palju, kui oma jaamade kõrvalteedele ära mahub, nii et peatee vabaks jääb. Mõtlesin omal ajal omale 100€ eest CME3 osta. Kallis ikkagi ja siis mõtlesin, et kuna ja kus ma sellega mängin. Näitustel. Aga näitustele tuleb alati veel neid mudeliste-manulisi ligi, igaühel oma CME peos Niisiis polegi mul oma CME-d, küll aga on mul sõitnud Antsu oma ja ka MPMR-i nostalgiline veerem on minu moodulitel kõvasti rongi kolistanud.

Vähemalt mina ilmselt ei liitu veel mingise ühismaketi tegemisega, olemasoleva lahendusegagi nii kaugele mindud, et loll oleks pooleli jätta. Aga oletatav ühismakett võiks ikka niimoodi koos seista, et vajadusel saaks mingi nurgakurvi koha peale oma joru ka külge kruvida kui näitamiseks läheb.

Kõigepealt selgitan ära moodulmakettide algse idee - võimalikult pikkade jaamavahedega toimivate rööbastike koostamine. Pikk jaamavahe tähendabki pikka üherajalist raudteed mingil vahelduval maastikul ja proportsioonid oleks vähemalt 5 moodulit jaamavaheks. Seega just see, mis Ellakut häirib. Kahe jaamavahe vahel on alati jaam, mis oma pikkusega ühele moodulile ära ei mahugi. Seega räägime jaama puhul mitmeosalisest segment-moodulist ja sellistele segmentidele võib panna radu nii palju, kui rahakott ja vaba pind lubavad. Sellise jaama ehitamine peaks Ellakule sobima, sest seal saab kujutada seda (maastik, linn jm), mis tema ettekujutusega kokku sobib.

Moodulraudteed jagunevad konseptsiooni järgi kaheks; reeglipõhised ja FREMO. Reeglipõhistel makettidel on kõik moodulid (ka kurvide ja tagasipööretega) allutatud mingile kindlale eelnevalt väljatöötatud mõõdustikule. Sakkidena asetatud (erineva laiusega) mooduleid kasutada ei tohi. FREMO-tüüpi makettidel on lubatud ka erineva laiuse ja pikkusega ning sakkidena asetatud moodulite kasutamine. Selliseid 180-kraadise tagasipöördega otsamooduleid, nagu praegusel Soobeli ringil, mujal praktiliselt ei kasutata. Nende asemel on kas silmustega otsamoodulid või lõppjaamad (ka tupikjaamad). Üldse ehitatakse kogu võrgustik üles "soolikana", mis tähendab pika näituseruumi vajadust. Ellaku pakutud ühtsete mõõtudega moodulite süsteem paraku moodulraudtee mõiste alla hästi ei mahugi, sest et .... on alati täpselt ühesugume. Moodulraudteed on aga igal väljapanekul alati erinevad.

Näituste arv aastas on hea teema, mida hetkel suuremaks või vähemaks rääkida ei oska. Küll on aga jäänud mulje, et igale näitamisele eelneb korralik ettevalmistus. Keegi paneb kirja kindlad osalejad, nende makettide mõõdud-kuju-teema ning koostab saadud andmete põhjal ainult sellele näitusele toimiva maketiplaani. Seal on siis kõik osalevad moodulid oma paiga saanud ning selle plaani järgi toimub ka näitusemaketi ülespanek. Kõik alati osaleda muidugi ei saa, aga ehk saab siis mõne olulise jupi laenata?

Praegune idee toetub Soobeli tehtule st, et ühel hetkel võib hoole ja armastusega tehtud asi saada painavaks kohustuseks. See ei ole tõepoolest hea, aga niikaua, kui oluliselt rohkem mooduleid ei olegi, peame sellega leppima.

Rongimees Einar

Tere

Paistab et kõikidel on mingi oma arusaam moodulitest.
Seega teen ettepaneku arutlemiseks:
Moodul ei peaks ilmtingimata olema koduse maketi osa
See moodul ongi hobikaaslastega kokkusaamisel hobiga tegelemiseks.
Ma pakun, et lepime kokku 2-3 põhimõttes ja kõik muu on vaba.
Näiteks kinnitusaugud ei ole olulised, mooduleid saab kokkupanemisel
omavahel pitskruvidega koos hoida.
See ongi ju huvitav, kui kokkutulekul saab ühiselt mingi lahenduse leida,
et saaks päeva lõpuks oma veeremit jooksutada.
Puuduolevad osad saab ju kohapeal kiiresti mingil vineerplaadil
( keegi võtaks siis mingi varu kaasa ) ehitada.

