Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Minu makett

Idee ja teostus, küsimused, soovitused, kommentaarid, maketiehitaja päevik.
  • Lehekülg:
  • 1

TEEMA: Iga liini osa

Iga liini osa 28.08.2017 08:04 #1190

  • dmmedia
  • dmmedia avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Uus foorumlane
  • Uus foorumlane
  • Postitusi: 9
  • Sind on tänatud: 3
Tere uuest foorumi liikmest.

Tutvustan natuke ennast, enne kui maketist rääkima hakkan.
Olen saanud oma esimese stardikomplekti kusagil 1995. aastal. See oli HO Lima veduriga ja kolme vaguniga, ning rööbastest ringiga. Hea vana analoog DC.

Kuna oli tol ajal minule vähe aastaid, siis pigem mängisin sellega ja vaatasin kaasas oleva Lima kataloogi, ning unistasin kunagi ehitada maketi ka.

Aastad möödusid, enne, kui ma leidsin, et mul eriti ruumi ega võimalust maketi ehitamiseks pole, seega alustasin riiuli maketiga selle Lima stardika baasil. Kuidagi aga see ei hõlmanud mu hinga vägagi, kuna oli ka arusaam, et see makett jääb pigem jaikeksponaadiks, mitte selleks, kus võib rongi sõidutada. Seega see makett jäi pooleli, hiljem aga toimus elukoha muutus, ning seda maketi võtsin hoopis jupideks lahti.

Vahepeal ostsin mõningaid vaguneid ja autosid ja materjale maketi ehituseks, kuid ei olnud mul mõte vormistanud kindlaks ettekujutuseks.

Sel aastal aga õnnestus mul hoopis Jaapanis käia ning suures mahus sealsed ronge kasutada. See oli armastus esimesest pilgust. Ma kohe hakkasin kaasaegseid lahendusi uurima, ning olen toonud korraga kolme DMU-d (Diesel Multiple Unit) koju.

Äkki avastasin, et inimistel on kommes hoopis moodulmakette tegema, mis ei võta nii palju ruumi, kui dioraamid. Uurisin moodulite süsteemid lähemalt ja sain aru, et põhilised kasutatavad süsteemid maailmas on T-Trak ja Fremo. Ülejäänud vähes määras. Seega võrdlesin süsteemid omavahel ja otsustasin Fremo kasuks. Ning et moodulid ei täidaks mingi konkreetse ruumi, vaid oleks võimalik nendest maketi ehitada mis iganes ruumis.

Alustada on hea sellest kohast, kus oled ise olnud ja oma silmadega näinud. Seega otsustasin ehitada Iga liini osa, ehk esimese nelja peatustega maršruudi. See on täiesti iseseisev maršruut turistide sõidetamiseks ümberistumise jaamast Iga-Ueno linna keskse Uenoshi jaamani, kus kõrval asub ilus loss ja ninja teemaaline muuseum.

Hetkel on liin elektrifitseeritud, kuid alguses töötasid seal just sarnased DMU-d mis olen soetanud. Kunagi võib-olla ehitan sellised EMU-d (Electric Multiple Unit), mis tänasel päeval seal töötavad, aga alustan ikkagi olemasolevatega.

Olen uurinud mitu programmi rööpade skeemi joonistamiseks ja kõige laiemate tasuta funktsioonidega tuli välja SCARM. Sellega ma sain joonistatud kogu skeemi. Aga tuli välja, et sellel täiesti puudu maastiku kujundamise võimalused, v.a. rööbaste kõrgus ja tunneli/silla määramine. Seega hakkan proovima tasuta AnyRail versiooni ja vajadusel juba ostan sobivama programmi litsentsi.

Oluliseks aspektiks tuli välja, et jaapani mudelid on 1:80 skaalas ja HO rööpadele tehtud. Tegelikult see 1:80 ja 1:87 vahe ei ole märgatavalt suur, kui kõrval ei ole teises mõõdus teist jaapani mudelit. Ja mina ei usu, et tuleb. Aga see HO rööbaste peal näeb välja liialt ebaprototüüpiliselt, seega ma otsustasin teisaldada oma mudelid HOj formaati, ehk 12mm vahekaugusega rööbastele, mis vastab skaalale 1:87.1, kui võtta prototüübi vahekaugust 1067mm. Seega pean edaspidi kasutama HOm või TT rööpad. Nendest Tallinnas leidub Tilligi TT Modelgleis, mis mind rahuldab.

Juhtimiseks kasutan DCC süsteemi. Kuna turul olevad elektroonilised lahendused on hästi kallid, ning minu mudelid ka ei ole DCC valmis, siis uurisin natuke isetehtud süsteemide suunda. Tulemusena sain teada, et protokollid on avalikud, ning väga lihtsad, nii, et saab kasutada kas või Arduino mudelite juhtimiseks, ja kõik see jääb turul olevate moodulitega kokkusobiv. Algseks testimiseks kasutan tõesti Arduinot, aga lõplikuks lahenduseks teen ikkagi spetsiaalsed moodulid, mis täidavad just konkreetse mudeli funktsioonid ja kirjutan tarkvara ümber Arduino raamatukogusid kasutamata, kuna tunnen nende ülesehitust ja oskan paremaid lahendusi teha.

Selline on mul hetkel progress ja pildike mu ühest DMU mudelist


KiHa 23 (キハ23) teisaldatud HOj formaadiks
Minu kogemus - HO, HOm - DC analoog - stardikomplekt - Lima, Fleishmann, Tillig - arvutiprogramm SCARM, ehitan Jaapani moodulmaketi

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Iga liini osa 28.08.2017 21:21 #1191

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Tervitan uut foorumlast. Nüüd pean tunnistama, et ilmaelu on ikka ootamatusi täis küll. Aastaid tagasi uurisin maailma mudelraudteede mõõtkavasid ja tulemused on ka kodulehel olemas. Jaapani mõõtkavad olid nagu illustratsiooniks mudelite maailma kirevusele. Nüüd tuleb välja, et on ka osaks Eesti mudelraudteede võrgust.

Nüüd väike selgitus neile, kes rööpalaiuste teemaga väga kursis ei ole. Jaapani vanemad raudteed on traditsiooniliselt laiusega 1067mm (Cap-gauge) ja täpselt sama laiusega on ka Tallinna tramm. Uued raudteed on Jaapanis standardlaiusega 1435mm. Mõõtkava 1:80 on jaapanlaste katse sobitada neid kitsamaid ronge HO rööbastele (16,5mm). Mõõtkava HOj on analoogiline Euroopa mõõtkavaga HOm. Vahe on väike, kui HOj prototüübi rööpalaius on täpselt 1067mm, siis HOm mõõtkava prototüübi rööpalaius on 850 - 1250mm.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Iga liini osa 27.09.2017 20:48 #1219

  • dmmedia
  • dmmedia avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Uus foorumlane
  • Uus foorumlane
  • Postitusi: 9
  • Sind on tänatud: 3
Viimase kuu aja jooksul olen uurinud erinevaid dokumente, nimelt Jaapani raudtee standardid, FREMO moodulite standardid, olen vaadanud palju videosid ja külastanud ka palju foorumeid. Kokkuvõttes sain natuke targemaks ja hakkasin joonistama ja parandama Iga Liini maketi mustandi.

Esimene mustand tuli ilus 3x6 meetrit suurusega, kuid standardide lugemine rikkus selle ära. Tuli välja, et FREMO:H0 järgi peab minimaalne kõvera raadius olema 2 meetrit, ning FREMO:87 järgi prototüübi raadius. Jaapani raudtee standardist võib lugeda välja, et prototüübi kõvera minimaalne raadius liinil on 160 meetrit ja jaamadel võib olla vähendatud kuni 100 meetrini. HO skaalaga korrates teevad mõlemad numbrid 1837 mm ja 1148 mm. Mina aga joonistasin mustandi kasutades raadiused 500-1500 mm. Kõvera jaama raadiused peaks hoopis 3.4, ning 4.5 meetrit olema (prototüübis 300 m alla 18-meetrilistele vagunitele ja 400 m ülejäänutele). Tuli muidugi ära parandada.

Teiseks tuli välja, et Tilligi suurima pöörangu raadius on hoopis 984 mm. Siin ei saa juba midagi ette võtta, ning peab selliseid kasutama, aga vahetasin välja kõiki pööranguid suurimate vastu mustandis.

Lõpuks tuli välja 6x9 meetrine maketi mustand, mis on minu jaoks juba natuke palju. Seega otsustasin kohe jagada mustandi moodulitesse ja visata kõige väiksema huvi pakutavaid välja. Nüüd maketi mustand ei klappi korralikult prototüübi kontuuriga, aga plaanis on ikkagi jäänud 25 tähtsaimat moodulit. Peab kas veel mõned välja visata, või jätta "kunagi tegemiseks".

Järgmisena otsustasin tegema detailsemat moodulite maketid üks haaval. Joonistades Uenoshi jaama, tuli mooduli kogupikkuseks 3.3 meetrit ning seda peab arvatavasti jagada juppideks. Samas aga tundub, et rohkem kui kolmeks osaks ei ole võimalik korralikult jagada. Ning need osad tulevad välja ebavõrdsete pikkustega, nt. 870 mm, teine 1290 mm jne.

Samas ei ole veel otsustanud, kuidas teha Iga-Ueno jaama. Kui teha ainult Iga Liini osa, siis tuleb pärast Kansai Põhja Liini moodulil paigaldada rööpad ääre peale, mis ei paista üldse heaks ideeks. Kui aga teha hõlmades mõlemad raudteed, siis ei jää eriti ruumi ilusale jaamaümbrusele, või siis peab mooduli standardist laiemaks tegema, mis on juba enam-vähem sobilik.

Hattori jõe üle silla kohta olen näinud Youtube-st väga põneva idee, et moodul võib koosneda mitmest osast, ning sild oleks eemaldatav. Siis ei pea üheosalise ülipika mooduli tegema hakata, ning sedasi on ta mugavam transportida.

Suuremale moodulite hulgale peaks sobima standardsed FREMO moodulite otsad, kuid mõnedes kohtades peab leiutama natuke ebastandaardseid lahendusi.

Kõige hullem on see, et turul ei eksisteeri Tokyu 1000 seeria HOj skaalas vedureid, ning peab neid nullist tegema. Kuisjuures saab osta pöördvankreid ja pantograafi, aga mõlema hinnad on ca. 50€ pluss Jaapanist saatmiskulud ja maksud, ehk mõtetu raha raiskamine. Õnneks on internetis päris piisavalt selle seeria vedurite pilte ja videosid, et saaks 3D-s modelleerida ja siis vaikselt välja saagida.
Minu kogemus - HO, HOm - DC analoog - stardikomplekt - Lima, Fleishmann, Tillig - arvutiprogramm SCARM, ehitan Jaapani moodulmaketi

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Iga liini osa 27.09.2017 21:12 #1220

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Nende standarditega peabki ettevaatlik olema. Euroopa omad on liiga uljad aga Ameerika omad (ja ka moodulite omad) on jällegi arvestatud väga suurtele ruumidele. Ameerika klubiraudteede soovituslik HO miinimum on r900 varjatud teeosadel ja r1200 nähtavatel lõikudel. HOj võib siis olla veidi vähemgi. Võib-olla peadki mõtlema välja oma mõistlike mõõtudega moodulite süsteemi.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Iga liini osa 28.09.2017 05:00 #1221

  • dmmedia
  • dmmedia avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Uus foorumlane
  • Uus foorumlane
  • Postitusi: 9
  • Sind on tänatud: 3
Tegelikult juba mõtlen selles suunas, kuna roobaste laius on vaid 12 mm, aga rongi laius on hoopis 35 mm, siis isegi 1000 mm raadiustel peaks see piisavalt reaalselt välja nägema. Ainult, et kõverates jaamades peab rangelt suured prototüübilised raadiused tegema, kuna muidu liiga suur vahe rongi ja platvormi vahel tekkib.

Teen mõned eksperimendid, siis postitan tulemusi. Muidu jah, ei saa tavalises korteris kokku panna. See esimene mustand paistis küll, et seda pidi olema võimalik reaalselt kokku panna läbi mitu tuba.

UPD. visandasin mõned kõverad, panin nende peale rööpad ja rööbaste peale KiHa 23 DMU, mis on 260 mm pikk, ning 180 mm vankritevahelise kaugusega.
800 mm ja väiksemate raadiustega paistavad rööpad veduri alt - äärmiselt ebaprototüüpiline.
984 mm (nagu Tilligi EW3 pöörangutes) - näeb täiesti korralikult välja.
1148 mm (prototüübi miinimum raadius) - samuti näeb välja hästi.
Ülejäänud suuremad raadiused näevad välja veelgi paremini.
Paar seotud DMU-d ka ei tekita omavahel väga kriitilist nurka, aga videosid vaadates on erinevust küll näha, et selle nurga all pööravad naid vaid pöörangutes, muudel kohtadel liinil ikka raadiused suuremad.
Täielikuma pilti saamiseks, peaks kas või paberist modeleerida veel sellel liinil kasutatavaid 18-meetrilised Tokyu-1000 seeria DMU-de paari ja vaadata üle, kuidas see rong hakkab paistma. Et võib olla siduda miinimum raadiused veduri/vaguni pikkusega, nagu NMRA standardis tehtud on.

Seega arvan, Einar, et sinu poolt mainitud Ameerika standard on kõige lähedam sellele, mis oleks kasutatav ja võib selle ja minu uuringute alusel hoopis FREMO:HOj standardi kompileerida, kuna see veel ei eksisteeri ja keegi vast eriti selle vastu ei ole )
Minu kogemus - HO, HOm - DC analoog - stardikomplekt - Lima, Fleishmann, Tillig - arvutiprogramm SCARM, ehitan Jaapani moodulmaketi

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas dmmedia.
  • Lehekülg:
  • 1
Lehe loomiseks kulus: 0.198 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum