Tere uuest foorumi liikmest.
Tutvustan natuke ennast, enne kui maketist rääkima hakkan.
Olen saanud oma esimese stardikomplekti kusagil 1995. aastal. See oli HO Lima veduriga ja kolme vaguniga, ning rööbastest ringiga. Hea vana analoog DC.
Kuna oli tol ajal minule vähe aastaid, siis pigem mängisin sellega ja vaatasin kaasas oleva Lima kataloogi, ning unistasin kunagi ehitada maketi ka.
Aastad möödusid, enne, kui ma leidsin, et mul eriti ruumi ega võimalust maketi ehitamiseks pole, seega alustasin riiuli maketiga selle Lima stardika baasil. Kuidagi aga see ei hõlmanud mu hinga vägagi, kuna oli ka arusaam, et see makett jääb pigem jaikeksponaadiks, mitte selleks, kus võib rongi sõidutada. Seega see makett jäi pooleli, hiljem aga toimus elukoha muutus, ning seda maketi võtsin hoopis jupideks lahti.
Vahepeal ostsin mõningaid vaguneid ja autosid ja materjale maketi ehituseks, kuid ei olnud mul mõte vormistanud kindlaks ettekujutuseks.
Sel aastal aga õnnestus mul hoopis Jaapanis käia ning suures mahus sealsed ronge kasutada. See oli armastus esimesest pilgust. Ma kohe hakkasin kaasaegseid lahendusi uurima, ning olen toonud korraga kolme DMU-d (Diesel Multiple Unit) koju.
Äkki avastasin, et inimistel on kommes hoopis moodulmakette tegema, mis ei võta nii palju ruumi, kui dioraamid. Uurisin moodulite süsteemid lähemalt ja sain aru, et põhilised kasutatavad süsteemid maailmas on T-Trak ja Fremo. Ülejäänud vähes määras. Seega võrdlesin süsteemid omavahel ja otsustasin Fremo kasuks. Ning et moodulid ei täidaks mingi konkreetse ruumi, vaid oleks võimalik nendest maketi ehitada mis iganes ruumis.
Alustada on hea sellest kohast, kus oled ise olnud ja oma silmadega näinud. Seega otsustasin ehitada Iga liini osa, ehk esimese nelja peatustega maršruudi. See on täiesti iseseisev maršruut turistide sõidetamiseks ümberistumise jaamast Iga-Ueno linna keskse Uenoshi jaamani, kus kõrval asub ilus loss ja ninja teemaaline muuseum.
Hetkel on liin elektrifitseeritud, kuid alguses töötasid seal just sarnased DMU-d mis olen soetanud. Kunagi võib-olla ehitan sellised EMU-d (Electric Multiple Unit), mis tänasel päeval seal töötavad, aga alustan ikkagi olemasolevatega.
Olen uurinud mitu programmi rööpade skeemi joonistamiseks ja kõige laiemate tasuta funktsioonidega tuli välja SCARM. Sellega ma sain joonistatud kogu skeemi. Aga tuli välja, et sellel täiesti puudu maastiku kujundamise võimalused, v.a. rööbaste kõrgus ja tunneli/silla määramine. Seega hakkan proovima tasuta AnyRail versiooni ja vajadusel juba ostan sobivama programmi litsentsi.
Oluliseks aspektiks tuli välja, et jaapani mudelid on 1:80 skaalas ja HO rööpadele tehtud. Tegelikult see 1:80 ja 1:87 vahe ei ole märgatavalt suur, kui kõrval ei ole teises mõõdus teist jaapani mudelit. Ja mina ei usu, et tuleb. Aga see HO rööbaste peal näeb välja liialt ebaprototüüpiliselt, seega ma otsustasin teisaldada oma mudelid HOj formaati, ehk 12mm vahekaugusega rööbastele, mis vastab skaalale 1:87.1, kui võtta prototüübi vahekaugust 1067mm. Seega pean edaspidi kasutama HOm või TT rööpad. Nendest Tallinnas leidub Tilligi TT Modelgleis, mis mind rahuldab.
Juhtimiseks kasutan DCC süsteemi. Kuna turul olevad elektroonilised lahendused on hästi kallid, ning minu mudelid ka ei ole DCC valmis, siis uurisin natuke isetehtud süsteemide suunda. Tulemusena sain teada, et protokollid on avalikud, ning väga lihtsad, nii, et saab kasutada kas või Arduino mudelite juhtimiseks, ja kõik see jääb turul olevate moodulitega kokkusobiv. Algseks testimiseks kasutan tõesti Arduinot, aga lõplikuks lahenduseks teen ikkagi spetsiaalsed moodulid, mis täidavad just konkreetse mudeli funktsioonid ja kirjutan tarkvara ümber Arduino raamatukogusid kasutamata, kuna tunnen nende ülesehitust ja oskan paremaid lahendusi teha.
Selline on mul hetkel progress ja pildike mu ühest DMU mudelist
KiHa 23 (キハ23) teisaldatud HOj formaadiks