Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Minu makett

Idee ja teostus, küsimused, soovitused, kommentaarid, maketiehitaja päevik.
  • Lehekülg:
  • 1
  • 2
  • 3

TEEMA:

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 06.02.2021 23:31 #1959

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Õnnematsi on väike külatagune jaam kusagil Eesti ääremaal. Raudteeliini nimi „Õnnematsi külaraudtee“ (ÕKR) on tulnud depoo asukoha järgi ja faktist, et viimati sõitis kitsarööpmeline mõnda linna kaugel 1975 aastal. Maketil (1600x850mm) on aastaarvuks juba 1993 (väike fantaasia on ju lubatud). Sissejuhatuseks sai infot piisavalt ja skeemid, plaanid ja reportaažid ehitusplatsilt tulevad järgmistes lugudes - seekord võtan jutuks viimase ostu, mille pidin endalegi ootamatult tegema.

Mudelraudtee liikuma panevaks jõuks on muidugi regulaatori nupp – kui seda pole või nupp ei tööta, siis mingit elu ka rööbastele ei tule!

Vajadus uue trafo järgi tuli nagu välk selgest taevast. Kui rööpad Saksamaalt kohale jõudsid, otsustasin kohe ka veduri (TU2) sõidutamist proovida. Kõigepealt üritasin kasutada Saksa DV aegset kobakat FZ1. Panin juhtme vooluvõrku ja see hakkas kohe minu peale urisema. Selge – mähisetraatide isolatsiooniks kasutatud lakk on murenema hakanud ja järgmise sammuna tuleb kas korkide väljalülitamine või tugev induktiivsus, mis võib korralikult häirida lähedalasuvate elektroonikaseadmete tööd. Kogemused Mänguasjamuuseumist on kahe töötamise lõpetanud FZ1-ga juba olemas.



Võtsin siis välja teise, Fleischmanni (#6720) adapteriga regulaatori. Esimese hooga suutis see panna põlema vaid veduri tuled. Pikapeale tekkis ka mingi aeglane liikumine. Tester näitas tõde kogu oma halastamatuses – põhja keeratud regulaatori korral jõudis rööbastesse vaevu 4,9V. See seade oli kaasas ühe Mänguasjamuuseumile ostetud stardikomplektiga (oli tookord kõige odavam võimalus uue veduri ja vagunite ostmiseks). Praak oli regulaator juba ilmselt vabrikust väljudes, sest paar nädalat töötas ja .. kutu. Võtsin karbikese lahti, käisin jootekolviga üle ja töötas korralikult oma 14 aastat. Seekord otsustasin vea otsimise asemel osta uue ja kaasaegsema seadme.



Pilt, mis Euroopa poelettidelt 2021 aasta alguses, vastu vaatas, oli pehmelt öeldes kurb. Lisaks avastasin palju meelega tehtud häma ostjate eelistuste suunamiseks. Tabelilaadne võrdlus ja teadmised aitasid teha siiski õige valiku. Pakun ka Teile võimaluse kaasamõtlemiseks.

Piko #55003 (5,4VA) 0-12V / 0,45A (5,4VA) kuni 55€

Modellbahn Union (8,25VA) 0-15V / 0,55A (8,25VA) kuni 55€

Trix #66508 (18VA) ? (rööpavool) 55 – 70€
? (töövool)

Roco/Fleischmann (20,3VA) 0-14V / 0,6A (8,4VA) 55 – 70€
#10788 / #6720 14V~ / 0,85A (11,9VA)

Tillig #08132 (23,3 VA) 0-13V /0,5A (6,5VA) 55 – 70€
14V~ /1,2A (16,8VA)

Kato SX (N) (28,8VA) 0-12V / 1,2A (14,4VA) 55 – 70€
12V / 1,2A (14,4VA)

Kato SX (HO) (38,4VA) 0-16V / 1,2A (19,2VA) üle 70€
16V /1,2A (19,2VA)

Piko #55008 (32VA) 0-16V /1,5A (24VA) üle 100€
16V /0,5A (8VA)

• Kato SX ja Piko #55008 töövool on alalisvool, kõigil teistel vahelduvvool!
• Kato SX regulaator on mõlemal juhul üks ja sama, erinevad on hoopis adapterid – 13,5V DC / 2,2A (N) või 17V DC / 2,2A (HO).
• Kõik Euroopa trafod on kasutamiseks mõõtkavadele HO, TT ja N.
• Kato SX (N) sobib ka HO-le (stardikad, põrandaraudtee, mõistliku suurusega kodumakett). Kato SX (HO) on mõeldud suurtele makettidele (palju lülitatavaid seadmeid ja/või suurel kiirusel liikuvad rongid). Info, mida just lugesite, on kirjas regulaatoriga kaasas oleva adapteri pakendil ja pole eelinfona kättesaadav (e-poes või kataloogides)!!!

Nagu näete, rõhutakse Euroopas Kato seadmete tutvustamisel mõõtkavale N ja et eraldi HO adaptereid müügil praktiliselt pole, siis valibki tavakodanik reeglina hoopis mõne Euroopa kaubamärgi all müüdava Hiina kökatsi. Tegelikult on jaapanlased ise, tänu mõiste „mõõtkava N“ laiemale kasutusele (ka teiste mõõtkavade mitte väga suured maketid), andnud müügieelised Euroopa toodetele. Mina võtsin aluseks hoopis voolutugevuse andmed ja anomaalia mõõtkavadele N ja HO pakutavate seadmete vahel, paistis selgelt silma.

Mõned kahtlused olid seotud vaid töövooluga. Euroopas on vanaks harjumuseks saanud 16V~, millele viimasel ajal on kõrvale tulnud ka 14V~. Kasutan uuel maketil Peco PL-10 tüüpi pöörangumootoreid ja nende pakendil näidatakse töövooluks samuti 16V~. Samas räägib Brittide enda kirjandus (Andrew Duckworth; „Electronics and Wiring For Model Railways“, 2019) hoopis teist juttu. Olenemata tootjast, on kõik pöörangumootorite elektriskeemid koostatud töötamiseks 12V alalisvooluga (sama annab välja ka Kato SX (N)).

Kui Euroopa regulaatorite väljundid on vabalt ühendatavatele juhtmetele (suru-nupp või kruvikinnitus), siis Kato SX väljundid vajavad erinevaid pistikuid ja ühendusjuhtmeid kompleti kaasa ei panda.

Rööpavool võib minna otse rööbastesse või eelnevalt mõnda seadmesse ja iga selline ühendus vajab erinevaid juhtmeid. Juhtmete puudumine komplektist on siis mõnes mõttes isegi loogiline. Sobivaid pistikuid Eestis muidugi ei müüda, aga sügaval pesas asuvatele piikidele painutasin sobiva otsiku 2,8x0,5mm juhtmeklemmist. Esmaste katsetuste jaoks töötab piisavalt hästi, aga eks hiljem ostan ka mõne õige juhtme juurde.

Töövoolu pesad (2 üksikut) asuvad paremal küljel ja sinna saab nagu trukiga kinnitada erinevaid seadmeid (pöörangu jt lülitid, sound-box). Et nimetatud seadmete paremal küljel on samasugused pesad, siis saab lihtsalt monteerida kokku (Lego stiilis) pika juhtimispuldi. Vaatasin siis esimest korda neid pesasid ja tekkis nagu mingi äratundmine. Võtsin oma patareide sahtli lahti, mõõtsin supleriga üle ja tõepoolest … olidki krona-patarei pistikud ja pesad. Üks krona-patarei pistikute komplekt maksab Oomipoes 40 senti ja kahe komplekti abiga oli ka töövool kätte saadud. Nüüd võin öelda, et Briti raamat rääkis õigust – pöörangumootorid töötavad 12-voldise alalisvooluga, nagu kellavärk.

Vedur hakkas rööbastel sõitma ka korralikult. Kato SX üheks eripäraks on see, et sõidusuuna muutmiseks on eraldi 3-positsiooniga lüliti („Edasi“, „Väljas“ ja „Tagasi“). Regulaatori nupp liigub sujuvalt, aga korpusel on orientiiriks siiski hulk märke.
1 märk – absoluutne null
2 märk – süttivad alumised tuled (eesmised ja punane tagatuli)
2 ½ - süttib ka ülemine esituli
3 märk – vedur hakkab liikuma kokkuhaakimise kiirusel
6 märk (skaala keskel) – kihutav kitsarööpmeline (45-50km/h)

Edasine regulaatori keeramine silmaga märgatavat kiiruse tõusu ei annagi – ilmselt on mootori pöörete arvul ka omad piirid. Panite juba kindlasti tähele, et regulaatorit tuleb pöörata nullist sõitmiseni päris mitme märgi jagu. Sellel on ka põhjus – Sound-box. See on nutikalt välja mõeldud seade, mis võimaldab ka analoog-raudteele samasuguseid heliefekte, nagu on digiraudteel. Mootori või aurumasina tööd (täpsemalt hääli) juhitakse regulaatori kaudu. Õigemini, suunatakse rööpavool kõigepealt Sound-boxi, kus siis vastavalt voolupingele ja selle muutustele, muutub ka kuuldav heli. Seadme kaanel on pesa helikaardi jaoks st. et iga veduri tüübi jaoks on eraldi kaart. Youtube kaudu olen näinud ja kuulnud hetkel vaid suure diiselveduri ja auruveduri kaarti. Mingi sügavam huvi selle massina vastu tekkis ausalt öeldes küll – võibolla on vedurikaartide seas ka mõned kitsarööpmelisele sobivate häältega (peab uurima). Hetkel rääkisin aga Sound-boxist seepärast, et aitab mõista Kato SX süsteemi ehitust ja tehniliste lahenduste eripära.



Hobimaalimas on müügil mõlemad eelpool nimetatud Piko regulaatorid aga üks neist on liiga lahja ja teine liiga kallis. Eesti turg on väike, mistõttu ostab pood tootjalt kaupa väikestes kogustes ja värava hinnaga ning lisab siis ka postikulu ja loomulikult müügitulu. Nii juhtubki kokkuvõtteks, et Eestis müüdav Piko regulaator on täpselt 2x kallim, kui Saksamaalt ostetud Kato SX (N) süsteem.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 07.02.2021 11:56 #1962

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 177
  • Sind on tänatud: 28
Nende analoogvoolu regulaatoritega on jah igavene jama. Piko odavamal variandil kipub olema see viga et ülekoormuskaitse on liiga tundlik ja suuremate/võimsamate vedurite puhul rakendub see, kui nupp järsult põhja keerata, enne kui vedur jõuab liikuma hakata. Tasakesi meelitades seda probleemi üldjuhul ei ole. Roco/Fleischmanni regulaatoriga (samuti oli stardikas suhteliselt odavam variant soovitud veduri saamiseks; vedur eraldi maksis 89€, stardikas kolme vaguniga oli 111€) ilmnes aga teistlaadi viga, seinaadapter ei hakanudki tööle. Kuivõrd asjade pistikud on samasugused, siis suskasin karbile sappa Piko seinaadapteri ja see kombinatsioon töötab probleemitult.
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 09.02.2021 16:53 #1965

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 256
  • Sind on tänatud: 47
Ehk et siis igalt poolt kätte juhtunud vanu Piko telliskive tuleb hoida ja remontida ja hooldada nagu kullatükke.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 11.02.2021 22:59 #1966

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Plaan, mille järgi ehitama hakkan, kannab numbrit 19 - esimesed 16 on vaatamiseks üleval kodulehel „Maketiehitaja“ jaotuse all aga paar tükki jäid siis enda töölauale pooleli. Juhtus siis nii, et head plaanid küll, aga ikka mingi tõsine viga oli küljes kah. Kõige suuremad probleemid olid alati hoidmine mänguvälisel ajal ja kokkupaneku keerukus (mitme osalisel maketil). Eelviimane plaan oli juba suurepärane – 1700x750mm makett käis keskelt kokku ja mahtus küljele toetudes täpselt kirjutuslaua alla ära. Saatuslikuks sai sellele heale ideele 53kg haukuvat rõõmu, kes just eeldatava asukoha ees omale mõnusa magamiskoha oli leidnud. Hetkel on seal väikesed raamaturiiulid ja need liiguvad sirutava-laiutava koera jõul iga päev paigalt ära. Raamatutega ei juhtu sellest midagi, aga maketile võib selline loodusjõud üpris hävitavalt mõjuda.

Tuli siis hakata uut maketti kavandama ja juba selliselt, et jõude ajaks ka kindel ning ohutu asukoht olemas oleks. Nüüd osutus pikkus 1600mm lausa müstiliseks mõõduks – kohti paigutamiseks on mitu ja ilma suuremate mööbli ümbertõstmisteta. Pikkus 1650mm nõudis juba tõsist ümberehitust, seega katsetasin mõõduga 1600mm. Et miinimumraadius 300mm pidi alles jääma ja ühe vaba tee pikkus jaamas pidi olema ka vähemalt 700mm, siis tuli loobuda kõiki varasemaid plaane läbinud kinnisideest; ehitada jaam väljasõidupöörangus teise väljasõidupööranguni ühele sirgele. Laiuse piiranguks sai 850mm, sest nii mahub makett täpselt ära mängimise ajaks kirjutuslauale. Teedeplaani koostamine õnnestus isegi Peco rööbastega (peateede pöörangud võtavad üksjagu rohkem ruumi).



Mõned asjad on päris täpselt paigas (rööpad, sillad, depoo, laadimisplats, soo). Enamus asju saab oma täpse ja kuju kätte muidugi ehitamise käigus. Näiteks majad on enam-vähem täpses asukohas ja suuruses. Esiplaanil olev jaamahoone on ristkülik, tegelik (juba ostetud) on veidi pikem, laiem ja liigendatud. Samasugused muutused tulevad ilmselt teiste hoonetega. Väikehooneid (puukuurid, välipeldikud jne) pole ma üldse plaanile palju asetanud. Soosaba sild (kõveral) on aga ülitäpselt välja mõõdetud ja sildeavad millimeetritäpsusega välja arvestatud. Sirgest sillast, üle mille kulges kunagi tee turbaväljadele, on järgi ilmselt ainult mõned nähtavad ja äratuntavad jäänused. Sellise lahenduse korral pääseb kõver sild paremini ja efektsemalt esile. Suurem külamajade grupp asub maketi tagumises ääres – mõned foonimajad + mõni nähtav katus foonil endal. Seal on ka peatuskoht ja ootepaviljon või jaamahoone (foonimajana).

Ainuke elektrooniline efekt maketil võiks olla automaatselt töötavad ülesõidu vilkurid. Busch´i toodetud infrapuna lülitite ja aegreleega süsteem oleks ideaalne ja sobiks sinna täpselt, sest kaugus jaamast ja peatuskohast on piisav. Õigele kohale istutatud põõsas peaks varjama ära ka IR-seadmete veidi rohmaka väljanägemise.
Eelnevat lugedes võis jääda mulje, et rööbaste- ja situatsiooniplaani koostamine hakkas kohe peale tuppa sobiva maketi mõõtude leidmist. Ei, nii see siiski ei olnud. Esimese asjana püüdsin leida üles sobiva konstruktsiooni, mis kaitseks mänguvälisel ajal maketti tolmu ja õhuga seotud mõjude eest. Kahest võrdsest osast kokku pandava maketiga on lihtne – asetad vastakuti ja teine pool ongi teisele katteks ja kaitseks. 1-osalisel kompaktsel maketil peab olema kate eraldi. Natuke ettekujutusvõimet ja silme ette kerkis pilt väikesest toast, kus on korraga kaks suurt kobakat – mänguasendis makett ja samade mõõtudega kate. Mulle see pilt kohe mitte sugugi ei meeldinud ja üritasin leida lahendust, kus katte suurus oleks võimalikult minimaalne. Järgmise joonise alumises osas ongi tehniline lahendus, mis pakub kaitset ja tekitab mänguasendiks ka hea kõrge fooni, sest osa küljekastist on tänu hingedele, liigutatav.



Joonise ülemine osa teemaks on maketi esiäär, mis peab samaaegselt olema kaitsev raam, sillale piilumise ava kui ka koht lülitipaneelile. Numbrid näitavad, et niimoodi kannatab teha küll.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 14.02.2021 14:45 #1973

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 256
  • Sind on tänatud: 47
Saaksid sellega Minimaailmalegi tulla :)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 15.02.2021 22:42 #1977

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Võimalus kuhugile näitamiseks sõita on tegelikult algusest peale igale maketi versioonile juurde planeeritud. Väike edevus või vajadus tehtut ka teistele näidata on nagu maketiehitaja kohustuslik loomuomadus.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 22.02.2021 23:31 #1986

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Maketil kasutan Peco OO9/HOe (Code 80) rööpaid ja lisavarustust. Välisilme järgi on flexid ja pöörangud 2 tüüpi; peateede rööpad on korrapäraselt asetatud betoonliipritega ja kõrvaliste liinide rööpad on ebakorrapäraste puitliipritega. Nii on üles tähendatud kirjasõnas, aga värvi järgi ei tunne ära ei puitu ega ka betooni – seega on jäetud värvimise rida maketiehitaja hooleks. Pööranguid on välisilme järgi kolmes suuruses, aga kahesuguste liipritega. Peateede pöörangud on pikad (143mm) ja betoonliipritega, kõrvaliste teede pöörangud on keskmise pikkusega (125mm) ja puitliipritega. On veel ka väga lühikesed pöörangud, mis mõeldud väliraudteede jaoks, kus askeldatakse vagonettidega (seda tüüpi pööranguid minu maketile ei tule). Järgneval pildil ongi (ülalt alla lugedes) peateede pöörang ja flex, kõrvaliste teede flex ja pöörang.



Sellel maketil kasutan peateede rööpaid (ring ja jaamateed) ning ka kõrvaliste teede rööpaid (tagumises osas ringi sisse arenev rööbastik). Peateede pöörangute suur pikkus ja raadius ei võimaldanud sobivat teede arengut koostada, küll aga sobisid keskmise suurusega pöörangud.



Et ring ja jaamateede pikkus on väike, otsustasin proovida teha veidi optilist pettust, ehk siis luua mulje suuremast maketist. Võimalikult pikad haruteed tõmbavad vaatamisel tähelepanu endale ja vähemalt joonisel on efekt täiesti olemas. Teelõikude pikkused ja kõverate raadiused on näha järgmisel joonisel.



Järgmine joonis on siis selline, mida kasutan palju kordi. Siin on olulised andmed rööbaste ja pöörangute kohta ning ka maketile tulevate Peco toodete nimekiri. Suure osa võtavad enda alla pöörangumootori katte mõõtudega joonised. Mis ja milleks, selgub veidi allpool, aga siin annan selgitusi teiste, nimekirjas olevate, asjade kohta.
Ühenduskohtade liipreid mul hetkel veel ei ole, sest partii oli suurema ostmise hetkeks läbi müüdud. Tehnoloogia on selline, et mõlema ühendatava rööpa esimene liiper lõigatakse ühendustihvti lisamiseks ära ning ühenduskoha alla asetatakse üks asendusliiper, mille paksus on ühendustihvti võrra väiksem. Seega, kui ma õigeid osta ei saa, töötlen käepäraste vahenditega ümber mõne ära lõigatud liipri.

Isoleerivate ühenduste ostmisega läksin esialgu veidi alt, kuna poe kataloogis polnud kogust pakis ära märgitud. Küll oli kogus (24tk) ilusasti kirjas tavaliste rööpaühenduste paki juures. Nii tegingi eksliku järelduse, et isoleerivate ühenduste pakis on samuti 24 tihvti – tegelikult oli vaid 12tk. Et üks ostmine samast poest oli just vormistamisel, siis sai puuduv kogus selle ostuga järele tellitud.

Maketi jaoks ostsin ka 3 pakki ehk siis 6 tupikuprussi. Kui HO ja TT omad asetatakse harjumuspäraselt rööbaste peale (klõpsuga või vabalt), siis Peco OO9/HOe omad torgatakse rööpaniitide otsa ja kinnitatakse seejärel rööpanaelaga plaadi külge.



Peco pöörangute jaoks saab kasutada kõikvõimalikke mootoreid ja käsiajameid. Minu valik langes Solenoid-mootori PL-10 kasuks. Ka neid on mitu modifikatsiooni erinevate ühendusvõimalustega. Mina valisin selle kõige lihtsama, mootori kinnitamise otse pöörangu alla, otsapidi läbi plaadi. Et kõikvõimalik eelinfo oli mõõtkavade OO/HO baasil, siis … tuli üllatusi päris mitu. HO-l kinnitub mootori keskkoht kohakuti rööbaste vahelise telgjoonega, aga OO9/HOe ja N mõõtkaval ühe poolega pöörangu alla ja teine pool ulatub välja pöörangu kõrvale. Augu mõõtmed 22 x 40 jäid samaks, aga asetus rööbaste vahelise telgjoone suhtes tuli omal välja mõõta ja arvutada. Järgmisel pildil ongi pöörang koos PL-10-ga ja taga paistab plaati imiteeriv auguga papitükk.



Pöörangu asetamisel koos mootoriga plaadile, tuli uus üllatus – kõrvale ulatuv osa mootorist oli nagu suur auk. Maketil peaks selle koha peal olema pinnas, ballast või muru ja pöörangu enda liiprite vahe võiks olla ka täidetud. Mootorile juba maastikku peale ei liimi ja nii otsustasin lahendada probleemi katva plaadi abil. Kaks järgnevat pilti annavad võimaluse vaadata probleemi oma silmaga. Esimesel on plaadile asetatud pöörang koos häiriva auguga ning eesäärel on ka 0,6mm PVC lehest väljalõigatud kate. Teisel pildil on pöörang plaadil koos liiprite all asuva mootorit katva plaadiga.





Rööbaste juurde kuulub ka rööpaalus, mis maketil paistab välja sageli muldkehana. Kõikidel siin olevatel piltidel on asjade all 3mm paksune 300 x 600mm korgist plaat ja sellest kavatsen ma ka lõigata kõik rööpaalused. Ostsin neid „Decorast“ 4 tükki ja maksin kokku veidi alla 12€. Vähemalt ühe neist lõikan täiesti ribadeks ja nendest jagub muldkehaks 6m rööbaste alla. Sama kogus vabrikus lõigatud ribasid maksaks vähemalt 35€.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 23.02.2021 10:01 #1987

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 177
  • Sind on tänatud: 28
Kork on hea materjal - kergesti töödeldav, hästi liimitav, hoiab mingil määral ka kruvi, ja mis peamine - ei krigise jubedalt nagu penoplast. Mul on ka samaks otstarbeks kork ostetud. 2mm paksune, 1000mm lai ja 10m pikk, rull maksis Bauhofis (kui mälu ei peta) vist 26 €.
Liimimisel ei tasu väga uputada PVA-ga, materjal paisub päris korralikult.
Võib juhtuda nii:
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas Ivar S..

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 24.02.2021 23:07 #1988

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Oh-oh-hoo, siin kisub küll lainelise maastiku kujundamiseks. Arvan, et selline paisumine hakkab juhtuma siis ohtra liimi ja mitme korgikihi korral. Väärt info, jätan meelde.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 25.02.2021 07:49 #1989

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 177
  • Sind on tänatud: 28

Üldiselt mul vedas, sain jaole enne kui liim ära jõudis kuivada ja surusin lainetuse toore jõuga, ehk siis kastitäie M36 mutrite abil lihtsalt maha.
Eks ma tahtsin kiiresti teha ja liimisin kogu korgi niiöelda "ühe süütamisega." Nagu elu näitas, oli see viga. Valge pinnakate on kunagisest remonditegemisest ülejäänud Tikkurila struktuurvärv. Iseenesest täitsa asjalik materjal, saab määrida nii pahtlilabida kui pintsliga, niikaua kui veel päris ära ei ole kuivanud võib ebatasasused märja käega ära siluda. Käed ja tööriistad saab puhtaks sooja veega. On ka hästi lihvitav ja ülevärvitav. Erinevalt pahtlitest ei kuiva ka lõhki kui peaks paksemalt sattuma. 10-liitrine pang maksis siis (praegu on tõenäoliselt kallim, ostsin üle 10 a. tagasi) umbes 65 €.

Kõrget raudteetammi üldiselt vist ei tasu õhukesest korgist ehitama hakata.

Siinkohal siis üks väike soovitus kõigile algajatele - vead tasuks ära teha võimalikult väikeses mastaabis. Mingi katselapikese võib ebaõnnestumise puhul ka lihtsalt minema visata.
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas Ivar S..

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 28.02.2021 17:35 #1992

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Kõige tähtsam rong Eesti-teemalisel maketil on muidugi reisirong, mis koosneb TU2-seeria mootorvedurist ja Pafawag reisivagunitest, seda enam, et need on ühed vähesed saada olevad prototüübile vastavad mudelid. Disaini ja pardakirjetega on muidugi nii ja naa. Meie TU2 külgedel on 2 kollast triipu aga mudelil on hetkel vaid üks hõbedane. Pole hullu, kollane värv on juba ära ostetud ja küll see triibutamise päev ka kätte jõuab. Üks reisivagunitest (tumedam) kannab kirjet „EST“ (kirillitsas muidugi), mis viitab iseseisvale Eesti raudteele aastatel 1956 – 1963. Teise, heledama vaguni küljel, on kiri „GOR“ (ikka kirillitsas) mis peaks siis tähendama Gorki raudteed.



Koos veduri ja reisivagunitega tellisin samalt meistrilt ka mõned kaubavagunid ja need on natuke pettumus, sest kuuluvad 4-teljeliste vagunite kõige lühemasse klassi. Pidasin nõu Mehis Helme raamatuga „Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896 – 1996“, milles palju huvitavaid ja kasulikke mõõtusid. Jõudsin järeldusele, et pikkuse järgi võiks jagada 4-teljelised vagunid 3-ks ja sealjuures oleks olemas ka mingi seos erinevate ajalooetappidega. Lisan sõnalisele jaotusele ka mõõdud millimeetrites – kõigepealt prototüübi omad ja seejärel (sulgudes) HOe-mõõtkavas mudeli omad.

1) Tsaariaegne veerem 6873 (79) – 7870 (91)
2) Enne II maailmasõda 8330 (96) – (9970 (112)
3) Peale II maailmasõda 10 540 (121) – 11 210 (129)

Järgneval pildil on veduril sabas 3 tsaariaegse pikkusega vagunit ja 1 enne II maailmasõda levinud pikkusega vagun. Viimane on tegelikult kauba-reisivagun ja Mehis Helme raamatust selgub, et neid ikka kasutati Eestis päris palju ning viimased 10 telliti juurde veel 50-ndatel Saksamaalt.



Neid õige pikkusega (123-128mm) kaubavaguneid mul siis hetktel veel ei ole. 7 aastat tagasi, kui oma HOe maketist tõsisemalt mõtlema hakkasin, olid Roco toodete listis ainult sobiva pikkusega vagunid, täna suudan leida vaid 1 mudeli ja kõik teised on nö tsaariaja mõõtu. Roco ise kasutab selle pikkuse iseloomustamiseks sõna „Valdbahn“, mis minu vabas tõlkes tähendab väliraudteed ehk kõiki metsa-, turba-, karjääri- jt tööstus- ja väga kohalikke raudteid. Erinevate vagunitüüpide valik on hetkel üleüldse kesine – palju on erinevaid kinniseid-, lahtiseid- ja palgivaguneid, platvormvagunid on kummalisel kombel kuhugile ära kadunud, 4-teljelisi külmvaguneid pole kunagi olnudki ja 4-teljelistest tsisternidest on saada vaid 299€ maksev Panieri üllitis. See 4-teljeliste HOe tsisternide puudumine siiamaani on omamoodi üllatav ja kerkis sügisel esile ka sakslaste stummifoorumis. Muidugi läks seal kohe kogemuste jagamiseks ja põhiline võte oli TT tsisternide ümbertõstmine HOe rööbastele. Osavamate kätega mehed vahetasid ära vaguni pöördvankrid, lihtsama lahenduse harrastajad aga lihtsalt pressisid rattavahe kitsamaks! Mingi tsistern peab kunagi ka minu maketile tulema (mälupiltides kohtumistest Eesti kitsarööpmelisega on need vagunid täiesti olemas) aga mida selleks ette võtan – aeg näitab.

Rääkides veel kaubavagunitest, tuleb mainida ka mudelite hinda. Roco ja Tilligi tooted jäävad odavasse (mõistliku) hinnaklassi sisse (alla 40€). Glöckner, PMT ja Model Projekt küsivad valmis vaguni eest keskmist hinda (40–60€). Suurim (toodete arvult) ja hinnalt kõige kallim on Lok-Schlosserei; pane-ise-kokku 4-teljeline vagun maksab keskmiselt 57€ ja vabrikus kokku pandud kujul 135€.



Sellel pildil on ennesõjaaegne N-Liidus toodetud vagun PV-26, mille põhjal arendati välja tänaseni kasutusel olev PV-40 (ka Lavassaares ja Avinurmes sõidavad rahva rõõmuks PV-40 tüüpi vagunid). Neid viimaseid pakkus ostmiseks välja ka Jiri Indra koduleht aga kui kaubaks läks, selgus, et neid hetkel ei ole ning asenduseks pakkus ta pildil olevat PV-26 mudelit. Minu maketi teema (Eesti ja magistraalteed) jaoks see vagun muidugi ei sobinud ja nii ostsingi vaid 2 Pafawag-vagunit. Reisivagunite valik HOe-mõõtkavale on Euroopas muljet avaldav – lisaks Saksa ja Austria omadele on saadaval ka väga erilise ja äratuntava välimusega Poola ja Tšehhi vagunid. Kui ma mõne nüüd Euroopast juurde ostaks, siis tõelise retro ehk 4-teljelised lahtise rõduga vagunid.



Kui Eesti kitsarööpmeline poleks lõpetanud oma eksistentsi 1975 aastal ja oleks töötanud veel vähemalt 20 aastat, siis oleks võinud siin sõita ka vedur, mille pilti just nägite. Vedur, mille kohta foorumlane Soobel ütles „vaese mehe ChME“, on valmistatud Rumeenias ja sõidab paljude riikide rööbastel. Mudelit valmistab Bemo ja põhilised pardakirjed on L45H (Saksa) ja Lxd2 (Poola). Mulle tundub, et see vedur sobiks maketile hästi. Nõukaaegsetest vedurites on saadaval TU3 (Jiri Indra toode) ehk T47 (tootja Pragomodel), kuid Eestiga praktilist seost sellel veduril ei ole. Üks natuke aega sõitis Lavassaares, siis seisis peale rüüstamist mitukümmend aastat ja tänaseks asub minu teada juba hoopis Lätis. Oludesse paremini sobiva veduri TU4 peab näppude vahel ise kokku panema, st sobitama 3D-korpuse (Shapeways) mingile Tomytec´i vedurile (täpsemad juhised on 3D-korpuse ostukeskkonnas ja sõitvat mudelit võib näha Youtubes). Ilmest samamoodi saaks kokku ka mõned teised TU-sarja vedurid.

Euroopas toodetud mudelitest peale L45H ma midagi sobivat ei leiagi – palju on 2-teljelisi vagoneti sikutajaid ja teised on natuke võõra välimusega. Küll on silma jäänud Taiwani DL-seeria vedur, mis endisel Alishani metsaraudteel nüüd turiste veab. Mudelit toodab Taiwani firma Ane Model.



Minu maketi teema, Eestiga seotud veerem, ja mudelitootjate pakutav suuri võimalusi auruvedurite valimiseks ei jäta. On ainult Roco toodetud HF110 ja MVT ehk Veit´i toodetud Gr / 99 1401. Roco vedur on tegelikult tõeline hitt, sest seda toodetakse juba aastaid ja uus partii lisandub pea igal aastal. Ka hind on mõistlik, kusagil 160-180€ kandis. MVT vedur on ka tootmises juba palju aastaid, aga hind on küllaltki soolane; pane-ise-kokku mudel maksab veidi alla 450€ ja vabrikus kokku pandud mudel pea 700€.

Kõige magusam tükk oleks muidugi mõni Kc-4 seeria veduri mudel (sama veduri seeriatähised on ka Pt-4, KV-4, Kp-4, Kf-4, VP1, VP2, VR-4 ja C2). Euroopa aladel oli erinevaid tähiseid palju, samas pole vedur aga mudelitootjatele silma jäänud. Hiinaga tundub olevat teine lugu. 50-ndate alguses müüs N-Liit litsentsi Hiinale, kus siis neid vedureid toodeti aastatel 1952-1988 seeriatähise „C2“ all. Mingeid mudeleid kusagil ikkagi juba tehakse ja esimesed 3D-printeriga tehtud korpused on ka saadaval, aga kahjuks mitte mõõtkavale HOe.

Tankvedurite mudeleid toodetakse Euroopas palju, ilmselt isegi kõige laiema valikuga veduritüüp, aga mina sealt ühtegi omale ei ostaks, sest nende konstruktsioon, välimus jm on Eesti olustiku jaoks veidi võõrad. Ühe, mõnusalt vanaaegse tankveduri leidsin Liliputi toodete seast ja ka hind on mõistlik (alla 180€).



Üks mootorvagun võiks maketil ju ka olla. Et meie „Mulgi Ekspress“ oli 4-teljeline, siis on kõik 2-teljelised, mida toodetakse palju, automaatselt valikust väljas. 4-teljeliste mootorvagunite valik on Euroopa mudelipoodides väga rikkalik, aga ostmiseks sobib vaid üks mudel – Panieri toodetud T42 ehk VT 137 531. Sellele mudelile sobiv kõvera miinimum on r300 (sama, mis minu maketil), kõik teised küsivad r320, r380 või r390.



Veeremi teema sai siis seekord veidi laiema käsitluse – mis on, mis võiks olla, mille seast üldse valida on. Mõtteliselt olen paika pannud ka ajalise piiri – aasta 1993. See oli, kui Te mäletate, tõeline vanaraua ajastu. Ühelt poolt sõitis ringi N-Liidu aegne vana tehnika ja teiselt andsid värvi Lääne-Euroopast toodud uus vana tehnika, millest siis siin püüti enne lammutusse saatmist viimane välja võtta. Maketi kujundamise mõttes on aastaarv 1993 väga hea, sest kraami, mida peale panna, on suht palju.

Lõpetuseks veel mõni sõna nende mudelite kohta, mis juba olemas. Ostsin siis Tšehhist 7 asja ja tervelt 6 neist oli mõne suurema või väiksema probleemiga, mis vajas kõpitsemist!

1) Üks Pafawag vagun oli väga valede pardakirjetega ja lisaks olid mõlemad sidurid katki (varred murdunud) – see vagun läks kohe tootjale tagasi ja uus ning korralik on juba käes.
2) teisel Pafawag vagunil murdus käega puudutusest sisse üks akendest. Oligi liiga kokkuhoidliku liimimise tagajärg. Võtsin vaguni lahti ja …korras.
3) Veduri TU2 kütusepaagid kukkusid alt ära juba paki kättesaamise päeval. Liimiga oli kõik korras, lahti oli tulnud hoopis värvikiht veduri põhja all! Liimisin paagid tagasi, aga värvi vahele ei pannud!
4) Kahel kaubavagunil tulid lahti uste all asuvad L-rauad (plast muidugi). Luubiga uurides avastasin isegi mõned liimijäljed. Liimitud.
5) Kauba-reisivagunil oli ära tulnud üks õhutusluukidest (või korstnast). Lähemal vaatlusel selgus, et luugi jalg, mis pidi katusel olevasse auku minema, oli ära murdunud juba enne vaguni kokkupanemist. Puurisin augu veidi suuremaks ja lükkasin luugi sügavamalt sisse, ikkagi parem kui katuselt vastu vaatav must auk.

Praagiprotsent on siis küll veidi kõrgevõitu, aga võtan asja mõistuse ja huumoriga, sest kõik probleemid said ju lõpuks lahendatud!
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 01.03.2021 10:56 #1993

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 177
  • Sind on tänatud: 28
Tsisternide valik on h0e mõõtkavas tõepoolest väga vilets. 4-teljeline Panieri paakvagun (olgem ausad, lõpuni valmistehtud vaguni hind 399€ on pehmelt öeldes pisut kirvevõitu) ja siis on mingid kaheteljelised junnid (ei leidnud paremat sõna :)), mis näevad välja nagu kaevandusvagoneti ja piimaauto järelkäru hübriid (tootjaks MinitrainS).
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas Ivar S..

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 01.03.2021 13:23 #1994

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 256
  • Sind on tänatud: 47
TU2-sid oli kahte moodi, kahe triibuga ja ühe triibuga, mingist numbrist edasi tekkis alla teine triip.
Akendega kaubavagun TU2 veetava kaubarongi lõpus on aus kohalik asi, kuigi haruldane, selliseid toodud reparatsiooni korras siia neli tükki. Weimari tehase 10-tonnine kauba- reisivagun. Mida iganes see tähendab. Mul sellisest käsitöömudel 1/25 mõõtkavas.

See Kraussi väike auruvedur on aus kohalik kann, üks selline toodi Tamsalu liipriimmutustehasesse pärast sõda reparatsiooni raames.

Analoogseid olid mõned veel enne sõda riigiraudteel, ainult selle vahega, et kõik neli telge olid vedavad, seeria oli Nt. Nende veepaakide pikkus küll on igal mudelil isemoodi.
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 02.03.2021 23:24 #2000

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
See vagunite maailm tundub tõesti natuke kummaline olema - tsisterne, mida omal ajal sõitis siin palju, pole üldsegi, aga haruldane kaubareisivagun on mudelina täiesti olemas. Omaette huvitav küsimus on, et kuidas see vagun küll meistrimehele silma jäi?

Mul on hea meel, et sellel Kraussi auruveduril ja mulle meeldima hakanud Class U veduril niipalju sarnaseid jooni on, seega sobibki olustikku hästi.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 03.03.2021 07:05 #2001

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 256
  • Sind on tänatud: 47
Sellise vaguni jäänus oli TallinnVäike depoo lähedal kuuriks, see sai seal üle mõõdetud ja üldse oli ses vist mul esimene 30mm 1/25 mõõtkava asi üldse.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 03.03.2021 14:33 #2002

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 256
  • Sind on tänatud: 47
Ja see, et miks nad suuremaid kaubavaguneid ja tünne ei tee. Lääne- ja Idaeuroopas on need kitsarööpmelised võrgud seni kõik olnud mingid kohalikud väiksed jupikesed ja võrgustikud põhiraudteede kõrval, meil oli see aga mitmes suunas kogu vabariiki läbiv süsteem. Ja kui vaadata endiste sotsmaade muuseumides ringi ja avastada ka Train Simulatori virtuaaltrasse ja seonduvaid virtuaalveeremeid, siis paistab, et neil kitsastel teedel piirdutigi selliste pool- ja kinniste vagunitega, veeti kas mingit ilmastikku kartvat kaupa tehasest suurde raudteesõlme või turvast või sütt poolvagunites. Vähemalt sõitis neil teedel seal reisironge, nõukogude tööstusraudteedel veeti reisivagunitega vaid oma töölisi ja sööki objektidele.
Seega pirakamad kaubavagunid ja tünnid tuleb ilmselt ise teha.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 07.03.2021 22:59 #2006

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
Üks suurimaid pettuse kohti on maketil juhtmemajandus. No mis ta siis ikka ära ei ole – paar jupikest siia, kolm jupikest sinna ja veel natuke …. Kui kokku lugemiseks või üles joonistamiseks läheb, lähevad ka silmad suureks (nii palju vää?).

Kõige rohkem jupikesi käib minu maketil pöörangute juurde - 4 mootorite käivitamiseks ja 3 voolujuhist riströöpa juurde (polaarsus sõltub pöörangu asendist). Seega on kokku kõigest 7 juhet ja pööranguid on maketil 10. Järgneval pildil ongi pöörangusüsteemi üksikosad. Vasakul üleval on pöörangumootor PL-10 ja selle all ühe kontaktipaariga riströöpa lüliti PL-13. On olemas ka 2-e kontaktipaariga lülitid (PL-15), aga mina neid siin ei kasuta. Paremal on näha PL-10 ja PL-13 omavaheline ühendus. Ülemise paar on seletuse mõttes tagurpidi (lüliti on mootori peal) aga alumine paar on juba tööasendis, ehk siis lüliti on põrandale lähemal. Lüliti kinnitatakse mootori külge liimiga! Punase sabaga olendid pildil on 2,8 x 0,5mm juhtmeotsikud ja nendega ühendamine on tootja poolt soovitatud alternatiiv juhtmete jootmisele.



Erinevaid juhtmeid tuleb ka selle maketi plaadi alla julgelt 100 tükki ära küll ja värvikoodi kasutamine vooluahelate eristamiseks on möödapääsmatu. Juhtmetega on ka see lugu, et osta saab seda, mida parajasti saada on. Mänguasjamuuseumi maketil on lõviosa mõõduga 0,5mm2 aga seekord just seda mõõtu saada ei õnnestunud. Rööpavoolu juhtmed (kollane ja roheline) ning töövoolu mass (hall) on ristlõikega 0,75mm2 ja pöörangute lülitamiseks on kõlarijuhe 2 x 0,35mm2 (punane-must). Juhtmeid, mida on mõistlik jaotada maketi all ja mitu korda, on ka üksjagu ning siin kasutan siis 3-, 5- ja 8-kohalisi kiirklemme. Must ja valge spiraali sarnane asi pildil on tavaline plastist köitespiraal. Nutikad sakslased avastasid pea 10 aastat tagasi, et nendega on hea ja odav juhtmeid maketi raami sees koos hoida. Valge suurim läbimõõt on kirjade järgi 10mm ja selle eest küsiti Büroomaailmas tervelt 13 eurosenti, musta läbimõõt võib olla kuni 25mm ja andsin iga sellise eest välja 65 eurosenti.



Lülititega on siis nii, et eraldi juhtpulti ei tule ja kõige olulisemad (pöörangud ja teelõigud) lülitid tulevad lülitipaneelina maketi raami esiääre sisse. Paneeli 3 lülitite ja pesadega plaati kinnituvad 6mm vineerist lülitipaneeli põhjale ning juhtmete ühendamise lahendasin klemmliist-pistikute abil. Ise nägin pilte sellistest esimest korda kusagil paar aastat tagasi, hiljem selgus, et Euroopas on need kasutusel juba palju aastaid. Tegin kohe ka mõned katsed kodustes tingimustes. 12-piigiga ühenduse korral läheb lahti sikutamiseks vaja jõudu üksjagu palju, maketi all tuleks ilmselt isegi kruvikeeraja abil mingi jõuõlg juurde tekitada. 10-ne piigi lahti võtmine on juba tunduvalt kergem ja 8-ne lausa lapsemäng. Kasutan omandatud tarkust ja ühendan juhtmed 4-10 kaupa (nii tekivad ka arvu järgi segiajamatud ühendused).
Pildil ongi siis klemmliist-pistikud ja pesad, (On)-Off-(On) tüüpi impulsslülitid pöörangutele (must), On-On tüüpi ümberlülitid teelõikudele (sinine) ja 2 erineva mõõduga adapteri pistikut koos pesadega rööpavoolu ja töövoolu jaoks.



Analoog-rööbastiku saab digi jaoks ümber seada väga lihtsalt – tuleb ainult kõik teede lülitid panna sisselülitatud asendisse. Omaette küsimus on lülititega juhitavate lõikude arv maketil. Leidsin, et liiga palju pole nüüd ka vaja, ehk siis piisab ka kohtadest, kuhu mõni vedur võib teise veduri jooksutamise ajaks seisma jääda. Nii ongi ringi otsad kuni jaamapööranguteni ühendatud trafo taha ilma lülititeta.



Lülitivoolusid (ilma ülesõidu ja valgustuseta) on maketil kokku 21, ehk siis täpselt nii palju, et hädavaevu mahub skeem ära A4 formaadis paberilehele. Juhtmete kulgemine ja sihtpunkt on seotud nii maketi raami, kui ka rööbastikuga ja seepärast on ka need asjad skeemile peale pandud. Roosakad ruudud tähistavad läbi plaadi ulatuvaid pöörangumootoreid. Väikesed punased kolmnurgad, mida on üksjagu palju, tähistavad katkestuskohti rööpaniitides. Kõik üle lüliti ühendatud teelõigud asuvad nö lühikesel rööpaniidil (ringi sisemine rööpaniit) ja pikal rööpaniidil (ringi välimine rööpaniit) on ainult pöörangute riströöpaga seotud katkestuskohad.



Neid juhtmeid, mis lüliteid ei läbi, aga see eest hargnevad palju kordi, on samuti täpselt paberilehe täis. Joonisel on lisaks ka mõned üksikud hargnemistega lülitivoolud. Rööpavoolude juhtimise riströöpa lülitile PL-13 lahendasin maketil läbi jagamise kiirklemmidel, sest makett on väike ja jagamiskohad pöörangumootoritele väga lähedal.



Juhtmete organiseerimisel võtan kasutusele plastist köitespiraalid. Et juhtmeid on palju, siis joonistasin ka nende trasside asukohad üles ja lisasin ka kiirklemmide asukohad. Joonisel on ära näidatud ka klemmliist-pistikute asukohad, mis juhtmete kuhjumise vältimiseks esimese jaama alla, on asetatud kahe reana.



Lülitipaneel on omamoodi napikate värk ja täpne väljajoonistamine oli möödapääsmatu. Lülitid ise on kinnitatud 3-le 2mm paksusele PVC lehele. Jagamine väiksemateks osadeks andis võimaluse teha täiendavad toed paneeli põhjale (6mm vineer), millega peaks PVC leheke saama juurde ka paraja annuse jäikust.

Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 11.03.2021 09:04 #2008

  • Ivar S.
  • Ivar S. avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 177
  • Sind on tänatud: 28
Kas tuleb ka "Suur Punane Nupp" (peatoite hädakatkestus juhuks kui midagi vussi läheb)?
Koledad ja veel koledamad h0 elektrivedurid; ČSD; Piko SmartControl
Pühakirjas seisab: "Palehigis pead sina oma igapäevase mudelraudtee nimel rügama!"

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 11.03.2021 15:06 #2009

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 491
  • Sind on tänatud: 39
See nupp on väike ja asub regulaatori peal.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Õnnematsi külaraudtee (HOe) 13.03.2021 10:00 #2011

  • Soobel
  • Soobel avatar
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 256
  • Sind on tänatud: 47
Neist pistikutega klemmlattidest ei teadnud ma seni midagi. Tuleb kõrva taha pannaa, nendega on palju mugavam mässata kui Scart pesadega. Kuigi scart on kindlasti väliselt kaubanduslikum ja kompaktsem.

Ja kas nupupatarei läheb ikka "koopasse" peitu ega jää avalikult maketi küljelauast väljapoole ulatuma nii, et juhuslik raskem ese või hooletu liigutus mõne nupu murrab?

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
  • 2
  • 3
Lehe loomiseks kulus: 0.615 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum