TEEMA:

Toon oma penoplasti lõikamise teema õigemasse rubriiki üle. Sai alustatud seda minu esimese rongi Hornby Western Master'i teema järel.

Mõtlesin, et teeks mõne mäe oma layout'ile, kuna mõtlesin, et kasutaks siis neid Hornby Suurbritanniale tüüpilisi ronge ka Suurbritannia olustikus- maastik ja infrastruktuur. Aga kui ma lõikan penoplastist mäed penoplasti lõikuriga, aga tahaks teha mäe sisse rongi tunneli. Milline lõikevahend oleks kõige parem? Võib-olla kellegil on siin kogemusi.

Või on äkki mõistlik mägi teha hoopis mingil lihtsamal viisil. Ja tunnelitki on lihtsam teha. Kas kellelgi siin on sellel alal kogemusi?

tunneliga m2ge on vist ikka lihtsam ja m6ttekam kihtidest liimida?...ise tegin ehituspoe eps'ist(50mm paks vist) ja disainida oli k6vasti lihtsam kui hakata kuubikut nii pealt kui seest 2ra k2ristama...lisaks on eps k6vasti tihedam-k6vem-toekam ja ei koosne pallikestest, nagu tavaline peno...

olen n2inud ka puitraamil penoplaate m2gedena...

Tunnelisuud võib teha penoplastist eraldi klotsidena ning "kiviplokkide" vahekohad sisse kuumutada. Mäemassiivi saab teha kahele poole rööpaid asetatud epsi kihtidest (nii nagu mty soovitab) ning kõige lõpuks siis "lagi peale". Briti OO mõõtkava tunnelisuud on veidi teistsugused, kui Euroopa omad (mõõtkavast tulenevad erinevused on lisaks), mul on õiged mõõdud olemas.

Rongimees Einar

tunnelilae vajadusel on müügil spets paber, mille keerad kaardu ja äärtest laod siis peno rtibad ja pealt latad peno plaadiga. Seda muidugi kui lühike tunnel. Pikkades tunnelites ainult sisse ja väljasõidul see vajalik.

Ise tegin kandilise peno tunneli, kraspisin seinad js lae kriimuliseks , katsin must-halli värviga ja täitda ok.

Kena tunnel on küll.

Kuidas mäe ja tunneli ehitamine edeneb? Ehk mõned fotod rahvale vaatamiseks.

Veel ei ole mägede ega tunnelite ehitamisega pihta hakanud. Tegin valmis mõne hoone, mida tahaks kangesti maketil näha. Samuti ühe silla. Aga ilmselt midagi tuleb veel. Aga ma panen kindlasti siia fotod, kui mul midagi mägedest ja tunnelist/tunnelitest valmib.

Ma olen vaadanud ehituspoidides EPS-e, mis on paksusega 50 mm. Kas on oluline, millist EPS-i mäe või tunneli valmistamiseks kasutada (EPS 50, 60 või 80)?

alla 120 on saepuru - 150 ja yles on normaalne, t88deldav asi...300 kannatab kuumalt h2sti l6igata aga noa jaoks on juba tiba tahke...

Ok. Aitäh! Oleksingi juba "puusse pannud"

Kuidas EPS 120 võiks kuumlõikamisele reageerida?

Kuumlõikus tähendab tegelikult sulatamist - vahtplast läheb pehmeks ja valgub kahele poole kuuma lõiketera. Hangumisel jääb järele sileda välispinnaga lõikekoht. Täpse temperatuuri ja surve äratabamiseks peab natuke katsetama. Liiga kõrge temperatuuri ja tugeva vajutamise korral võib pehmeks minna ka kuum traat ja siis on lõpptulemus üllatusterohke.

Rongimees Einar