TEEMA:

Tere,

Käin igaks juhuks oma algaja maketiidee ka kommenteerimiseks välja.

Varasemalt maketiehituskogemust pole (kui mitte arvestada aastal umbes 1984 Tallinna Pioneeride Pakees "osavate käte" ringis mõnede detailide vineerist väljasaagimisega sealse maketi jaoks). Seni olen ise lapsepõlves ja nüüd koos oma lastega ainult põrandal rongidega mänginud. Oman ettekujutust peamiselt Piko toodangust.

Joonisel on punktiiriga tähistatud mööbliesemed, millele maketialus toetuma hakkab. Maketialus ise koosneb kolmest moodulitest, mis on tähistatud jämeda musta pidevjoonega. Parempoolne suurem moodul on juba olemas - see toetub varasemalt ehitatud labürindiläbimisroboti testrajale, seepärast on sellise suuruse- ja kujuga.

Teemaks on meil koos lastega loodud Eesti-taoline fantaasiamaailm "Präänikuküla". Ajastu on umbes III, aga väga rangelt ei järgi.

Raudteed: Piko A koos külgeehitatud ballastiga. Ma küll natuke kahtlen kas ma panen ikka kogu selle raudtee koos ballastiga maketile - siis tuleks präänikuvabrik, ülesõidud ja depoo ballasti võrra kõrgemale tõsta, sest neil on ilma ballastita rööpad sisse arvestatud. Aga see pole vast probleem.

Juhtimine: analoog. Kuna mul tuleb programmeerimine paremini välja kui igasugune käsitöö, siis hakkab kogu juhtimine käima tahvelarvutis äpp-is. Äpp saadab korraldusi üle Bluetooth-i Arduinosse, mis seepeale teostab maketil erinevaid lülitusi. Kasutan Arduino Mega-t, sest lüliteid saab palju olema: erinevad raudteesegmendid, pöörangud, tõkkepuud, semaforid, hoonete valgustus, tänavalaternad perroonil ja jaamahoone ees, jne. Sealt edasi on juba lihtne automatiseerida semafore, tõkkepuid jne. kuni täisautomaatse "demo mode"-ni.

Erilist maastikku ei hakka tegema. Künkaid ja mägesid ei planeeri - asi tuleb ühele tasapinnale. Mõtlesin kasutada muru- ja kruusamati tükke ning kleepida peale puud, põõsad ja puhmad. Võibolla kunagi hiljem ehitan ümber künklikumaks ja tõetruumaks.

Veerem:

• kohalik Ukulinna-Peedimäe reisirong lühikeste reisivagunitega, peatub joonisel perroonist ülalpool, toob ka posti.
• Ukulinna-Tuutulinna kiirrong pikkade reisivagunitega, peatub joonisel perrioonist allpool.
• kaubarong mitmesuguste kaubavagunitega - veduriks Piko "BR 01" aastast umbes 1985, sõidab kaubajaama, kus liigutatakse ja haagitakse kaubavaguneid.
• väike manööverdusvedur "Kö 1" vms., mis töötab kaubajaama ja präänikuvabriku piirkonnas, liigutab kaubavaguneid, komplekteerib kaubarongi, ööseks sõidab depoosse.

Signaliseerimine on mul seni uurimata teema. Tahaks kasutada mehaanilisi semafore.

Samuti on uurimata sidurite teema. Tahaks, et teatud kohtades (joonisel sinised nelinurgad) saaks nupuvajutusega vaguneid lahti haakida.

See saab olema mängimismakett, ehk suhteliselt dünaamiline. Inimfiguure ei kinnita maketile - need liimisin väikestele läbipaistvatele alustele, et saaks mängu käigus tõsta kuhu vaja. Muide - osadel inimestel on meil juba nimedki pandud ja lood välja mõeldud. Näiteks:

• Hr. Aleksander Semaforitross - Präänikuküla jaamaülem, endine Pontšikuküla jaamakorraldaja, kogenud raudteelane, motohuviline.
• Hr. Leopold Sahvriuks - präänikuvabrikant, Präänikuküla üks suurimaid tööandjaid. Lisaks ka kohaliku kultuuri- ja karskusseltsi esimees ning laulu- ja pasunakoori patroon. Präänikuvabriku rajas tema vanaisa Ernst Sahvriuks. Leopold aga kavatseb vabrikut oluliselt laiendada ning ehitada raudteeharu jaamast vabrikusse.
• Hr. Peeter Pakiraam - Präänikuküla postiljon, hr. Sahvriukse koolivend ja hea sõber, muidu ka üks igati mõnus mees. Tal on viimasel ajal palju tööd, sest küla on kasvanud ja postironge käib nüüd tihedamini kui varem.
• Preili Elfriide Krihvel e. tädi Friida - Präänikuküla kooliõpetaja ning laulukoori ja näiteringi juhataja.
• Proua Leontiine Jänes e. tädi Lonni - eelmise õde, abiellus hiljuti zooloog hr. Aabram Jänesega ning kolis ära Ukulinna. Käib koos perega Präänikukülas suvitamas ja aitab tädi Friidal heina teha.
• jt.

k6ps

Vabanda, et Sinu huvitav ja ennast tutvustav lugu mõne päeva minu heakskiidu taga pidi ootama. Ardunio kasutamine on läänes juba üsna levinud, aga aastakümneid klassikalise analoograudteega tegeleja jaoks on arusaamatut palju. Programmeerimise oskus on puudu ja see on ka siis peamine põhjus. Mul on hea meel, et foorumlaste ringis on ka mees, kes seda värki jagab ja vajadusel siis ka teisi õpetada oskab.

Story´de juurde mõtlemine maketil asuva kohta on kuidagi tuttav, sest seda harrastavad paljud (mina ise nende hulgas). Enda ja teiste lõbustamine läbi tähelepanekute elust enesest on väärt värk.

Rongimees Einar

Mis on selle pöörangu mõte? Selleks et vedur ringi ajada teisele teele, tuleb ikka üks sirge ka veel lisada, paraku sul otsakurv seal. Tee siis lihtsalt 2 parssleelset teed kus ühel lasdimine ja teisel vagunid ootamas, manööverdada saab huvitava lt.

Väike parandus esimesele kirjutisele: ajastu on ikka pigem II, aga kasutusele tulevad üksikud III elemendid: iseliikuv tõkkepuu, diiselvedur jne.

Arduino kohta leidsin sellise info arduinorailwaycontrol.com/ , kus on see asi üsna hästi lahti seletatud. Selliselt saabki just analoograudteed programeerida. Ise kujutasin umbes sarnast lahendust ette. Digi käib teisiti - seal peab teadma neid koode, mida tootjate kontrollerid läbi rööbaste saadavad ja vedurites olevad dekoodrid kuulavad. Ma pole digiraudteed seni üldse uurinud - äkki on nende koodide osas isegi mingi avalik standard olemas.

Aga tolle vasakpoolse pöörangu mõte oli, et lühike vedur veab paar kaubavagunit vabriku ette, jätab need sinna ja sõidab ise kõrvalteed pidi kaubajaama piirkonda tagasi, et kaubarongi edasi "tükeldada". Seal lõpus ongi veel üks lühike sirge. Kaubarong tuleb sisse vasakult ja see manööverdusvedur on alati oma vagunitest vasakul pool. Vähemalt niipalju, kui ma joonisel kaubarongi tükeldamise ja komplekteerimise stsenaariume mõttes läbi mängisin, tundus nii toimivat. Täiesti vabalt võib muidugi olla, et ma ei tulnud mõne optimaalsema ja/või huvitavama raudteede paigutuse peale

k6ps

See lühike pöörangutagune jupike sobib vaid 2-teljelisele KÖ-vedurile. Pikemate manöövervedurite jaoks peaks sirge pikkus olema ca 200mm või rohkem.

Rongimees Einar

Päris tasapinnalist maastikku ei soovita, jääb igav. Juba sentimeetrised ebatasasused, künkad-lohud annavad asjale hoopis teise ilme.

Pöörangute paigutamine üle moodulite ühenduskohtade (muidugi juhul kui makett hakkab lahti käima) ei ole väga hea lahendus. Teine tähelepanek on et otsakurvid on maketi äärele pisut liiga lähedal. On vägagi soovitav teha maketi ümber madal piire et vältida võimalike mahasõitude puhul veeremi põrandalekukkumist, antud juhul aga hakkaksid näiteks pikad reisivagunid tõenäoliselt piiret riivama. Selle probleemi lahenduseks oleks flexrööpa kasutamine otsakurvides. Kui ma seda joonist nüüd õigesti lugesin, siis kurvid on joonisel Piko standardkurvid R2 ja R3?
Kö on vahva pisike putukas, aga paraku on tal kaks probleemi - teda ei saa digitaliseerida (jootekolvi abiga saab, aga dekooder ei taha kabiini hästi ära mahtuda) ja tema puhul saab kasutada (ilma radikaalset kirurgiat kasutamata) ainult neid sidureid mis tootja talle külge on pannud. Tekitab probleeme kui tahta mängida haakimis- ja manööverdusmänge. Niipalju kui mina olen aru saanud siis sedalaadi tegevuste jaoks on kõige paremad Kadee sidurid mis on avatavad magnetite abil. Väga kursis ma Kadee siduritega ei ole, kaasfoorumlane Tunturi oskab nende kasutamisest kindlasti palju rohkem rääkida.

Näe, tasus ära oma idee siia üles panna - mitmeid häid soovitusi tuleb Oleks ma omast tarkusest kohe ehitama kukkunud, oleks varsti probleemides olnud. Suured tänud tähelepanekute ja soovituste eest!

Künkaid mõtlesin algul mitte teha sellepärast, et siis ei saaks enam lihtsalt murumatte kasutada vaid tuleks hakata lahtise puruga tegelema, mis tundub palju keerulisem. Aga hea küll, tellisin eBay-st purupaigaldamise tööriista ja proovin siis kohe ikka mõningaid künkaid ka teha. Vaatame, mis välja tuleb.

Kuna õnneks alusmööbel võimaldab veel natule maketi alust suurendada nii laiusesse kui pikkusesse, siis suurendasingi seda ja lisasin piirded (sinisega). Nüüd jääb ka igast küljest raudteest piirdeni umbes 5 cm, mis on ehk piisav pikkade reisivagunite liikumiseks. Otsakurvid on PIKO R2 ja R1.

Alus oli mõeldud kolmeks tükiks lahti käima küll. Nihutasin piire nii, et ükski pöörang päris piirile ei jää. Nüüd jääb küll vabrik keset piiri, aga see on üsna suur ehitis ja oligi mõeldud eraldi eemaldatavana.

Kö-l on tõepoolest sellised ebastandardse liidesega haagid - https://ww w.piko-shop.de/en/artikel/coupler-hook,-5-pcs-776.html kusjuures see liides on veel valel kõrgusel ka. Tegin praegu vabrikust vasakul oleva pöörangu taga oleva sirge mõnevõrra pikemaks. Päris 200 mm. ei andnud teha, aga nii umbes 150. Äkki leian mingi Kö-st veel nunnuma/veidrama manööverdusveduri, millel on standardne siduriliides.

k6ps

eks igayhele oma maitse j2rgi, aga pikad vagunid unustaksin ma r1 ja r2 puhul kyll 2ra...minuarust n2evad nad isegi r3 peal veel suht naljakad v2lja...

Ma eksisin kui ma ütlesin et Kö-le teistsuguse siduri paigaldamine nõuab radikaalset kirurgiat. Ei nõua, kaks 1mm läbimõõduga ava tuleb puurida õigetesse kohtadesse.
Hall jubin on pool Piko T679 siduripesast, sisaldub varuosakomplektis www.piko-shop.de/en/artikel/deichsel,-ab...ng,-feder-27394.html
Sidur on ka Piko toode (eelpoolmainitud Kadee siduri analoog) www.piko-shop.de/en/artikel/knuckle-coupler-2-pcs-25673.html
Ma küll ei paigaldanud enda Kö-le seda sidurit jäädavalt, hall jubin tuleb kinni liimida veduri külge, siduri harksaba tuleb maha lõigata nii, et seda pesasse käivat osa jääb järele ca 3mm. Siduri kinnitamiseks pesasse on kaks varianti. Esimene on lihtne, aga mõeldes võimalikule purunemisele vist mitte eriti mõttekas - pesasse kinni liimida. Teine variant on puurida hallist jubinast ja siduri allesjäänud sabast (ülevalt alla) läbi ja siis kinnitada sidur juba tihvtiga (või traadiga või kruviga või poldiga).
T679-l jäi see hall jubin lihtsalt üle, veduriga on kaasas ilma suure avata nn. "laibarauad" ja need kinnituvad siduripesasse, et aga tavaline NEM-pesa on veduri gabariidist natukene väljas, siis Piko on teinud pesa kaheosalise, ja see teine osa siis jäigi üle.
Vedurijuht on enda paigaldatud ja tema nimi on František

mty kirjutas: eks igayhele oma maitse j2rgi, aga pikad vagunid unustaksin ma r1 ja r2 puhul kyll 2ra...minuarust n2evad nad isegi r3 peal veel suht naljakad v2lja...

Väga pikad reisivagunid näevad isegi veel R9 peal veidike naljakad välja, aga sinna vist pole midagi parata.

Pikad vagunid sõidavad R3-l tunduvalt paremini, kui väiksematel raadiustel, ainult et ... Kadee sidurid tuleb ära unustada - nende jaoks on ka R3 liiga äkiline ja murduvad pesadest välja. R1 on juba nii vana standard, et seda ei kasutata isegi stardikomplektide juures. Kui vähegi võimalik, väldi neid (vähemalt suurel ringil). Pealegi lõhuvad R1 kõverad meeletult 2-teljeliste vagunite rattapesasid (hõõrduvad ovaalseks).

Rongimees Einar

admin kirjutas: ... Kadee sidurid tuleb ära unustada - nende jaoks on ka R3 liiga äkiline ja murduvad pesadest välja...

millest selline v2ide?...mul on pea kogu veerem kadeede peal, enamus kurve r2 ja pole veel yhtegi murdunud sidurit n2inud...r2 s-kurvides eralduvad kaks vedavat vedurit teineteisest aga tagumisele j22vad ka seal vagunid sappa...ja sellegi puhul on lagunemise p6hjus ilmselt kurvi vasak-parem kalde j2rsk muutus, mitte raadius...

ja k6ikide siduripaigutustyypidega on seis suures pildis sama - nii kere, vankri kui ka kinemaatika otsas olevate puhul...

Ma tõin Kadee sidurid teemasse põhjusel et sellele süsteemile on olemas sidurite avamise süsteemid, nii elektromagnetitega kui ka püsimagnetitega. Kindlasti on olemas ka mingid süsteemid millega saab kaugjuhtimise teel avada ka tavalisi sangaga sidureid (ma ei tea, puhta laiskuse tõttu ei ole eriti viitsinud huvi tunda). Kui sellised süsteemid on olemas, siis ei pea Kö-d ringi ehitama. Nagu eelpool öeldud, ma ei paigaldanud enda Kö-le seda sidurit jäädavalt. Ei ole vajadust ja ausalt öelda ka ei raatsi teda ka ära rikkuda, ČSD värvides Kö on tootmisest maas ja uut ei saa enam. Et ma selle eksperimendi puhul Kadee sidurit kasutasin, see on puhas juhus, oli lihtsakt esimene mis sidurite karbist näppu jäi, oleks sama hästi võinud olla ka Fleischmann profi või Roco lühisidur.
Haakimis- ja manööverdusmängude jaoks on teisigi võimalusi, Pikol näiteks on Expert plus vedurite valik, neil on digitaalselt juhitavad sidurid (paraku ei ole neid võimalik kasutada analoogjuhtimisega).
Ma ise olen rohkem sõidutajat tüüpi ja ka minu makett on disainitud ilma haruteedeta ja täisringidega.
Pildilolev on küll sügisese Rakvere näituse jaoks kiiruga püsti pandud maketiimitatsioon, st. raudtee on lahtiselt murumatil ja kaabeldus on tegemata.

admin kirjutas: Pealegi lõhuvad R1 kõverad meeletult 2-teljeliste vagunite rattapesasid (hõõrduvad ovaalseks).

Mis liigub, see ikka kulub. Ja kõik oleneb kasutusaktiivsusest, Mänguasjamuuseumi maketil (ei ole seda küll oma silmaga näinud, aga kui see koroonajama ükskord läbi saab, siis kindlasti lähen vaatama), kus asjadel on nö. "tuli torus" kogu aeg, võib see olla päris suur probleem. Kodumaketil, millega tõenäoliselt ei mängita 24/7/365 ei tohiks see nii suur mure olla.
Ma ei soovita küll kellelegi Roco odavvaguneid (on sellised komplektid, 8 erinevat ep III-IV kaheteljelist kaubavagunit hinnaga ca 65€), neil on suht olematud rattalaagrid ja isegi täiesti uutel tulevad teinekord rattad lihtsalt alt ära.
www.roco.cc/en/product/241156-0-0-0-0-0-0-001-0/products.html
Ise ma kolistasin seda ämbrit üsna kõvasti ehk ostsin 4 komplekti

Jälle omajagu väärt infot, et ise ei peaks päris KÕIKI ämbreid läbi kolistama

Aga jätsingi igaks juhuks R1-d ära ja tegin kogu lahenduse ümber nii, et väliskurvid on R3, sisemine R2. Kahjuks R4 ei oleks mahtunud enam. Maketialus läks sellevõrra laiemaks, võttes nüüd kogu ruumi, mis üldse maksimaalselt selles mõeldud kohas võimalik on. Pikemate vagunitega reisirong (mida mul ei olegi veel, seega täpselt ei oska ka ette kujutada kuidas välja näeb) on mõeldud ainult välisringi sõitma ja seega R2 peale ei satugi. Sirgete osa pidin aga natuke lühemaks tegema, seega paigutusid mõningad asjad ümber. Ülespoole tekkis omajagu tühja ruumi, mida esialgu ei osanudki millegi muuga täita kui ühe kirikuga keset küla, aga võibolla tuleb hiljem veel paremaid mõtteid.

k6ps

R4 mahub, niiviisi et jääb servadesse vajalikku vaba ruumi, ära 1200 mm peale

Mul max sügavus on jah 1120 mm ja selle sees peavad piirete laiused ka olema, seega R4 ei taha ikka hästi mahtuda.

Tegin veel ühe uuema versiooni plaanist. See on juba versioon 6 Siin on ikkagi ära kasutatud R2-d ja R1-d (mis mul juba olemas on). R1 peale satub ainult Kö koos paari lühikese kaubavaguniga. Mulle endale tundub selline paigutus veel huvitavam ja loogilisem kui eelmine. Siin kadus ära ka vajadus Kö präänikuvabriku ees vagunitest mööda saada. Aga kasutusele pidin võtma kurvipöörangud (BWR, BWL), et kaubarongi ja kohaliku reisirongi vahepeal kiirrongi eest ära saada. Seega kiirrong kõige välimisel ringil käib ikka kahest R2 tükist läbi - alumine vasak nurk BWR-i otsas ja ülemine parem nurk BWL-i otsas. Aga ehk ei ole hullu.

taavi

mty on üllatunud, et R3 peal Kadee sidurid pesadest välja murduvad. Mina olin ka, kui esimest korda nägin, kui aga perioodiliselt korduma hakkas, vahetasin sidurid ära. Probleem tekib reisivagunitega, millel pikkust 240mm ja rohkem. 2-teljeliste kehva sõitu saab näha ka siis, kui osta mõni uuem Piko stardikas, mille kõverad juba R2-suuruses. Rööbastel püsimine pole suurem asi. R1 aga lõhub tõepoolest just intensiivse kasutusega maketil, nagu ka Mänguasjamuuseumi oma on. Samas on selline koht ka hea asjade tegeliku kvaliteedi ja vastupidavuse väljaselgitamiseks.

Viimane plaan, mille k6ps tegi, on ilmselgelt parim. Ise avan kohe uue teema enda uue maketi ehitamise kohta ja minu viimase plaani number on 19. Koos paljude eskiisidega, mis pole numbrit saanud, tuleb pea poolsada kokku ära küll. Seega on plaanide täpsustamine uue ja parema mõtte nimel ikka OK.

Rongimees Einar

Eks siin ilmselt kehtib see reegel, et "9 korda mõõda..." Ma juba jõudsin ühe vineeritahvli versioon 3. järgi ära lõigata. Nüüd jääb see üle kuna versioon 6-s on see mõõt juba teine. Tarkvaramaailmas on hoopis teine lähenemine: hakkame (kõige kriitilisemast) otsast tegema vaatamata sellele, et kõik pole selge. Kui midagi selgub ja muutub (ja nii juhtub alati), siis teeme ümber, vahetame mooduleid välja jne.

Lisaks, mulle natuke ikka ei anna rahu see mõte, et peaks välimised otsakurvid R4 tegema. Hakka või toa mööblit ümber korraldama.. Või siis pikkadest reisivagunitest sellel maketil loobuma

k6ps