Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Minu makett

Idee ja teostus, küsimused, soovitused, kommentaarid, maketiehitaja päevik.
  • Lehekülg:
  • 1
  • 2
  • 3

TEEMA:

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 11.08.2021 22:02 #2105

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39


Rööpad on siis lõpuks peal ja kõikvõimalikud juhtmed ka külge ühendatud. Rööbastele kulus 2 päeva, juhtmetele päevakese jagu rohkem, aga häälestamisele ja ootamatustele veel oma 5 päeva ja alles siis võisin öelda, et TEHTUD. Pilt reisirongiga sillal (tuleb veidi allpool) ongi selle hetke tunnistajaks.

Enamus pöörangutest on maketil moodulitena ehk siis mitu tükki koos ja et pöörangumootorid asuvad maketiplaadi sees, siis alustasingi rööbaste panekut nendest. Metallist ühendused olid vaatamata oma väikestele mõõtudele väga hästi paigaldatavad, seevastu plastist ühendused oleks võinud küll paremad olla. Suuremad, peateede pöörangud olid ka väga hea kvaliteediga aga väiksemate (kõrvaliste teede) pöörangute kvaliteet jättis soovida. Rööpaniitide otsad ei olnud võrdse pikkusega ja sirged, ühel pöörangul tuli halva montaaži tõttu lahti üks sulgrööbas, ühe pöörangu liikumine on veidi raskevõitu (vedru vm tehniline probleem) ning ühel on probleeme voolu juhtimisega riströöpasse (4 neid pööranguid üldse kokku ongi).

Flekside puhul on esimene teema muidugi lõikamine ja esimesed lõikamised tegin minitrelli ja sinna otsa torgatud lõikekettaga. Oli üsna vaevaline protseduur ja lõpptulemus tahtis tublisti nõelviili abi, enne kui ühendamiskõlbulikuks sai. Siis proovisin ühe odava Hiina jootekolvi komplektiga kaasas olnud lõiketange – hoopis teine lugu; kiire, lihtne, täpne ja nõelviili vajas minimaalselt. Ringi otsakõverad sain paika üllatavalt kergelt tänu eelnevalt valmistehtud matriitsidele (0,8mm kasvuhoone klaasist, r300, rööpavahe laiusega, 90- ja 60 kraadi). Kõige keerulisem oli jaama perrooniäärse tee (kõrvaltee) paigaldamine – see oli mitme kõveraga ja asus kahe pöörangu vahel. Algul üritasin teha ühes tükis, aga rööpaniitide täpse pikkuse mõõtmine oli keeruline – kui ühest otsast sai nagu paika, siis oli teine ots lootusetult ära nihkunud. Tegin siis 2-osalisena ja tee sai paika ruttu ja täpselt.

Kõik rööpad kinnitasin Peco rööpanaeltega (läbimõõt 0,5mm, pikkus 13mm).

 

Pildil oleva pöörangu otsesuund viib depoosse ja pööre juhib rongi ringile. Et ühenduslõik on lühike ja väikese raadiusega (r300), siis on veidi nurgeline ülemineku koht isegi loomulik. Sõidukatse näitas, et vedurile probleeme see koht ei tekita.

Hoolega vaadates leiate pildilt mõned väiksema mõõduga liiprid. Peco soovituslik tehnoloogia ütleb, et flekside ühendamisel tuleb kõige esimene liiper ära lõigata ja ühenduskoha alla paigaldada asendusliiprid. Peco rahvas oli siinkohal üksjagu mugav ja käsib kasutada HOe/009 jaoksmõõtkava N lisaliipreid, sest rööpaniidid code 55 ja code 80 on ühtemoodi kasutusel kõigi nende mõõtkavade jaoks. Lisaliipreid paigaldades üritasin olla algul kaval ja panna liiprid kinni liimi abil. Kõigepealt kippusid need liimised liiprid kinni jääma iga asja külge va rööpaniitide ühenduskohas. Tagatipuks selgus, et kõigeliimid ja plastist ühendustihvtid kokku ei sobi (plast läks pehmeks).

 

Tupikutõkiste asja on Britid lahendanud ka teistmoodi, kui Euroopa firmad. Teatavasti pannakse ju need, olgu siis millised tahes, rööbaste peale, aga Peco omad lükatakse rööpaniitide otsa (allosas on vastavad augud). Sealsamas on ka „kand“ läbi mille saab tõkise kruvi või naelaga maketiplaadile kinnitada.

 

Üllatused tulevad ikka siis, kui neid kõige vähem ootad. Oli aeg teha esimene proovisõit ja esimese ringi läbis vedur edukalt aga siis seisis järsku paigal, samas tuled põlesid ja müra oli eriliselt suur. Lähivaatlusel selgus, et ühe pöörvankri rattad pöörlesid korralikult aga teise omad olid paigal. Veduri äratõstmisel pudenes midagi seest välja – see oli üks ülekandevõllidest. Võtsin veduril korpuse maha, panin võlli tagasi ja läksin siis uuele katsele. Hoopis teine asi – tervelt 3 ringi korralikku sõitu, enne kui … võll järjekordselt välja kukkus! Vabrikus tehtud veduritega on lihtne, sest nendega on alati kaasas hulk paberid, millede seas ka üksikasjalikud veduri detailide joonised. See vedur oli sündinud meistri töölaual ja kaasasolevate paberite hulk võrdus nulliga. Egas midagi, kirjutasin kirja veduri ehitanud mehele. Vastusest selgus, et mootori ja pöördvankri võllide peal on stopperid, mida peab liigutama ülekandevõllile lähemale. Tegin selle liigutuse ära ja vedur on korras, aga üks küsimus ikkagi jäi, et miks ei teinud seda seadistust ära mees, kes veduri kokku pani?

Müra, mida võlli ärakukkumise ajal tähele panema hakkasin, siiski ära ei kadunud. Arutlesin loogiliselt – neid vedureid vorpis mees teha suurema hulga oma 10 aastat tagasi ja siiani ootas see lihtsalt kusagil riiulil oma ostjat. Seega on loogiline, et kõikvõimalikud õlid ja määrded on aastatega ära kuivanud - nii saigi vedur mitu tilka õigetesse kohtadesse ja … hoopis teine asi.

 

Lõpetuseks mõned efektsed pildid (niipalju, kui hetkel teha on võimalik). Kõigepealt muidugi reisirong sillal – see on juba lemmikpilt, sest siin on palju sellist, mida varem vaimusilmas ette kujutasin. Sillaga olen vaatamata mõnele väikesele apsakale, ikkagi väga rahul. Pikkus ja materjali proportsioonid on head ning rongi- ja rööpasõbralik on see sild kah.

 Nüüd oli võimalus ka hakata vaatama maketi üldise väljanägemise poole ning esimese mulje saamiseks ladusin välja kõik olemasolevad majad ja puud.

Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: korrektuur

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 12.08.2021 12:20 #2106

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 209
  • Sind on tänatud: 30

Siis proovisin ühe odava Hiina jootekolvi komplektiga kaasas olnud lõiketange – hoopis teine lugu; kiire, lihtne, täpne ja nõelviili vajas minimaalselt.
Paluks pilti lõiketangidest - mul seisab lähiajal ees väga suurtes kogustes flexrööpa lõikamist ja oleks hea teada millega seda kõige valutumalt teha :).
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 15.08.2021 22:04 #2108

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39
Panen siis pildikese lõiketangidest üle. Mulle tundub, et sarnaseid pakuvad paljud mudelmaju tootvad firmad, aga ka meie Oomipoe riiulitel on sarnased olemas. Muide, viimased plastist majade detailid lõikasin lahti samuti nendega ja lõike täpsus oli super!

 
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 20.08.2021 21:50 #2109

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39


Suurema elektrisõlme pilt on alati huvitav – palju detaile, värviline ja … mitte midagi ei saa aru! Ega ma nüüd ka selgitama ei hakka, sest see on illustratsioon teemale, kus räägin elektrilistest üllatustest, mis mind maketti ehitades tabasid.

1) Peco enda toodetud juhtmed, mis sobivad pöörangumootorite ja riströöpa lülitite väljaviikude külge, on 2mm peale lükatavate klemmidega. Need, pea 100 klemmi, mille Oomipoest ostsin, on küll sarnased, aga mitte täpselt samad. Esiteks on viimased mõeldud peale lükkamiseks vähe paksemast materjalist väljaviikudele ja teiseks on juhtmepoolses otsas vaid üks kinnitusava, mis kahe juhtme jaoks  natuke väikesevõitu. Ühesõnaga – väljaviigu otsa lükkamisest ei piisa ja klemmi peab tangidega korralikult üle pigistama (mõnel juhul võtsin kätte hoopis jootekolvi, sest nii tundus lihtsam).

2) Riströöpalülitid (PL-10) suutsid mind üllatada korralikult. Sel päeval, mil juhtmed ära ühendasin, töötas kõik korralikult, probleemid ilmnesid järgmisel päeval. 3-nda pöörangu üks haru ei saanud voolu kätte. Pilk maketi alla, … oh-oh-oo, … lüliti oli pöörangumootori küljest lahti ja ripnes juhtmete otsas, üks korpuse üks asendit fikseeriv otsake oli lahti murdunud ja lüliti klemmid kinni kiilunud! Et just selle lüliti juhtmed olin ühendanud jootekolvi abiga, siis oli kahtlus, et olen ise kuumaga liiga teinud. Õnneks olid olemas mõned kasutamata lülitid ja tegin kohe ka asenduse ära (seekord ühendasin ettevaatuse mõttes ikkagi klemmidega). Vaatamata hoolikale tööle oli tulemus võrdne nulliga (isegi hullem, sest nüüd olid vooluta juba mõlemad lülitist voolu saavad harud). Poole tunni pärast oli ühendused testriga üle kontrollitud, skeem mitu korda läbi nämmutatud ja mõistus otsas. Oli jäänud veel vaid üks võimalus – lüliti, mille äsja pakendist võtsin, oli juba vabrikust väljunud mittetöötavana. Nii oligi, aga järgmine pakendikaup oli õnneks korras (seekord panin esimesena külge testri juhtmed).

Järgmisel päeval otsustasin katkised lülitid lahti muukida. Muukimine ebaõnnestus, sest seda polnud vajagi – lüliti kaas, mille siseküljele oli kinnitatud kontaktplaadid ja väljaviigud, käis kinni klõpsuga. Konstruktsioon oli iseenesest lihtne, kaane all korpuse sees (toimis soonena) on vasest painutatud kontaktoritega vidin, mille keskele asetus auguga nupp pöörangu ja käsilülituse jaoks. Esimese lüliti painutatud küljed olid  ühest kohast suunaga väljapoole, mistõttu lülitusmomendil nurk haakus korpuse sisekülje külge ja liikuv vidin kiilus end kinni nagu laev Suessi kanalis. Et mootoril oli kõva jõud sees (ikkagi 12 volti), siis pidi see energia kuhugile edasi kanduma ja sama hooga siis korpuse küljest tüki lahti lõigi. Teise lüliti sees oli asi palju lihtsam – koostaja oli kontaktoreid painutanud küll, aga natuke vähevõitu ja need lihtsalt ei ulatunud kontaktplaatideni. Teatavasti on vase painutamine üks lihtsamaid elektritöid ja tänaseks on mõlemad lülitid töökorras.

3) Kui järgmisel korral maketile hääled sisse panin, ootas mind ees tuttav üllatus – mõned pööranguharud ei saanud voolu kätte. Pilk maketi alla ütles, et seekord tuleb rinda pista teistsuguse probleemiga, kuigi objektiks oli ikkagi riströöpalülitid (mõned olid pöörangumootori küljest lahti tulnud ja ripnesid juhtmete otsas). Panin teibiga kinnitatud lülitid tagasi, siis mõne aja pärast uuesti ja nii mitu korda ja mitme erineva lülitiga. Kõik taandub tõlkeküsimusele - juhendis on selges inglise keeles kirjutatud „Using an impact type adhessive, glue….“, mida mina tõlkisin esimese hooga kui kinnitamist tugeva nakkega teibi abil. Teibi pakendil oli ka paljulubavalt kirjas, et kannatab kuni 10 kg raskust, aga seda et 12 volti on raskem, kui 10 kilo, ma ju ei teadnud. Ilmselt mõtlesid inglased sõna „type“ kirjutamise all ikkagi kinnitamist – võtsin siis kõik teibid ära ja liimisin lülitid liimiga „Moment 100% gel“ ning probleemid kadusid.

4) Pärast kõike seda mõjub üllatusena juba seegi, et üllatusi (loe; tagasilööke) ei ole st. olin valinud õiged asjad ja võtted. Näiteks köitespiraalide kasutamine juhtmekanalitena oli 100% õige lahendus ning vooluahelate hargnemiskohtadel kiirklemmide kasutamine samuti. Kiirklemmidega oli vaid see probleem, et need on mõeldud jäikade juhtmete jaoks aga mina kasutan kiulisi ehk painduvaid juhtmeid. Tinutasin siis vajalikud juhtmeotsad jäigaks ja oligi korras.

 

Väike paigutuse läbimängimine enne alusmaastiku ehitamise algust on siis ka viimaste korrektuuride tegemise koht. Nii nagu pildil, need majad asuma hakkavadki aga natuke reljeefsemal pinnasel muidugi.

 

Üks majadest eelmise pildi peale ei jäänud, sest oli suurema taga varjus. Ega neid hooneid enam suurt juurde tulegi (veetorn, vedurikuur, kuurid, peldikud jt abihooned). Puid-põõsaid tuleb maketile üksjagu ja enamuse ostmine/tegemine on alles ees.

 

Siin on siis need 2 maja, mis esimese hooga Hobimaailmast kohale ei jõudnud (esimesena jõudnu on järgmisel pildil). Eesmised majad on tegelikult karbi kaanepilt ja täpselt sama väljanägemisena oleks need pidanud olema ka peale kokkupanekut. Et maketi üks alateema on Eesti ääreküla anno 1993, siis oli pintsli kättevõtmine möödapääsmatu.

 

Tagaplaanil on roiskuv kapitalism ehk edevusest kiiskav rootsi külapood, esiplaanil sotsialislik realism ehk 50 aastat viljastavaid tingimusi!

Selle realismuse saavutamisega oli üksjagu palju janti. Kõigepealt segasin valmis ühe kena pruuni tooni, mis ka seina peal hea välja nägi. Paraku vaatas mulle peale kuivamist vastu tume hallikas-pruun maja – sinine vabrikuvärv hakkas läbi kumama ja tegi oma töö. Nüüd oli selge, et sobida võib ainult mõne väga hele ja kontrastne, samas ka Eestis kasutatud toon ning lahjendatud kollane muutis kõik. Katusekivid on reljeefilt ka Eestis palju kasutatud savikivid, ainult et meil ei ole need punast värvi. Katsin siis algul katuse ookeriga ja saadud uus toon oleks sobinud pruuni seinaga hästi, aga kollase seina juures oli lausa eriliselt häiriv. Proovisin siis toonida halli ja mustaga – natuke tumedamaks muutus, aga imelikult tuimaks kah (paksu värvide korra all peened struktuurid lihtsalt täitusid). Pesin siis halli, musta ja osa ookerit maha (ikkagi akrüülid ehk vesivärvid) ja toonisin katuse üle kuiva värvipigmendiga (must ja kivihall) ning see tulemus on juba vastuvõetav.  

Järgmisel pildil on juba korra näidatud Noch´i laser-cut töökoda, aga seekord koos kaanepildiga. Erinevalt Fallerist, ma seekord pildil näidatud värvides toodet karbist ei leidnud. Põhimõtteliselt oli kõik ühesuge hallikas (pruun üldtoon pildil on LED-laevalgusti omapoolne lisa). Hall tellis ja betoon on Eestile iseloomulikud aga uksed peavad ikka teist värvi olema – mõned pintslitäied kuiva pulbervärvi ja uksed on piisavalt pruunid.

 
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: korrektuur

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 21.08.2021 09:43 #2110

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 209
  • Sind on tänatud: 30

...juhendis on selges inglise keeles kirjutatud „Using an impact type adhessive, glue….“, mida mina tõlkisin esimese hooga kui kinnitamist tugeva nakkega teibi abil.
Vaenlase keelt tuleb tunda :)
'Impact type adhesive' on meie keeles kontaktliim. Kõige tuntum meie jaoks peaks olema tavaline Moment.
Teip on vaenlase keeles 'tape'
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 23.08.2021 22:18 #2112

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39
See inglise keel, mida 50 aastat tagasi koolis õppisin, pole see, mida tänapäeval kasutada kõlbaks ja et juba siis oli suur vajadus hoopis saksa keele järele, tekkis isegi tõrge inglise keele vastu. Pealegi polnud "viljastavate tingimuste ajastul" inglise keelega midagi suurt peale hakata, nii need praegused tõlkesegadused oma alguse saidki. Elu õpetab kõige paremini.

Rongimees Einar 
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 10.09.2021 17:25 #2145

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39


Olemasolevatest hoonetest on maketi jaoks muidugi vähe ja alusmaastikku ehitades on võimalikult tõene pilt taristust vägagi oluline. Nii tegin siis vahtplastist mõned vabrikumõõtudes kuurid-peldikud-abihooned ning paigutasin need võimalikele asukohtadele. See oli hea mõte, sest nii mõnigi piirjoon sai veidi muudetud.



Makettide jaoks toodetud kipsriide või meditsiinilise kipsside paigaldamisega olen juba ammu tuttav st pilte olen näinud juba aastaid ja palju. Et praktiline kogemus oli seni veel puudu, siis proovisin kätt ühel katselapil. Katsepolügon oli olemas juba aprillist, kui proovisin liimida puiduliimiga vineerile kõveralt asetatud 3mm korgiriba (pildil keskel). Katse õnnestus täielikult ja nii tegingi. Nüüd siis proovisin kipsside paigaldamist ja nakkumist erinevate materjalidega. Lisaks vineerile ja korgile tulid mängu veel 1,5mm kofreeritud papp (all paremal, mitu kihti) ja vahtplast (ülal vasakul, 2 kihti). Nakkumisele pole midagi ette heita ja väikese plastist pahtlilabida abil sai side ka hästi tihedalt alusmaterjali vastu suruda. Kuivanud kipsside on, nagu pildil näha, veidi konarlik ja krobeline, mis maastiku jaoks (purud ja murud) on isegi hea, aga nende kohtade jaoks, mis vajavad siledat pinda (külateed, perroon ja hoonete alused) otsustasin hoopis 0,4mm kartongi kasuks.



Toormaastik on valmis ja kasutatud materjalide valik on üksjagu lai; vahtplast, 3mm kork, akrüüllakiga kaetud mudelipahtel (kollaka tooniga) ja 4mm parketialus (roheline). Toormaastiku muudab alusmaastikuks kattekiht (kipsside ja 0,4mm kartong), sest paljud detailid (näiteks hooned) tuleb liimida universaal- või kiirliimiga, mida vahtplast välja ei kannata (sulab üles).



See on nüüd siis see kord, kus mul õnnestus ka iseennast tõeliselt üllatada. Maalimisega ei ole ma varem kunagi tegelenud, olid vaid mõned teoreetilised õpikutarkused, pintsel, valge ja sinine akrüülvärv ning veendumus, et traditsioonilise fototapeedi-laadse fooni tegemine võib isegi keerulisem olla. Alustuseks katsin juba kevadel kruntvärviga kaetud fooni valge akrüülvärviga. Enne, kui see lõplikult kuivada jõudis (vähem kui tunnike), võtsin ette töö sinise värviga. Poolpilves taeva maalimine osutus tunduvalt lihtsamaks, kui olin kartnud. Leidsin ka nipi hallina tunduvate pilvede kujutamiseks – poolkuiva sinise pintsliga hõõrumine lõplikult kuivamata valgel annab just sellise tulemuse.

Alusmaastiku katmine kruntvärviga oli siis järgmine pintseldamine, mille ette võtsin. Et värvid sulanduksid kõige peale tulevaga võimalikult hästi, kasutasin murtud toone ehk siis segu mitmest erinevast värvist. Ringist väljapool domineerib pruun toon (taeva sinine + hele pruun + ambra) ja ringi sees tuleb esile roheline (lisasin eelkasutatud segule veel lehe-rohelist).



Õnnematsi on selline kauge külakoht, kuhu elekter ja raudtee on juba jõudnud, aga asfalt veel mitte. Ülesõitude (neid on mitu) tavapärase ehitamise kipssegude abil välistasin kohe ja mõtlesin välja oma lahenduse. Liipri kõrgus on 1,5mm ja koos rööpakinnitusega 2,0mm. Viilisin käsitöötikud (2,4mm) veidi õhemaks (2,1 – 2,2mm)ja asetasin need liiprite vahekohtadesse. Nende peale lähevad hiljem rööpaga paralleelsed kattelauad. Laudade piir on 6mm kaugusel liiprist ja teepind on enne laudise algust umbes 1,5mm kõrgem risti asetatud tikkude pinnast.



Alusmaastik on siis lõplikult valmis ja maastik on kõike muud, kui sile. Panin millimeetrid mängima ja sain vajaliku efekti kätte, aga et reljeefi vaadet võimendavad purud-murud on veel puudu, siis on seda lainetus veel raske eristada. Tuleb leppida numbritega (toon ära mõned fikseeritud kõrgused).

-37mm veepind soos
    0mm Katteplaadi tasapind
    3mm Korgist rööpaalused, laadimisplats ja depoo
    4mm Pinnas maketi esiääre juures
 6,5mm Rööpapea kõrgus
  11mm Perroon (sh jaamaehitise aluspind)
  14mm Sooäärne majapidamine ja töökojaga plats
  18mm Külapoe „küngas“ ja fooniäärne pinnas
  66mm Mäe tipp tagumise nurgas (paremal)
139mm Kõrgeimad puuladvad ja raami alumise kõrgenduse äär
259mm Fooni ülemine äär

Aktiivses ehitamises tuleb nüüd pikem paus, sest alanud kooliaasta võimaldab heal juhul vaid mõne korra kuus makett lahti võtta. Seevastu tuleb pikem ettevalmistavate nokitsemiste periood - soolo- ja fooni puud, veetorni, laadimisrambiga kaubakuuri ning 2-kohalise vedurikuuri kavatsen teha oma kätega, kuid kuurid-peldikud-abihooned plaanin enamasti osta (aga ka need tuleb ju ise kokku panna).

 
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 27.10.2021 21:31 #2209

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39


Selle loo teemaks on puidust söögiriistade mittesihipärane kasutamine ehk siis HO-mõõtkavas palksauna ehitamine. Alustan põhilisest materjalist, milleks on bambusest grillvardad. Kõigepealt sorteerisin paki sisu kaheks - esimesse hunnikusse panin korralikult ümmargused ehk siis kvaliteetsed vardad ja tõstsin kõrvale, sest …. need ei kõlba! Teise hunnikusse said kõik väikese defektiga vardad, millede üks külg oli natuke lapik ja need on parimad! Selle lapiku külje sisse lõikasin ehituspalgile iseloomulikud sooned ehk varad (jääb ümara palgi peale paremini püsima ja on liimikanaliks). Palksauna kõige olulisemaks pilgupüüdjaks on nurga- ja seinaseotised. Mudeli jaoks sobib lihtsustatud variant ehk sisselõike tegemine „palgi“ alumisele, varapoolsele osale. Et kõik vardad ei ole just täpselt ühesuguse läbimõõduga, siis tuli kokkupanekul mõnda kohta ka nõelviiliga aidata, et pealmist külge kohendada.

 

Nüüd võtan ette puidust noad ja siinkohal ei jõua ära kiita lätlasi, kes tegid oma noad just selles mõõdus, nagu mulle vaja. Ühest noast sai välja lõigata nii sarika (kokku 3) kui ¼ katusest. Paar väiksemat tükikest sai lõigatud ka trepiastmeteks.

 
 

Selles lõigus kirjeldan materjalide omadusi veidi lähemalt. Bambusest grilltikk on tegelikult paljude tihedalt külgnevate kiudude kogum, mistõttu on pikisoonte lõikamine ja kihthaaval õhemaks koorimine vaibanoaga lihtne. Lõikamine nurga all (sisselõiked seotistele) olid ka vaibanoale kontimööda, aga lõikamine risti kergelt ei õnnestu – millimeetrine sooneke on maksimum, mis välja tuleb ja nii tegingi viimase läbilõikamise (südamik) lõiketangide abil. Ebaühtlase otsa rihtisin sirgeks nõelviilide abil ja seda riistapuud laseb bambus ligi iga nurga alt. Läti kase (noad) lõikamine eraldi kirjeldamist ei vaja, sest kõik allus tavaloogikale – piki kiudu lihtsamalt ja risti lõikamisel kerge jõuga.

Liimimiseks kasutasin Eskaro puiduliimi „B3“ ja nüüd avaldusid bambuse, kui materjali, uued omadused. Alumise osa seinte ladumisel panin tähele ja isegi imestasin veidi, et seotiste otsad olid peale kuivamist nagu nati pikemaks muutunud ning ka palkide vahelt hakkas kohati valgus läbi paistma. Selgus tuli siis, kui järg jõudis katusealuste otste ladumiseni. Tehniliselt oli lahendus lihtne – „sarikad“ asusid palkidest seespool ja toetasid palkseina (seotisi ju selles osas enam ei ole). Kui pool üles laotud, hakkas läti kask ehk sarikaosa sissepoole painduma. Ladusin edasi ning ajasin sarika sirgeks tagasi. Peale kuivamist olid otsapalgid pikemaks läinud ja mis veel hullem, ülemise osa palgid ulatusid silmnähtavalt palju alumistest palkidest väljapoole. Nüüd oli siis kõik selge – selle liimi mõjul bambus paisub nii pikuti, kui laiuti.

Etteulatuvad palgid rikkusid kogu väljanägemise ja mõtlesin siis välja plaani B. Kõigepealt koorisin kihthaaval väljaulatuvate palkide küljed lauaks. Et lauad said liiga laiad, siis lõikasin iga laua keskele väikese soone ja laiast lauast sai hetkega 2 kitsamat lauda (see juba sobis). Palkidele juurde tulnud pikkuse võtsin maha nõelviilide abil.

Sellel pildil enam palgivahesid pole, sest täisin need kohad mudelipahtliga (Busch). Kui mäletate pilte toormaastiku tegemisest, siis mäletate, et kuivanud pahtel on helehalli tooniga. Proovisin olla seekord kaval ja lisasin pulbrile puhta vee asemel lahjendatud akrüülvärvi (Aqua Color, puidu toon) ja nüüd võin öelda, et õige mõte oli, sest värvi erinevus bambusega on olematu.

 

Teistest materjalidest veidi ka. Liistu 1,8 x 0,5mm kasutasin mitmes kohas; aknakastid, katusealused äärelauad ja harjalaud.  Liist 1,8 x 3,0mm sobis hästi ukse välisraamiks. Ukse enda üritasin teha esimese hooga juba tuttavast läti kasest (nuga) aga et „lauavahede“ sisse lõikamine selle materjali puhul head tulemust ei anna, võtsin ette ühe vana juppide kasti. Aastakümnete jooksul on kokku pandud palju plastmaju ja üht-teist on üle jäänud, meelega panemata jäetud või jäägid lagunemisest. Sealt leidsingi ühe Auhageni 80-ndatel toodetud maja puitrõdu detailid (1:100) ja selle materjali süüv oli just see, mida vaja.

Aknaraamid lõikasin vaibanoa otsaga välja 0,5mm PVC-st ja värvisin valgeks ja siis natuke musta ja halliga vanaks ja väsinuks. Pildi peal on raamid silmale liiga lähedal ja tunduvad veidi räpakad, aga kaugemalt vaadates täiesti tõepärased.

Katuse katte jaoks oli mitu ideed. Kõigepealt proovisin üht paarkümmend aastat tagasi ostetud kivi struktuuriga katte pappi. Kilest väljavõtmisel selgus, et kivi-imitatsioon oli naftakeemia toode ja just oli kätte jõudnud loomuliku lagunemise aeg. Esimene puude sõrmega lõppes käte pesuga, kuidagi oli vaju see plöga ruttu maha saada. Et eterniiti ja tõrvapappi on katusekatteks juba küll (vabrikutoodetel), siis valisin hoopis puitkatuse kasuks. Pealmisteks laudadeks on õhukeseks (0,8 – 1,1mm) kooritud bambustikud. Natuke peenem oleks ju võinud olla, aga mulje on siiski ehtne.

 

Korstna tegemise otsustasin alustada sorimisega juppide karbis ja neid oli seal tõesti igasuguseid. Nende hulgas oli ka värvimata (valge) selge tellise struktuuriga korsten, mis tuli liimida kokku 2-st osast. Et korsten oli 2x pikem, kui vaja ja lisaks ka sirge alusega, siis tegin väikese lõikuse ja õige nurga all. Värvikarp oli ka täis õigeid värve – tellisepunane akrüül ning hall ja must pulbervärv. Tegelikult proovisin ka mõned tellised värvida eraldi veidi heledama või tumedama tooniga, aga selgelt seda juveliiritööd näha ei ole.

Treppe on mul eriti palju – kitsaid, laiu, pikki ja lühikesed, aga mulle tundus, et kivitrepp selle hoone juurde ei sobi. Niisiis püüdsin välja mõelda midagi sellist, mille teeks kohalik külamees ise esimesena kätte juhtunud materjalidest.

Palksauna mõõdud on 64 x 41 x 48mm ja mõõtude aluseks võtsin elumaja, mille juures saun maketil asuma hakkab (proportsioon on oluline).

 
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 27.12.2021 18:52 #2284

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39
 

Selle, Auhageni „ime“ tunnete kaanepildi järgi muidugi kohe ära – nime järgi raudteejaama veetorn, aga välja näeb nagu mingi turistilõksuks ehitatud vaatetorn. Arulage akende hulk ongi vast põhjuseks, miks see 2006 aastal tehtud tootepartii on siiani läbi müümata. Pluss-poolele tuleb kanda see, et toode on senini müügil hinnaga, millega 2006 aastal müüma hakati.

Minu enda esialgne arvamus oli, et teen veetorni täielikult ise ja kummitama jäi Viljandi veetorn koos külge ehitatud pumbamaja ning 2-osalise trepiga, mis laskub kõigepealt pumbamaja katusele ja sealt edasi maapinnale. Lasin mõttes silme eest läbi kõik ees ootavad tööoperatsioonid ja materjali hinna ning leidsin, et Auhageni „ime“ ostmine ja väike täiustamine on kõige lihtsam ja odavam variant.

Alustasin akende vähendamisest poole võrra. Sorisin igaks juhuks läbi oma tagavara juppide karbi ja mul oli õnne - leidsin sealt mõned rohelised (samal pildil) tükid, mille puidustruktuur oli nagu copy-paste Auhageni veetorni paagiosa laudisest. Rohelised tükid oli tootnud Saksa DV firma „Vero“, mis peale kahe Saksamaa ühinemist võttis uueks nimeks „Auhagen“. Ühest kandilise kujuga tükist tuli välja 2 „aknaplommi“ ja veel nii täpselt, et isegi puidusooned (laudade vahekohad) klappisid kokku. Natuke mudelipahtlit kaotas ära viimasedki reetlikud vahekohad ja nagu näete, pole mõnel küljel akent kunagi olnudki! Kolmnurksest tükist tuli ka 2-e akna jagu, aga sooni enam klappima ei saanud -  niisiis on veetorni tagaküljel näha laudisega kinni löödud aknaavad.

 

Nüüd siis sellest teisest asjast, mis Auhageni veetorni juures häirib – see on paagialuse osa väike läbimõõt, mistõttu on kogu ehitus kuidagi kiitsakas. Siin parandas asja täiendamine Viljandi moodi, ehk siis pumbamaja külge ehitamine. Tõsi, siin asub pumbamaja veetorni uksest paremal, aga Viljandis täpselt teisel pool, ehk siis vasakul. Loomulikult valisin seinamaterjaliks selle, mis tundus kõige lihtsam ja samas loomulikum – puiduimitatsiooniga plastist plaadi (Auhagen).

 

Auhageni versioonis laskub paagi alt pikk-pikk-pikk redel otse maapinnani ja ka see lahendus pole eriti vaatajasõbralik. Viljandi variant, kus esimene osa laskub pumbamaja katusele ja teine edasi maapinnale, näeb palju parem välja. Vaimusilmas proovisin näha seda torni ka treppidega, nagu Viljandi originaalis, aga mudeli selliste proportsioonide juures mõistiku pilti silme ette ei tulnud.

 

Vaade siis selle poole  pealt, kus redel maapinnani laskub. Redeli toetamisega ülevalt probleeme ei olnud (katuse äär) aga alla panin redeli ja seina vahele lisakinnituse. Jällegi oli siis asja igaks-juhuks-juppide karpi ja mingi 80-ndate aastate ülejääk sai sobivaks lõigatud.

 

Vedurikuuri jaoks oli algusest peale olemas 2 plaani. Esimese järgi teen kogu ehitise täielikult ise ja teine võimalus oli Auhageni spetsiaalselt kitsarööpmeliste jaoks tehtud 2-kohalise depoo ostmine (toode aastast 2003). Igaks juhuks oli latrite teedevahe tehtud Auhageni depoo standardi järgi. Jällegi kalkuleerisin tööle kuluva aja, keerukuse ja materjali hinna läbi, ning jõudsin arusaamisele, et vabrikutöö koos väikese ülevärvimisega, on kõige lihtsam ja odavam lahendus. Vabrikutooted näevad reeglina välja nii, nagu oleks ehitis just äsja valmis saanud või kapitaalremondi läbi teinud – värvid on selged ja kontrastsed. Selline hoone ääremaa olustikku hästi ei sobi aga veidi väsinud ning määrdunud ilme tõttu ei paista ka saksa ehitusdisaini eripärad (puitsõrestik tellisseinaga) liiga rõhutatult välja. Komplekti kuulus ka üks lihtne portaalkraana, mille konstruktsioon sai minu käe all parajalt roostes välimuse. Asukoha otsingud alles käivad, aga üks on selge – rööbaste alla kraana alusplaati enam mitte mingi ime väel ei sokuta ja seega tuleb teha sinna üks liiprite laiune väljalõige
 
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: korrektuur

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 29.12.2021 18:35 #2287

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39
 

See, et kaubajaam (laadimisplatvorm koos rambi ja kaubakuuriga) tuleb 100% ise teha, oli juba algusest selge, sest mingit sobivat alternatiivi valmistoote näol lihtsalt pole olemas. Kõigepealt on need mõõtudelt liiga suured ja sobivad vaid HO-le (HOe jaoks on platvormi ääred liga kõrged).

Platvormi ja kaubakuuri aluse jaoks sobivad jupid leidsin taas kord ühest igaks-juhuks-juppide karbist. Põhiliselt on tegu mingi Piko toodetud tööstushoone pinnase rööpapeaga ühele tasapinnale tõstvate detailidega. Plaatide endi kõrgus oli vaid 4,5mm ja tõstmiseks mõistlikule kõrgusele (11mm) kasutasin 2,5 x 11mm ristlõikega liiste (Piko käsitluses asetati need rööbaste vahele liiprite peale). Platvormi kõrguse jaoks lõikasin liistud ümber 11-lt  9,5mm peale.

Platvormi kõrgus 11mm pinnaselt mõõdetuna on selline kirik keset küla lahendus. Prototüübi põhise arvutuse järgi peaks rööbaste poolel olema õige kõrgus 9mm ja autotee poole pealt 13mm.Rambiks leidsin karbist ühe vaheperrooni kaldega otsa, mille kõrgus oli täpselt see, mis vaja. Et laiust oli sellel liiga palju, siis käitusin nagu tõeline juurdelõikaja ja lõikasin jupikese vahelt välja. Trepid on ülejääk Mänguasjamuuseumi maketi ehitamisest. Falleri komplekt oli nii suur, et selle sisuga võiks ära varustada lausa mitu maketti (mõned trepid sellest komplektist lähevad käiku veel sellel maketil).

Vahekohad täitsin mudeliplahtliga, mis lõhnab ja sulatab, nagu nõelaga liim ning täidab vahed suurepäraselt.

 

Enne, kui plastile nuga sisse lüüa, on mõistlik teha valmis papist proovitöö. Veetorni pumbamajaga ma tegin nii ja see oli õige otsus (selgus, et esimene variant nägi hea välja ainult paberil). Tegin siis mitmed olulised korrektuurid ning nende põhjal uue proovitöö – see oli täistabamus ja plastist hoone on juba selle täpne koopia.Selle kaubakuuri juures sain asjale pihta juba esimese korraga ja just niisugusena see lõpuks valmis tehtud saabki. Uksed-aknad on pärit loomulikult aastatega kogunenud jupikeste karbist.

 

Vaade rööbaste poolsele küljele ütleb, et lahendus tundub olema õige ja suurus ning detailide proportsioonid hästi paigas. Rajatise kogupikkus on 270mm ja platvormi laius on 39mm. Kaubakuuri pikkus on 106mm, laius 74mm ja kõrgus 56mm (koos platvormiga 67mm).

 

Nüüd tutvustan ja soovitan soojalt ühe Tšehhi väikefirma, „Model-Scene“ toodangut. Olen ostnud neid 3 erinevat toodet ja väga rahul. Laserlõike tehnikas detailide põhiliseks materjaliks on erineva paksusega puit. Kõik tooted (sh ka komplektid) mahuvad ära ühesugustesse karpidesse (pildil vasakul) ning hind on kõigil samuti ühesugune – 7,50€. Detailide täpsus st kvaliteet on väga hea ja sama võib öelda ka juhendite piltkirja kohta. Vanematel toodetel (2 vasakpoolset) on ka üksjagu teksti, aga …. ainult tšehhi keeles.  Parempoolsed varjualused on uudistoode, mis jõudis Lippesse müügile novembris 2021 ja sellel on tekstiline osa napp, aga see-eest kahes keeles (lisandunud on inglise keel).

1) Vasakpoolne komplekt koosneb varjualusest ja puudevirnast, saepukist ja vibusaest, lõhkumispakust ja kirvest, lõhkumist ootavatest pakkudest ja saagimist ootavast lauavirnast (viimased on pildilt puudu). Oli üksjagu paras juveliiri töö, sest ka saag ja kirves tuli liimida kokku mitmest detailist.

2) Aknaga kuur vm majandushoone.

3) Komplekt, milles 2 varjualust.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: korrektuur

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 30.12.2021 11:01 #2288

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 268
  • Sind on tänatud: 48
Mis kaubaaida eeskujuks saab? 1JWRS-i tüüp-betoonait nagu Lelles, Olustveres ja Keavas? Joonis peaks Mehise Rohelises Raamatus olemas olema ja mul peaks fotosid kah leiduma MSTS modelleerimise ajast.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 31.12.2021 15:11 #2292

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39
Eesti kaubaaitade joonistelt leidsin mõõdud, mida aluseks võtta, ülejäänu osas otsene eeskuju puudub. Seinte materjaliks saab laudise imitatsiooniga plast (Auhagen) ja katus on ruberoid kattega ( samuti Auhageni toodetud imitatsiooniga plaat). Puidust seintega kaubakuuri eeskujuks võib pidada küll hoopis Rakvere jaama kaubakuuri, mille ümber ja sees on aastakümneid tagasi korduvalt käidud.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 31.12.2021 17:57 #2293

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 209
  • Sind on tänatud: 30

...ja katus on ruberoid kattega (samuti Auhageni toodetud imitatsiooniga plaat).
Kui see saladus ei ole, kas saaks Auhageni tõrvapapi artiklinumbri?
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 01.01.2022 13:05 #2296

  • tunturi
  • tunturi avatar
  • Pole saidil
  • Foorumi guru
  • Foorumi guru
  • Postitusi: 346
  • Sind on tänatud: 50
Äkki lepime siin foorumi osalejategakokku et kui millestki räägime-soovitame, siis lisame kuurde valmistamja artikli koodi? Adminnil mõnel pildil ilusti detaili karp koos valmistaja artikli numbriga imusti nähtaval.
GE ja EMD veeremi fänn

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 02.01.2022 17:51 #2297

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 209
  • Sind on tänatud: 30
Tavalisest plastikmajast saab koleda tellismaja teha kui seinad tellistega üle kleepida.
 
Tellised kusjuures on päris, st. keraamilised, ainult väikesed (2,8 x 1,3 x 0,8 mm).
Tootjaks Juweela, artiklinumbrid 28032 ja 28074, müüb Lippe.



 
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl, ESU ECoS2.1
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 04.01.2022 23:28 #2303

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 507
  • Sind on tänatud: 39
Auhageni plaadid, mis olen ostnud on järgmised; ruberoidkatus (1 plaat) # 52417, roheline laudsein (2 plaati) #52219 ja pruun laudsein (2 plaati) 52220. Et 2 plaati on kallimad, kui ostes eraldi 2 üksikut plaati, siis järeldan, et üksikult müüdav värk on pärit kaugetest aegadest.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
  • 2
  • 3
Lehe loomiseks kulus: 0.222 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum