TEEMA:

Ma kasutan superliimi üsna pidevalt. Siiski peamiselt siis, kui üks liimitavatest pindadest on tekstoliit. Aknaklaasid lähevad paberi külge samuti superliimiga. Plastmassi see suurt ei võta jah ja puidu ja paberi juures PVA-le vastast ei ole.

Seekord oli maketi näppimise vahe eriti pikk – jaanuarist augusti keskpaigani, aga suured tööd ja muud olulised asjad said just siis ära tehtud ja hingepausid maketi seltsis olid auga välja teenitud. Nüüd võin öelda, et maketi kujundus on praktiliselt valmis – lisasin veel paari paki jagu põõsaid, üksjagu rohunutte sai ka pandud (sh ka häirivatele pruunidele kraaviäärtele). Puudervärvidega pintseldasin ka ning oma jao said ka liiga intensiivse värviga rohunutid (Wellbergi tooted), liiga musta tooniga pinnas ja ka Wellbergi tehtud põõsad, mis millegipärast oma lehtede rohelise värvi on ära kaotanud (domineeris põõsaokste pruun mass). Sel laupäeval oli Kunsti & Hobi Galeriis üle mitme aasta müügil uus partii pulbervärve ja ostsin veel ühe rohelise ja pinnasepruuni (pruun ooker) juurde, et veel pinnast ja põõsaid veidi paremaks timmida.

Järgmine päevake maketi seltsis on juba tehniliste tööde päralt – rööbaste puhastamine, riströöpa voolulülitite klemmide õlitamine voolu juhtiva õliga (hea idee kaasfoorumlastelt) ning vagunitel lahti tulnud osade tagasi liimimine. Kiirliim, mida Jiri Indra kokkupanemisel kasutas, kaua jupikesi kinni hoida ei viitsi.

Pilk kaugemale näeb silme ees tegevusi kollektsiooni täiendamise suunas (rongid ja autod). Figuuride rida vajab ka kõvasti täiendamist, sest hetkel askeldavad ainukesed figuurid pesunööride juures. Figuure toodetakse palju, aga sellele maketile sobivaid on vähe – mingeid sambatantsijaid, nahkpükstes pasunakoori või muidu Eesti külaoludesse mittesobiva välimusega figuure ma ostma küll ei hakka. Ainukesed ajatud ja kohatud figuurid, mis sobivad igale maketile, on paljad, aga … ega kogu külarahvas siis ainult sellega tegele!



Õnnematsi Külaraudtee (HOe) 10 ehitusetappi.

I etapp Juuli 2010 – juuli 2020; hea idee ja õige plaani otsimine 1)

II etapp August – september 2020; 19-nda versiooni valmimine

III etapp Oktoober 2020 – veebruar 2021; esimeste ostude tegemine ja jaamahoone kokkupanek

IV etapp Märts-aprill 2021; Raamistiku ehitus

V etapp Mai – juuni 2021; Eeltööd rööbaste paigaldamiseks 2)

VI etapp Juuli – august 2021; Rööbaste panek, elektritööd

VII etapp August – september 2021; Alusmaastiku ehitus 3)

VIII etapp Oktoober – detsember 2021; Eeltööd maastiku ja taristu paigaldamiseks 4)

IX etapp Jaanuar – august 2022; Maastiku ja taristu ehitus 5)

X etapp Alates jaanuarist 2023; Maastiku viimistlemine ja kollektsiooni täiendamine

1) Hea idee otsimise aeg kestis lausa 10 aastat, aga läks asja ette – igalt varasemalt versioonilt võib leida midagi, mis on olemas ka valminud maketil.
2) Lisaks korgist teedealusele, valmisid ja said paika sillad ning soo kaldakindlustused
3) Samaaegselt toimus ka hoonete kokkupanek ja ülevärvimine ning taeva värvimine foonile.
4) Lisaks valmisid palksaun, omatehtud lehtpuude 1 partii, kaubaplatvorm ja juurdeehitusega ümberehitatud veetorn.
5) Valmisid fooni fotomontaaž ja foonimajad, omatehtud lehtpuude 2 partii, 3 kaevu, plastijääkidest kasepalgid, lippidest piirdeaed ja puuriidad. Ka vedurikuuri kokkupanek ja värvimine jäi samasse aega.



Eskiis (ülemine) valmis lõplikult jaanuaris 2021 ja see sai just algavale maketiehitusele aluseks. Valmismaketi plaan valmis septembris 2023 ja paras koht võrrelda seda, mida lootsin näha, sellega, mis lõpuks välja tuli. Rööbaste asukohad (va tupikteede lõpud) on jäänud millimeetri pealt samaks ja samad sõnad käivad ka vedurikuuri kohta. Kõik muu on eskiisil võimaliku lahendusvariandina (näiteks teede ja hoonete asukohad). Hoonete tingmärgid on eskiisil juhuslikud (need, mis mõnelt varasemalt plaanilt olid arvutis juba olemas) ning põhimõtteliselt oli tegu vaba ruumi reserveerimisega õigete hoonete jaoks. Maketiplaani jaoks tegin tingmärgid juba maketil olevate hoonete järgi.

Enam-vähem samaks on jäänud ka soo ja sildade asukoht ning need, kes on minu varasemaid eskiise näinud, teavad, et soo ja sillad on minu jaoks lausa kinnisidee staatuses. Selliseid lemmikteemasid leiab maketiplaanilt veelgi – palgivirnaga laadimisplats, laadimisplatvormiga kaubakuur, mingid piirdeaiad ja ka veetorn, mille lõplik lahendus selgus alles ehitamise käigus.



Pildi esiplaanil on kõige uuemad põõsad, mille ma paar nädalat tagasi juurde panin ja idee panna sauna palkseinale ka natuke ronitaimi, tekkis just samal ajal. Selle jutujupi teemaks tuleb ehitamise käigus tekkinud ideed ja palksaun ongi see õige objekt, millest alustada. Kõiges on süüdi muidugi Youtube, mis näitas ühe ameeriklase O-mõõtkavas tehtud palksauna – see oli jämedatest ümarpulkadest ja robustsete (primitiivsete) nurgaseotistega. Idee meeldis, aga nurgaseotised tahtsin teha ikka selle õige välimusega ja 3mm läbimõõduga grilltikud andsidki selle soovitud tulemuse.

Nüüd nimetan ära veel mõned ehitamise käigus pähe karanud head mõtted; foonimajade praegune lahendus, 3 kaevu, 7 omatehtud puuriita lisaks vabriku komplektile ning veetorni ümberehitamine koos juurdeehituse lisamisega. Mõne hea mõtte pakkus välja oma kaubavalikuga ka Modellbahnshop-Lippe; vanade autokummide hunnik, kasvuhoone ja ministeeni „Pesukuivatus“. Lõpptulemusena osutus heaks ideeks seegi, et üks müüja saatis eksikombel vale kauba. Nüüd olen Hobimaailmale selle eest tänulik, sest peale ülevärvimist sai makett omale tõetruu välimusega külapoe.

Mõni hea idee, mis oli plaanis, jääb siiski ka teostamata. Tupikutõkiste värvimine Eestile omase musta-valge kombinatsiooniga ebaõnnestus, sest tootja (Peco) on teinud „prussidele“ tugeva pragunenud puu reljeefi ja sirgete piiride joonistamine osutus võimatuks. Ka liiprid jäävad värvimata, sest Woodland Scenicu pruun liiprivärv ei paista musta liipri pealt lihtsalt välja.



Selle lõigu teemaks on silmamoondused ehk maketi näiline suurendamine, ringi/ovaali ära petmine jt trikid. Ringi/ovaali ära petmiseks piisab, kui asetada kõrvale võimalikult pikad sirged. Minu maketil kulgeb üks selline üle silla teise äärde tupikusse ning teine grupp on ovaali sisse jäävad laadimisteed koos depooteede hargnemisega teises otsas. Nüüd ongi, et Sa tahad, või ei, aga pikad teed tõmbavad tähelepanu ringilt endale ja seda ühteviisi nii maketi, kui paberil

Fooni loomine oli üks minu kinnisideedest, sest aastate pikkused kogemused Mänguasjamuuseumis ütlesid, et fooniga makett tundub olema suurem, kui on tegelikud mõõtmed. Lisaks pilvisele taevale annab laiust juurde foonimajade kasutamine (minu maketil on need eriti „õhukesed“) ja 100% originaalne lahendus on foonipuudega (1/2 ja 1/4), mis võimaldasid väikesele pinnale luua illusiooni paksust metsast. Üks võte maketile suuruse lisamiseks on veel, seda kasutavad paljud terves maailmas ja ka minu maketil on natuke olemas – see on rongide kasvõi hetkeline ära kadumine millegi sisse, alla või taha. Laste ja muidu lühemate inimeste jaoks kaob rong korraks külapoe, veetorni ja vedurikuuri taha aga pikemad peavad leppima vaid veetorniga (asi seegi).

Kõige targema (oma silm on kuningas) ära petmise teema alla sobib ka suuruse järgi kokku mittesobivate hoonete serveerimine. Kõik hooned on muidugi HO-mõõtkavas, aga varieerimise võimalusi on mitu ja nii ka sellel maketi keskosas koos võimalikult väikeste mõõtudega maamajad, keskmise suurusega (ilmselt veidi vähendatud) jaamahoone ja suur, mõõtkavapõhine külapood. Esimesel situatsiooni läbimängimisel olid katmata vineeri peal vaid nimetatud hooned ja konflikt suuruste vahel oli tõsiselt häiriv. Puude ja põõsaste asetamine nende vahele lõhkus vaatepildi st ei andnud võimalust suurusi ühe pilguga hinnata ja väljanägemine maketil on nüüd suurepärane.



Kaks väga sarnast pilti on siiski oluliselt erinevad. Vasakpoolne on tehtud pealtvaates (nii nagu peaks külapood ja tee asuma ka joonistatud maketiplaanil) – tuleb välja, et tee kitseneb. Ehitamise käigus ma seda tähele panna ei osanud, sest siis ma nägin situatsiooni nii, nagu on näha parempoolsel pildil. Et pilt on tehtud nurga all, nagu näeb ka silm, siis mingit tee kitsenemist me ei märka. Tuleb välja, et osa teest kulgeb äärtpidi maja räästa all (midagi peab natuke viltu ka minema, muidu pole ju asi õige)! Maketiplaanile panin tee ikka täislaiuses (mururiba arvelt oli ruumi lisa võtmiseks küllaga).

Samasugune matemaatilise täpsuse mittesobimine tuli ette siis, kui hakkasin lehtpuude tingmärke plaanile panema. Täpsete mõõtudega ringid tundusid ebaloomulikd, aga väikese vähenduse järel nägin paberil sama, mida maketil. Asi selge, ka puude puhul näeme me maketi ees seistes osaliselt puude alla (sh ka tüve) ning tajume seetõttu puuvõrade tegelikku suurust valesti.



Seekord olen kasutanud 2-sorti pilte; ühed on klassikalised st makett on mänguasendis (jalgadel) ja teised on pealtvaates (makett seisis otsa peal püsti, ainult akendega kate oli maha võetud). Nende pealtvaate piltide abil oli maketi kujundese joonistamine plaanile oluliselt lihtsam. Kõige keerulisem oligi soo (külgede ülemine ja alumine äär + veesilmad) joonistamine ning soost tegin oma 10 pilti ära küll. See pilt siin oli ainuke, mida kasutada ei saanud, sest „veepinna“ läige (makett asus akna kõrval) tegi piirjoonte äratundmise väga raskeks, samas on see ka ainuke, mis on vaatamise ja näitamise jaoks huvitav.

Suurele maketiehitusele on nüüd siis punkt ära pandud ja väike analüüsidega tagasivaade omal kohal. Minu arusaamist mööda on maketiehitaja nagu individuaalsportlane, kes võistleb iseendaga aga erinevalt sportlasest ei liigu eesmärgi poole hambad ristis ja kitsas eesmärk silme ees. Vastupidi – meeled on avatud, hetkega pähe karanud ideed puhas kuld ja enda või teiste eksitused on vahel ka tõelised pärlid!

Kas rööpad jäävad kuldseks?

Kuld rööbastel on küll LED-lambi ja pildimasina kokkusobimise küsimus, aga värvimise kohta pole ma otsust veel vastu võtnud. Rööpa värvimise vildikas (Woodland Scenics) on igatahes olemas.

Rongimees Einar