Teema "Minu makett" leidsin saksalaste Stummifoorumilt. Tegelikult on oma töid tutvustavaid teemasid 2 ja teise nimi on tinglikus tõlkes "Maketiruum". Ega see kaheks jagamine neid eriti ei aita. Kokku on ikkagi üle 2000 alateema ja 200 000 postituse. Eesti on õnneks palju väiksem ja siin suuri numbreid kartma ei pea.
Sellel saksa foorumil on oma maketi tutvustamine üks kõige populaarseimaid teemasid. Algeid samalaadse tutvustamise kohta võib leida ka Eestis hetkel küll vaikelu elava raudteehuviliste foorumil.
Tutvustamise alguseks sobivad kõik maketiehituse faasid; ruumi mõõtmine, teedeplaan, raamistiku ehitamine, teede paigaldamine, maastiku ja kujundusega seotud tööd jne. Alustada võib ka juba valmismaketi tutvustamisest. Pildid, jutud ja joonised algfaasidest saab ju lisada nö tagasivaadetena (kui teema selles suunas areneb).
Väikeseks probleemiks võib osutuda uue teema loomisel sellele sobiva peateema valik. Mudelraudteel juba on kord nii, et kõik asjad on kusagiltpidi seotud ka teistega. Kodulehe vasak tulp on aineregister pealkirjaga "Teeviidad". Selle loomise põhjus on just sama - teemade ristsõltuvus ja haakumine. Teie valiku tegemine muutub kergemaks, kui oskate oma teemat näha kolme erineva nurga all.
1)Kui materjal käsitleb kitsalt ainult üht mudelraudteevaldkonda, siis leia seda valdkonda käsitlev peateema.
2)Kui materjal on oluliseks illustratsiooniks mõnele suuremale teemale (lihtsalt alustad sellest), siis paiguta oma uus teema selle suurema teemaga sobiva peateema alla.
3)Kui materjal on üks osa tervikust (mitmeid erinevad lisandub juurde), siis on loomulikult selle koht pealkirja "Minu makett" all.
Kas pildirida mõnes galeriis pole piisav, et on vajalik veel foorumisse alateema tekitada? Maksimaalne tekst, mida fotole lisada saab on kuupäev + pildi pealkiri. Kõige olulisemad asjad - materjalide valik, ehitusvõtted ja mõõdud ning Sinus peituv insener ja leidur jäävadki vaid Sinu enda teada.
Eestlastele on omane pooleliolevaid mõtteid ja töid avalikkusele mitte näidata. Siin võiks küll sakslastelt veidi õppida - nemad julgevad. Kommentaatorite abiga teeb nii mõnigi teedeplaan saksamaal läbi mitukümmend suuremat ja väiksemat muutust, enne kui ehitamiseks läheb. Selle eest on see ka täiuslik ja igas mõttes laitmatu. Rööbastik vastab päris raudtee loogikale ja tavadele, puuduvad kõrguste konfliktid (tõusunurk ja korruste vahe), teede arv ja pikkus on piisav kavandatud veeremi jaoks ning samuti ka elektroonika ja elektrijuhtmete ühendamiseks. Niisiis peavad mudelraudtee värgid (mitte ainult teedeplaan ja rööbastik) sobima kokku korraga mitme erineva nõudega. Kõrvaltvaataja (kommentaatori) värske pilk on suureks abiks. Inimesel on nimelt väike viga küljes - ei suuda oma töid ja tegemisi ise kõrvaltvaataja pilguga jälgida. Nii need näpukad ja tähelepanematuse vead tulevadki. Teadmatusest tehtud vead tulevad veel lisaks. Oma kogemustest räägin. Oma alati veatult (enda arvates) kirjutatud noodi annan alati mängimiseks kellelegi, kes lugu ei tea. Vigade parandamine on kindlustatud. Kodulehe artiklid prindin alati välja ja loen läbi järgmisel päeval. Jällegi on vigade parandamine sageli vajalik. Teadmatusest tehtud vead leiab üles ja parandab hea sõber Peeter Klaus. Viimane kord, kus ma ilma tema abita oleks natuke rumalusi kirjutanud, on seotud artikliga "HOe mudelid ja prototüübid".
Ettekujutus kommentaatori rollist hakkab võtma selged piirjooned. Ta ei anna hinnanguid õige-vale või hea-halb, vaid suunab ja aitab kõne all olevat maketti paremaks teha. Sakslased saavad sellega igatahes hakkama, egas meie siis kehvemad ole!
Rongimees Einar