Ellaku ettepanek on ka arutamist väärt, et kõik teevad
mooduleid, mis siis on ühe mõõdu järgi tehtud nagu see
on Minimaailmal nähtud soomlaste N moodulmakett.
Saab jooksutada erinevaid veeremeid ja kõik moodulid on omanäolised.

Kuna Soobelil on küllalt suur makett valmis, mida saab transportida, siis
peaks esialgu moodulid olema sellised, mis tema plaadiga kokku sobiks,
kuniks saame kokkuleppe mingi muu variandi kasuks.
Soobeli maketiga sobitamiseks oleks vaja kahte mõõtu arvestada
mooduli laius 600mm, pikkus 600mm või 1200mm
esimene rada äärest, mis on 85mm
siis peaks ju saama seda juba kasutada.

Küsimus Soobelile: kuidas kurviga mooduli mõõdud on?
raadius on vist piko R3 ehk 440 mm, aga kas see paikneb mõlemal küljel
äärest 85mm kaugusel? Küsin seepärast, et tekkis mõte teha
moodul(id), mida saaks kasutada nii sirge kui ka kurviga mooduliga.

Vilom paneb seekord täiega puusse.

Moodulraudtee, kui regulaarse kokkusaamise koht on hoopis klubi ja selle osalejad tulevad kokku palju väiksemalt territooriumilt, kui on Eesti Vabariik. Kas me saame näiteks Tallinnast kokku klubitäie HO-entusiaste? Pärnu ja muu Eesti on esindatud üksikute hobikaaslastega ja jääksid sel juhul üldse mängust välja (sõit ja sõiduaeg omavad ka rahalist väärtust).

Väide, et igaühel on oma ettekujutus moodulraudteest, on pooltõde. Minul ei ole ettekujutust, mina esindan oma sõnavõttudega maailmapraktikat ja püüan igal võimalusel ka mõisteid ja nende tähendusi lahti rääkida (praegu tundub, et pole eriti õnnestunud).

Vilomi ettepanek loobuda kinnitusavadest on lollus kuubis. Maailmas on tuhandeid moodulmakette ja mitte keegi ei kinnita oma mooduleid juhuslike vahenditega. Kõik algabki kinnitusavadest - nende järgi mõõdetakse ka kõrgused põrandast, rööpapeast ja moodulite esi-ning tagaäärest.

Kõverate raadiused on Vilomil kah sassis - R3 vahemikus 415-440 on Roco süsteemis. Piko raadius 422mm on ikka R2 ning Soobeli mooduli standard on R3 ehk 484mm.

Tundub, et kaasfoorumlased peavad nüüd tõsise Googeldamise ette võtma. Märksõnadeks sobivad "Modular Layout" ja "Modulanlage". Vaadake, mida ja kuidas tehakse ning kõige olulisem on ikkagi leida vastus küsimusele "miks". Moodulraudtee on tehniline toimiv süsteem ja seepärast ei saa seda kavandada üldmuljete ja pealtvaadete järgi. Sisu peab uurima.

Rongimees Einar

Usutavasti lisab asjale palju selgust joonis moodulitest pealtpoolt koos põhimiste mõõtudega. Siin on ka kurvimoodul näha kõige mõõtudega. Mul on selliseid neli tükki - tegelikult mul "otsakurve" polegi, need mis mul on, on kahest sellisest moodulist, ma lihtsalt ei ole neid pärast esimesi katsetusi koost lahti võtnud, pole vajadust olnud.



Ei mäletagi, mis kaalutlusil maanteede üleminekud nendesse kohtadesse panin. Aga need pole ka kohustuslikud, lihtsalt, kui maantee on ja läheb üle maketi serva, siis võiks ta minna nendes kohtades, et teise tegija moodulil olevaga kokku klapiks. Ja võimalusel nende üleminekukohtade peale, kus pole maanteed teha mingised parklad või hooviväravad vms, et kui see teise tegija maanteega mooduliga kokku trehvab, ei lõppeks maantee moodulite piiril väga ajuvabalt keset põldu või metsa.

Tõesti, moodul ei pea olema ilmtingimata kodumaketi osa. Võib ka näitamiste vahepeal kapis seista. Kus nad mul seisma hakkavadki, kuna mul pole kodus ruumi püsiva maketi ehitamiseks.

See 1200mm pole ka kivisse raiutud mõõt, vaid lihtsalt standard. Näiteks võib mõnel kodumaketi vahele passida hoopis 900mm pikk moodul, kuna pole ruumi või äkki hoopis on ruumi lausa 1500mm mooduli jaoks, et 1200mm jääks tarbetult lühike. Sellisel juhul on süsteemi tasakaaluks vaja vastasküljele veel teisi 900mm või 1500mm pikki mooduleid või siis eriti lühikesi lisamooduleid: 300mm, mis lisada 900-sele, et kokku saaks 1200; või siis samamoodi 300mm, mis lisada 1500mm mooduli vastas olevale 1200mm pikale moodulile, et kokku tuleks 1500.

Ei saa vaid aru, miks Minu pakutud ja Einari edasiarendatud ühendusaukude süsteemi kasutada ei võiks ja miks "saada kokkuleppele mingi muu variandi kasuks" ehk et mis minu variandi puudused on?

Edit:

Lisan siia ka selle skeemi, mislaadi moodulitest minu otsaühendustega suurem ja keerulisem makett koos võib seista. Need oranžid S-moodulid ja sisenurga moodul vist on valesti joonistatud: tee peaks ümber paiknema IIpeatee positsioonile sisenurga kurv peaks olema PIKO R2, mitte 3. Aga see niikuinii hoomamatu tuleviku teema, ma ei näe nii suurt massi moodulimehi, et näituse pinnast niimoodi vajaka võiks jääda, et maketisüsteemi niimoodi L-tähe kujuliselt vinklisse oleks vaja paigutada.

Kuna minu mõõtkava ei ole HO siis palun vabandust
rumalate küsimuste ja ideede pärast.
Meid raudtee huvilisi on eestis vähe siis ei ole mul eraldi mõtet N süsteeme arutada.
Soov on midagi ehitada ja HO klubiga ühineda.

N mõõtkava osas katsu soomlastega kampa lüüa, nad isegi kunagi vanas foorumis otsisid N mõõtkava huvilisi Eestist. Et kui tulevad jälle Minimaailmale, saad omad moodulid ka jorusse ühendada, neile kindlasti meeldiks.

Mingil minimaailmal neist kellelgi olid vist isegi vineeritükid kaasas ja välja pandud, millel juba kõik augud sees ja mõõtu lihvitud ja millest mooduli põhi kokku panna. Pole välistatud, et otsisidki N mõõtkava fänne, kellele need vineeritükid müüa-kinkida, et kampa võtta. N moodulid on nii piisavalt väiksed, et kannataks koguni reisikohvriga üle lahe mudelraudteeüritustele lohistada.

Neil oli Einari poolt laialt tutvustatud klassikaline moodulraudtee, millel kaheteeline trass keskel ja otstes tagasipöörde ringid. Ühel näitusel oli neil see soolikas ikka väga pikk.

Aga jah ega H0 tegijaidki liiga palju ole, mulle meeldiks ka, kui kunagi näitusele mõni moodul lisaks tuleks.

Soobeli L-kujulisest lauast. Kui peaks selline olema, siis Piko R2 kõverad on küll asjad, millest soovitan hoiduda. Universaalse (kõigi maade veeremile sobivad) raadiused algavad 457mm-st. See on Brittide miinimumkõver, aga sellega sobivad kokku ka Venemaal ehitatud mudelid. Tegelikult kujutan ette, et kui asjad edenevad soodsalt, siis on suund ikkagi soolikale.

Vilomile ütlen nii. Mõned rumalused on tõesti trükki jõudnud (teadmatus või lõpuni mõtlemata). See ei tähenda, et iga idee sealjuures halb oleks. Näiteks idee avada Rongimehe foorum on algselt pärit just Vilomilt (privaat-kirjavahetus). Tema praegusest jutust kumab läbi veel üks idee, mille püüangi järgnevalt selgemaks rääkida.

Korra olen seda teemat juba poolitanud- kokkutuleku osa ootab oma uusi postitusi ja HO-mooduli teema areneb kirega. Vaikimisi, aga algusest peale, on jutus veel üks teema - klubi. Segaseks ajab asja moodulraudtee, mis mõlema puhul osaliseks on. Järgnevas kasutan lihtsaid tunnussõnu. FREMO ehk Soobeli maketi edaisrendus ja KLUBI ehk rangete normidega makett.

FREMO korral valmistab iga osaline oma jupid ise ning toimetab kokkupanemise kohale oma transpordiga. KLUBI liikmed valmistavad moodulid koos, need asuvad (enamasti) kõik klubis ning sõit näitusele on kaubiku- või rekkakujulise ühistranspordiga.

FREMO projekt on vähese bürokraatiaga - ainult hädavajalik projekt-dokumentatsioon moodulite sobitumise kohta. FREMO-s osalejad on kohustustevabad ning igal näitusel võib makett olla isesugune. KLUBI kubiseb paberimajandusest ja asjaajamisest, sest on kõigepealt juriidiline isik (juhatus, raamatupidamine, revisjon, aruandlus, registreerimine äriregistris, registri- ja notaritasud, aruanded Maksu- ja Tolliametile). Niisiis vajab klubi ka raha (sponsorid, liikmemaksud). Klubi liikmete kohustused pole ainult rahalised - suur osa on ka ühistöö tundidel. Klubi vajab muidugi ka renditud või ostetud ruume, milles on elekter ja aastaringselt soe. Mõelda klubile, kui toredale kooskäimise kohale, on mõnus. Kas me oleme valmis ka nendeks asjadeks, mis paistavad tagatoast?

Klubi moodustamine võiks saada kunagi kellegi elutööks ja ideed maha matta muidugi ei tasu. Pigem võiks huvitatud isikud teha "Kogukond Eestis" alla uue teema ja vaikselt edasi arutada. Ülepeakaela ja õhinapõhiselt nii väljakutsuvat asja teha juba ei saa. Olen ilmselt ainuke foorumlane, kellel on kogemus mudelraudteeklubi loomise, haldamise ja likvideerimise alal praeguses Eesti Vabariigis. Meil oli ainult natuke lihtsam - olime kõik Tartust ning soojaks kokkusaamise kohaks oli Mänguasjamuuseumi vana asukoht Oru tänaval.

Rongimees Einar

Ehk et vana idee peldikust alla. Aga mõte ja pliiats jooksevad.

Leidsin, et sisenurga saab lahendada hoopis ühele 1200x1200mm ruudule. Tõenäoselt kaks moodulit, mida saab ladustamise puhuks vastava kuju ja aukudega vineeritükkide vahele kruvida, maastikupooled vastamisi. Kurvi raadiused saavad olema suurusjärgus 650mm põhitee ja 710mm II lisatee kaheteelise puhul. Langeb ära vajadus S- moodulite, tagumise asetusega moodulite ja 600mm lühikeste moodulite järele.



Klubi. Ühest küljest pole kindel, kas on mõtet moodustada seda vaid mõne rongimehe rõõmuks. Peaasjalikult on sellised klubid selleks, et organiseerida ikka kümnete fännide koostööd. Teisalt võib klubi meelitada kivide alt välja mudelraudtee veaga taadid ja internetipõlgurid, keda enamust me ei tea ega tunne ja kes siin arutelus ei osale.

Klubiruumid. Ehk koht, kuhu ehitada makett, kus end hästi tunda ja kuhu taara koguda. Üür oleks kallis. Kui kellelgi kuskil omal kodus või töökoha kaudu vaba pinda oleks pakkuda, oleks teine minek muidugi.
Äkki maksaks uurida vabaajakeskusi ja Kullo keskust ruumide koha pealt või koguni mingi mudelraudtee ringi koha pealt. Mis jällegi tähendaks et keegi peaks kuus paar korda klutte juhendamas käima kindlatel kellaaegadel.

Ja meenutades tegemist: Olulisem on minu arust plaadi enda mõõtude täpsus ja täisnurksus. Nende aukude saamine otstes õigetesse kohtadesse polnud midagi erilist võrreldes nende plaatide väljalõikamise ja mõõtmisega. Sai küll 60cm pikk vinkel ostetud, meetrised metalljoonlauad on pikemat aega olemas olnud (esimene osutus vigaseks, kui akvaariumi kaant tegin - kõver oli, oma 2mm terve meetri kohta!) aga tee ja mõõda kuidas tahad, kuskilt ikka lipsab mingine ebatäpsus sisse, kas mõni nurk pole päris täisnurk või kuskil niisama joon läheb millimeeter-paar kõrvale.

Ilmselt on targem neid maketi alusplaate lasta kuskil köögistuudios või muus mööblifirmas teha lasta, kus neid köögitasapindu ja värke tellitud mõõdu järgi tehakse. Neil on masinad, mis millimeetri pealt ja täpselt täisnurka lasevad.

See uus versioon on muidugi parem ja mõnes mõttes ka lihtsam ehitada. Täiendavad sirged (uued moodulid) võiksid lisanduda nurga- ja otsamooduli vahele, praegu läheb ühe suuna kõver ilma sirge vaheosata kohe üle teise suuna kõveraks.

Mis puutub alusesse, siis mina väidan, et plaat võib olla kui kõver tahes, aga raam peab olema täpne. Pealegi, ega kõik siis pruugi plaadile oma mooduli värki asetada - rööpatrass on ühel kõrgusel, aga kõrvalolev erinevatel (madalam või kõrgem). Ka Sinu süsteemile saaks lisada mooduli, mille rööpad on põrandast sama kõrgel, aga nende rööbaste all on ... 30cm viadukt üle kuristiku. Raami saab muidugi täpseks metallist naelutusnurkade abil (kasvõi ainult kokkupanemise ajal).

Rongimees Einar

Ahjaa, hetk tagasi kustutasin ära ühe uue foorumlase. Kirjutas teine poola keeles ja juurde lisatud pildil oli sportlikus riietuses tädi hantlitega. Mingid lingid olid kah. Arvan, et seal taga olid kah tädid, aga ilma hantlite ja riieteta.