Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Minu makett

Idee ja teostus, küsimused, soovitused, kommentaarid, maketiehitaja päevik.
  • Lehekülg:
  • 1

TEEMA:

Valga Muuseumi HO 12.11.2022 21:53 #2473

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42
„Nagu välk selgest taevast“ – selline on minu hinnang e-kirjale, mis 1 septembri õhtul minu postkasti potsatas. Valga Muuseum, küsis, et kas ma olen nõus neid lastenurga maketi ehitamisel abistama. Ühe stardika olid nad juba ära ostnud, aga siis jäid teema edasi arendamisega hätta. Pealegi, oli asjaga päris kiire, sest soovisid selle juba novembri kuu jooksul enam-vähem valmis saada. Tähtaja põhjuse leiame ajaloost - täpselt 135 aastat tagasi, täpsemalt 19 novembril 1887, avati rongiliiklus Tartu – Valga liinil.

Juhtumisi oli minu jaoks selle kooliaasta algus eelmistest erinev ja tunnid algasid alles 12 septembril – seega oli mul pea 2 nädalat aega, mis teede- ja situatsiooniplaani väljatöötamiseks ning ostunimekirjade koostamiseks vaja, täiesti olemas. Võtsin pakkumise vastu.



Esimeses telefonivestluses selgus, et makett peab tulema 2 teega ja minus äratas see imestust, sest 2-teeline raudtee seondub nagu rohkem Tapa – Tallinna või Tallinn – Keila raudteega. Igaks juhuks palusin oma nägemuse maketist vaba käega üles joonistada ja seda pilti Te siin näetegi. Eesti keele väljendusrikkus on uskumatult lai, isegi „2-e teeline raudtee“ pakub mitmeid tõlgendusvõimalusi!

Mulle hakkas muuseumi pakutud idee meeldima, sest oma lihtsuses ja mängulisuses on see ju lausa geniaalne.



Täna näeb situatsiooniplaan välja selline, mis algsest erineb vaid paari detaili võrra. Piko ballastiga rööpaid pole ma varem käes hoidnud ega ka plaanile pannud. Teede valikust puuduvad fleksid ja seega on kasutusel vaid standardsuurusega jupid. Eeldasin, et Valga idee väljamängimine rööbastega saab olema paari õhtu sisuks, aga seekord suutsin siis ka end üllatada ja mõlemad ringid said täpselt kokku (arvuti lubab maksimaalseks hälbeks ringi sulgumisel kuni 3mm) vähem kui tunniga (just sellisena näete neid ka plaanil).

Et makett on üsna suur (tagumine äär 2492mm, vasak külg 1990mm, kokku umbes 4m2), siis otsustasin panustada kujundamisel suurtele objektidele ja vahemaadele. Ka see vaatenurk on minu jaoks esmakordne, sest kõik varasemad plaanid on maadelnud ruumipuudusega ja üritanud asju võimalikult tihedalt kokku suruda.

Nüüd on paras aeg küsida, et kuidas see makett siis nii ruttu valmis saab, kui mina ise loodan hakkama saada enam-vähem 10 Valga sõiduga (a´ 5 tundi seanss). Valga Muuseumi juures toimivad mitmesugused töötoad, mille sisuks on erinev meisterdamine ja nokitsemine. Maketi ehitamise jaoks on siis ka oma töötuba, kus vabatahtlikud huvilised õpivad ära töövõtted ja panevad oskused maketile. Majade kokku panek on tänaseks praktiliselt lõpetatud ja eks see ikka üks talentide otsimise konkurss ka oli - mõni proovis ja rohkem ei soovi, samas leidsime üles ka tõeliselt kuldsed käed. Nende kanda jääbki ka suur osa kujundusega seotud töödest (katmine kipssidega ja kruntvärviga, erinevate pahtlite paneks, staatilise muru panek, purud, puud ja põõsad jne..). Loomulikult käib iga töölõigu juurde ka väike minupoolne töövõtete tutvustamine.



See pilt on tehtud 11 oktoobril – alumine ring on valmis ja vedur teeb esimest proovisõitu. Tegelikult oleks pidanud see juhtuma juba 4 oktoobril, aga maketi aluse ehitamine oli minu jaoks , nagu külm dušš. Puutöömees, kes aluse tegi, oli muidu tore mees, aga valesid otsuseid võttis vastu palju, pärast oli ise ka õnnetu, et niipalju viltu läks. Kõigepealt ei saanud ta hakkama aja planeerimisega – alus oleks pidanud esialgsete plaanide järgi olema valmis juba 4 oktoobril ja 2-korruse ring töötama hiljemalt 11 oktoobri õhtuks (tegelikult toimus esimene sõit alles 1 novembril). Teine suur apsakas oli vale materjali valik – tume veekindel vineer on viimane asi, mida maketi ehitamiseks kasutada.

1) Joonte ja mõõdupunktide peale kandmine pliiatsiga küll õnnestub, aga nende nägemiseks peab väga lähedalt vaatama. Valge marker praktiliselt märke endast maha ei jäta ja vedel kriit on ainus, mida kasutada saab. Paraku peab kriidipliiats olema joonistamise ajal aluse suhtes täisnurga all ehk siis kontuurjoonte tõmbamisel mingi objekti järgi, tekid 2-4mm nihe joone ja tegeliku piiri vahel.

2) Ka kruvidesse ei suhtu veekindel vineer kuigi sõbralikult. Isegi isepuurivate kruvidega kinnitamisel oli vaja kasutada füüsilist jõudu. Et 2-e korruse plaatide ja neid üleval hoidvate distantsklotside kinnitamine oli minu rida, siis lahendasin probleemi kahe akutrelli abil, mille Tartust kaasa võtsin. Ühega puurisin plaati augu sisse, et siis teise abil kruvi distantsklotsi sisse kruvida. Rööpad kinnitasin Piko rööpakruvidega (1,4 x 18mm), mille ristpea oli nii väike, et ainult kellasepa kruvikeeraja sobis. Võtsin jällegi 2 akutrelli, ühega puurisin 1,5mm läbimõõduga augu umbes 2/3 plaadi paksuse jagu ja sealt edasi teise puuriga (0,8mm) veel millimeetri-paar. Kellasepa kruvikeeraja jaoks oli seda materjali jäikust ikkagi liiga palju, nii et viimase millimeetri keerasin sisse väikeste näpitstangidega!

Puutöömees oli materjali ostes panustanud tugevusele ja võimalikele tagasilöökidele maketi ehitamise ajal, mille just see liigne tugevus koos tumeda tooniga esile kutsus, ta siis mõelda ei osanud.



Sellisena nägi maketi ehitus välja 18 oktoobril, kui tööriistad juba kotti pandud ja jalad hakkasid rada rongijaama minekuks otsima. Võidujooks ajaga kogub tuure, aga see ei olnud ainuke võidulidumine, milles pidin selle maketi jaoks osalema. Tühjenevad poeletid ja tootjate laoriiulid oli ootamatu paratamatus, millega tuli tegeleda. Veel aasta tagasi, kui enda maketi jaoks asju ja materjale ostsin, oli piilt hoopis teine.

Ülemisel korrusel hakkab muuseumirahva soovil sõitma 2-e vaguniga diiselrong „Sinine porgand“. Kui Piko kodulehele sobivat mudelit otsima läksin, leidsin ainult ühe, see oli sinine „Stadler GTW 6/2“ ja kõrval oli kollane märgike, mis tähendab siis, et viimane. Kätte saime! Hobimaailma kaubariiulid said veelgi rohkem kannatada ja neid asju, mille laoseisuks jäi peale ostu sooritamist „0“, oli kümne ringis.



25 oktoobri õhtuks oli siis pilt selline – 2-e korruse vineer on kinnitatud, aga rööpad veel lahti ja sillapostid samuti (alusele kinnitamata ja ülevalt poolt liimimata). Sillapostid saavadki selle jutuosa juhtlõngaks. Septembris selgus siis, et ainuke koht, kus neid nii vajalikke asjakesi osta saab, oli Modellbahnshop-Lippe (ka tootja ladu oli tühi). 24 septembril vormistasin siis ostu ära ja paki sain kätte …. 22 oktoobril!

Lippe kaubavalikut uurisin septembris palju ja silma jäid suured muutused – sortiment oli oluliselt vähenenud ja paljudele, veel listi jäänud toodetele, oli juurde pandud sildid „Uus partii saabub oktoobris“, „Saabub varsti“ või „Ettetellimisel“. Muidugi oli ka neid, mille laoseisu näitavas „fooris“ oli hall ehk maakeeli „0“. Mina panin oma tellimuse sisse loomulikult vaid neid asju, mille kõrval ilutses lubavalt roheline märgike.

Ostuhetkel ja ka paar päeva hiljem saadetud (seega üle kontrollitud) arve näitasid, et kõik tellitud kaubad on ka tegelikult olemas ja nii ma arve siis ära maksingi. Paari päeva pärast tuli teade, et üks automudel, mille ma enda maketi jaoks osta tahtsin, oli listis arvutivea tõttu ning selle eest küsitud raha tagastati minu arvele. Nüüd läks veel paar nädalat, ja kui pakki ikka veel ei tulnud, tegin juba järelpärimise. Vastati, et üks osa tellitud kaubast (sillapostid siis) on alles teel poe poole ja kui kohale jõuavad, panevad paki kohe teele. Seega on hakanud ka Lippe müüma kaupa, mida reaalselt veel riiulitel ei ole!

21 oktoobri hommikul selgus, et koos „Postimehega“ oli Express Post pannud minu postkasti ka ühe lihtkirja. Kirja saatjaks oli Itella Smartpost ja nad kirjutasid, et on saabunud üks pakk, mis igatseb minu juurde jõudmisest ning paluti kohesest võtta nendega võtta ühendust telefoni teel. Järgmise päeva pärastlõunaks oli pakk ilusasti Kvartali pakiautomaati jõudnud. Ostu vormistamisel panin tähele küll. et Lippe on järjekordselt kullerteenuse firmat vahetanud ja seekord oli selle rea peal mingi Eestis täiesti tundmatu tegija. Kui paki kätte sain, vaatasin kohe üle, et mida siis paki peale kirjutatud on – peale posti aadressi mitte midagi (ei telefoninumbrit ega e-posti aadressi). Lippe üritab ilmselt iga hinna eest hoida taset „üle 100 eurose paki kätte toimetamine 3.90€ eest ja nagu nüüd teame, kvaliteedi langemise hinnaga. Ahjaa, teade paki teele saatmise kohta Saksamaalt ja jälgimine teekonnal kuuluvad nüüd ulmekirjanduse valdkonda!



See pilt on, nagu eelminegi, tehtud 25 oktoobril, aga see on ka esimene kord, kus midagi hakkab ilmet võtma ka tagumise ääre juures. Nädala pärast, järgmisel teisipäeval siis, lähevad rööpad kinni, juhtmed külge ja Sinine porgand teeb oma esimesed ringid. Seejärel läheb lahti alusmaastiku ehitamiseks ja mõned tunnelisuud jõuab ka ära panna. Seekord on nii tunnelisuud, kui ka tugimüürid Noch´i toodetud ja see minu jaoks esimene kokkupuude , sest varasemalt olen kasutanud Falleri analoogset kaupa. Falleri omad on üle poole õhemad, pehmemad ja neid on kergem lõigata, samas tuleb neile alati ka vineerist või vahtplastist tugevdav alus paigaldada. Noch´i omad saavad hakkama ka iseseisvalt (ilma tugevdusteta), ainult natuke liimi tuleb lisada, et rändama ei läheks.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: korrektuur

Valga Muuseumi HO 12.11.2022 23:35 #2474

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 253
  • Sind on tänatud: 35

Ostu vormistamisel panin tähele küll. et Lippe on järjekordselt kullerteenuse firmat vahetanud ja seekord oli selle rea peal mingi Eestis täiesti tundmatu tegija. Kui paki kätte sain, vaatasin kohe üle, et mida siis paki peale kirjutatud on – peale posti aadressi mitte midagi (ei telefoninumbrit ega e-posti aadressi). Lippe üritab ilmselt iga hinna eest hoida taset „üle 100 eurose paki kätte toimetamine 3.90€ eest ja nagu nüüd teame, kvaliteedi langemise hinnaga. Ahjaa, teade paki teele saatmise kohta Saksamaalt ja jälgimine teekonnal kuuluvad nüüd ulmekirjanduse valdkonda!
Mõneti tülikas on see tõepoolest et Lippe ei saada enam seda meili mis teavitab kauba teelepanekust ja mis sisaldab ka paki trackingu otselinki. Ulmekirjandusega sel küll eriti midagi pistmist pole. Tuleb avada meil tellimuse kinnitusega
klikkida lingil "here"

Kui tellimuse staatus on "completed/ready for shipping" siis kerida allapoole ja kopeerida sealt saadetise kood (pildil rohelisega üle soditud)

Kopeeritud koodi saab kasutada kui minna GLS-i kodulehele.
gls-group.com/GROUP/en/parcel-tracking

Või teine variant - logida Lippe kodukale sisse ja seal siis teha lahti konkreetne tellimus ja kopeerida saadetise kood.

PS. Maketilaua materjaliks olev bakeliitvineer on väga soovitav enne millegi külgeliimimist ära matistada liivapaberiga. Kui see tegemata jätta, siis võib juhtuda et mõne aja pärast hakkab vineerile kleebitu kollektiivist tasapisi irduma. Sile bakeliit ei hoia laiatarbeliime eriti hästi.
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas Ivar S..

Valga Muuseumi HO 13.11.2022 21:34 #2475

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42
Kõigepealt on pakiga probleem sellest, et väljasaatmise aeg on teadmata ja üle päeva üle küsima ju ka ei hakka! Liivapaberi soovitusega oled kõigepealt hiljaks jäänud ja teiseks ei võimalda ajakava seda ette võtta - seega on ainuke lootus, et tervik (kogu makett saab ju kaetud millegagi) peab vastu.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 13.11.2022 21:38 #2476

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42


On 1 november ja praeguseks hetkeks olen juba pea paar tundi nokitsenud ning siin see siis lõpuks ongi - Sinise Porgandi esimesed ringid. Peenem pildistamine (fotogeeniliselt seisma pandud rongiga) tuleb siis, kui majad, puud ja muru paigas ning see siin on vaid töökeskkonnas jäädvustatud pidulik hetk.



See ja ka järgmised 2 pilti, on tehtud juba 8-ndal novembril. Seljataga on üks kena ehitamise päev, kus töö käis mitmel käel – mina mõõtsin ja lõikasin ning abikäed liimisid paika. Tööpäeva lõpp kujunes jällegi pidulikuks, sest esimest korda panime enam-vähem õigele asukohale (prooviks) kõik valmis olevad hooned ning lisaks joonistasin välja ka tulevased teed ja rajad.

See kirik jäi mulle silma juba 2007 aastal, kui hakkasin koostama Tartu raudteejaama uue restorani maketi plaani. Siis joonistasin täpselt välja ka kiriku ala täpsema plaani koos piirdeaiaga. Esimese joonise tegin paberile ning arvuti versioon valmis mitu aastat hiljem. Makett jäi ehitamata ja uus restoran ka avamata, sest Tartu linnaisad ja Eesti Raudtee ametnikud oskasid omavahel riidu minna. Nüüd, kui otsisin ideid ja ka valmis kujunduselemente selle maketi jaoks, jäi näppu ka kiriku joonis ning kui paigutasin selle korraks siis maketiplaanile, sobis sinna, kui valatud!



„Kui siit pilvepiirilt alla vaatan ….“ – hääd laulusõnad kõlbavad seekord ka pildi pealkirjaks ja ka maketi iseloomustamiseks üldse. Tegelikult ju ongi nii, et mida suurem makett, seda madalam tasapind, sest nii näeb kaugemale ja paremini. Selle maketi põhiplaadi kõrgus põrandast on 65cm, seega vaatetornivaate jaoks igati sobiv.

Mõned arhidektuuri- ja ajaloo huvilised tunnevad kindlasti ära ka keskaegse ehitustava – linn (linnus) ja kirik asuvad kõrgema koha peal ja muu maailm madalamate kohtade peal.



Seistes pika, diagonaalselt ehitatud esiääre ees, näeme maketti siis niimoodi ja põhiliselt paistavad silma kohe kaksikjärved ja korrusmajad – neist mõlemast tulebki veidi pikemalt kirjutada.

Minu kogemused vee imitatsiooni paberiga on seotud Falleri toodanguga (soo). Et Auhageni suuremad veesilmad olid analoogsed (värviline aluspaber + õhuke lainekile) siis oligi plaanis seda osta. Paraku saab osta vaid seda, mida on ja tuli leppida Noch´i toodetud käkerdisega. See on paksemat sorti siniseks värvitud laineline kile, mis peale aastatepikkust rullisolekut kuidagi sirguda ei taha. Nakkumine liimiga (kasutasin ometi parimat, Uhu-Alleskleberit) oli eriliselt kehv ja sama halvasti nakkus liimiga ka veekindel vineer. Liimitud detailide kinnitamiseks olin ostnud valmis ka karbi rõhknaelu, aga neid kasutada polnud võimalik, sest ilma haamri abita neid vineeri sisse ei suru! Kasutasime ära siis kõik, mis silma alla jäi, et mingigigi raskuse jõul vee imitatsiooni paber vineeri külge liimuks.

2 korrusmaja maketi kõige kaugemas nurgas oli tõeliselt hea idee – visuaalselt sobiv, Eestile iseloomulik ja lisaks täidab ära ka suure pinna maketist (makett on teatavasti ruut-sentimeetreid paksult täis, need tuleb millegagi katta ja iga detaili eest küsitakse raha). Omaette küsimuseks (ootamatult muidugi) osutus tootekvaliteet. Esimene maja sai kokku probleemideta, aga teise jaoks tuli enne aknaraamide paigaldamist teha välknõupidamine. Selgus, et mitu raami olid katkised, täpsemalt, ühelt küljelt oli jupike puudu. Murdumis või lõikamisjälgi katkiste otste juures ei olnud, olid hoopis sellised ilusad ja siledad, nagu hangunud plastile kohane. Seega oli vormi surutud vedelat plasti vähem, kui ette nähtud. Sellist praaki nägin Auhageni toodangu hulgas esmakordselt (paraku polnud see ainuke, aga sellest juba järgmistes lugudes). Mida me ette võtsime? Mitte midagi – majad jäävad vaatajast 2 meetri kaugusele ja selle maa pealt pole puuduvaid tükikesi enam märgata võimalik, seega liimiti külge nii, nagu tootja oli tootnud.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 14.11.2022 13:43 #2477

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 291
  • Sind on tänatud: 50
Jaamahoone esiplaanil on väga hea leid. Oleks tiibhooned ühe akna jagu pikemad, oleks see juba väga Eesti 1-kordse standardjaamahoone moodi, milliseid on alles vähemalt 10 tk. (Palivere, Risti, Riisipere, Kehra, Lehtse, Kadrina, Elva, Puka, Võru, Antsla... kas mõni jäi kahe silma vahele?)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 14.11.2022 15:03 #2478

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 253
  • Sind on tänatud: 35

Jaamahoone esiplaanil on väga hea leid. Oleks tiibhooned ühe akna jagu pikemad, oleks see juba väga Eesti 1-kordse standardjaamahoone moodi
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 14.11.2022 20:49 #2479

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42
Maketil on selle jaama nimi Keeni. Tegelikult oli see jaam ainuke, mille pidin ise kokku panema. Olen Auhageni maju kokku pannud üle 40 aasta (siis veel VERO nime all) ning tean ja tunnen seda plasti väga hästi. See mudel on aga mingi tundmatu vabriku toode - plast on teistsugune, juhend on lubamatuid vigu või lihtsalt raskesti aru saadavaid kohti täis ning osa detaile vajab nägemiseks ja paigaldamiseks kellaseppa luup-prille. Nii väikseid detaile näen hoonete juures küll esmakordselt. Tegelikult jätsingi panemata, sest need jäävad katuse varju ja keegi siis niikuinii ei näe! Muidu väga sümpaatne hoone ja sobib siia hästi.

Homme lähen jälle kohale ja esimese asjana kontrollin ära eelmisel korral veekindlale vineerile PVA-ga liimitud maastikuelementide seisukorra. Karta on, et pean vahtplasti ja plastist parketialuseid hakkama kruvidega kinnitama!

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 18.11.2022 22:26 #2480

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42


15 novembri tööpäev on lõppenud ja aruannet (lühikokkuvõte) Te pildil näetegi.



Selle pildi peale mahub korraga ära mitu olulist teemat.

1) Tartu jaama (silt on veel vahetamata) mahutamine osutus tõeliseks napikaks, sest jaama laius koos perrooni ja kõnniteega on 178mm ning vahekaugus rööbaste keskpunktist maketi ääreni on 200mm. Kõveratel, nagu Te teate, gabariidid suurenevad ja Euroopa normide järgi (tabelid) üpris palju. Paraku on omajagu keeruline vaguniklassi määramine sellise liigendrongi kohta, seda enam, et rong asub Valgas ja mina üritasin arvutusi teha Tartus. Katse-eksituse meetodil (kohapeal siis) selgus, et kõige kaugemale sirutuvad rongil puhvrid, aga needki palju vähem, kui tabelite hirmutavad numbrid väitsid – seega sobib täpselt.

2) Jaamahoone panid kokku seekord 2 osavate kätega inimest. Esimene kätepaar kuulus noorhärrale, kes tegi tööd rahulikult ja läbimõeldult, aga siis leidis, et selle hoone jooniste lugemine läheb liiga raskeks ja jättis pooleli, sest ei tahtnud midagi valesti ka kokku panna. Eks see hoone oligi üks keerukamaid ja detailide rohkemaid aga lihtsamaid võiks ta julgelt ka edaspidi kokku panna.

3) Jaama pani lõplikult üks kuldsete kätega proua. Esimest korda kohtusin temaga mõned nädalad tagasi, kui ta parajasti korrusmaja kokku pani. Vabandas, et teeb seda tööd esimest korda, aga minu silmad nägid hoopis meistri käekirja. Vestlusest selgus, et proua on äsja kolinud Lätist Eestisse ning on aastaid töötanud kusagil nukuvabrikus (seal ta siis need detailidega töötamise oskused omandaski). Selline nokitsemine talle meeldib ja selle peale ei mõista ma enam öelda muud, kui et „Õnn on meie õue peale tulnud“.

4) Pöörame nüüd tähelepanu ka sellele majale, mis asub rööbastest paremal. See oli valmis juba eelmise pildistamise ajaks, aga nägi välja päris kohutav, sest selle kokku panija kuulus kategooriasse „Proovis ja rohkem ei soovi“. Kui ei ole varem nii peenikest tööd teinud, siis on isegi loomulik, et hästi ei õnnestu. Nii olidki mõned detailid nagu teekannu sangad ja katusel oli liimijälgi kohati rohkem kui katuse enda värvi. Tänaseks on hoone täielikult renoveeritud – Läti proua pani algselt halvasti pandud detailid korralikult paika ja värvis ka katuse üle.



Mida siin siis vaadata? Kõigepealt muudatusi hoonete paigutuses. Esialgsel, paberile tehtud joonisel, on kiriku vastas lage plats, igaks juhuks, et jaamahoonet ära ei varjaks. Nüüd on ülesõit nihkunud veidi vasemale, jaamahoone natuke paremale ja koht koolimaja jaoks on nagu loodud. Tegelikult on plaani peal üks maja rohkem, kui ostetud sai (puudub järve ees olev elamu) ja nüüd on siis seis selline, et alumise jaama juurde ei lähe hetkel ühtegi maja. Sellega, et mõni hoone võib lisanduda järgnevate aastate jooksul, oleme arvestanud algusest peale ja kohti jagub mitmele poole.

Kiriku tagant paistab natuke valget massi ehk vahtplasti. Selle kohapealt jäi siis kirikutõusu ehitamine pooleli.



Põhiline aur kulus seekord siis selle, kõvera teetammiga ümbruse ehitamisele (aega ja nuga kulus palju).



Kõrge tamm, mis kohe silla tagant alguse saab, vajab korraga nii nuga kui liimi. Üksteise peal on 2 kihti 50mm vahtplasti ja ülemise neist kujundangi teetammiks, ehk siis lõikan rööbastele lähemale. Edasi hakkab teetammi kõrgus näiliselt vähenema, sest mäenõlv kasvab vastu. Silla otsaposti kõrvale tuleb jupike kaldu lõigatud tugimüüri , mille alumine äär omakorda mäe sisse kasvab.



Nagu näha, on jaamahoone ja hädavajaliku kõrvalhoone tasapind paigas ja puudub veel vaid perroon, mis juhuse tõttu on täpselt sama kõrge, kui vahtplast – 13mm. Et rööpapea kõrguseks on plaadist 10mm, siis jääb perrooni suhteliseks kõrguseks 3mm (annab vanaaegse madala perrooni mõõdu välja küll).

Ka selle hoonete komplekti on kokku pannud osavad käed ja aeg on ka nende omanikku veidi tutvustada. Ametilt on ta Valga Muuseumi juhiabi-varahoidja ja näppudega nokitsemine käib tema õpitud oskuste hulka. Seepärast ongi muuseumi juures nii palju erineva suunitlusega töötubasid ja üldse on ta ka muude üritustega oma aja nii täis planeerinud, et maketi jaoks leiab tunnikese harva. Minul on, tänu tema oskustele, muidugi palju lihtsam, sest inimesele, kes peenema näputööga hästi kursis, et pea kõike „puust ja punaseks“ ette tegema (ega rääkima).



Veel üks vaade kirikumäele, kus esiplaanil seekord pooleli olev tõus. Kas pooleli jäänud kohas on tee liiga kõrge, või paras, selgub siis järgmisel korral (silla all jääb kõrguseks 20-30mm).

Üks oluline asi, mida ka tutvustada võiks, asub otse kiriku taga. Pilt see muidugi ei ole, sest sellel pildil seosed maketiga puuduvad. Pildi ees paistab mõtteline osa ratastega kotist, millega ma igal teisipäeval Valga reisi ette võtan. Raskematel päevadel oli selles 2 akutrelli, tikksaag ja mitme kilo jagu teisi tööriistu ning muud vajalikku.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 19.11.2022 10:09 #2481

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 291
  • Sind on tänatud: 50
Vaadates, kui suur on Kiltsi jaam (290mm pikk) ei taha ettegi kujutada, kui suur Tartu jaam veel on. Rääkimata Haapsalust...

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 19.11.2022 14:26 #2482

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 253
  • Sind on tänatud: 35

405x178x150mm
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 20.11.2022 21:36 #2483

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42
Kahe peale on kommentaatorid tõstnud üles hea küsimuse - jaama- ja teiste hoonete suurus maketil. Näiteks see niinimetatud Tartu jaama mudel on kindla peale vähendatud mudel mingist originaalist. Reeglina vähendatakse siis aknapüstakute arvu ja veidi ka akende laiust ja kõrgust, aknavahede laiust ning korruste kõrgust, aga samal ajal jäävad mudelimeetri (11,3mm on 1m) tingimused paika. Kiltsi jaam, mida Soobel ehitab, on üks väheseid õnnelike seas, mida vähendamised ei kärbi. Ise-enesest on hoonete, aga ka jaamateede pikkuse vähendamine maketil vana tava ja juba 70-ndatel kirjutati sellest saksa kirjanduses pealkirjaga "Kompromiss".

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Valga Muuseumi HO 27.11.2022 21:07 #2485

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 566
  • Sind on tänatud: 42


22 novembril jätkasin sealt, kus eelmisel korral poole peale jäi ehk siis kirikumäe sillaaluse osa ehitamisega. Tegelikult olin selleks hetkeks ületanud mingi „ekvaatori joone“ ehk siis osa kujundusest on juba kuldsete käte vaba looming ning see osa hakkab suurenema päev-päevalt. Pildilt on hetkel veel raske märgata, aga mina mõõtsin ja lõikasin suured pinnad ja väikesed, reljeefi täiendavad tükikesed, on juba teiste pandud.



Silla parem ots, millest juba eelmisel korral juttu oli, on siis peaaegu valmis, vaid mõned tükikesed tugimüüri otsa juures on veel puudu.



3-tunneli mäekülg on siis seekord see koht, kus töö pooleli jäi. Pildistasin päris tööpäeva lõpus ja tükid püsivad paigal tänu maa külgetõmbejõule. Liimi lisamine (igaks juhuks) jääb abikäe hooleks. Rööbaste taga, teisel korrusel, paistab roheline kate – see on 3mm parketialus ja selle mõõtsid, lõikasid ja paigaldasid juba kuldsed käed enne tänast tööpäeva.



Kirikumäe pikk tugimüür on siis valmis va müüride katus (puudub osaliselt). Euroopa tootjad arvavad millegipärast, et kõik tahavad kujutada maketil kõrgeid mägesid (Alpid jt), mistõttu on tugimüüride standardkõrguseks 125mm aga selle maketi jaoks on seda muidugi palju. Lõikasin siis ülevalt natuke maha ja sellelt müürilt, mille kohal pildistamise hetkel telefon asub, lõikasin maha eriti palju ning ära lõigatud osa Te pildil ka näete (madal osa tugimüüri vasakus otsas).
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
Lehe loomiseks kulus: 0.131 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum