TEEMA:

Euroopa klassikalised moodulid ongi konstrueeritud nii, et tee jookseb üle vee viiva sillakese jagu raami äärest kõrgemalt. Ameerikas ja Austraalias on eelistatud jällegi nö lauad, kus tee kulgeb raami äärega pea samas tasapinnas. Soobeli moodul on algselt ju näituse laud, mis aegadega kujuneb osaks moodulmaketiks.

Reljeefse ja tasapinnas mooduli ühenduskohad on probleemi võtmeks - loomulikult asuvad need ühel kõrgusel. Kui on idee teha pikem reljeefne teeosa, siis tuleb teha moodul-segment. See on mitmest moodulist koosnev rida, mis otstest sobivad ühendamiseks kõigi moodulitega, kuid millede omavahelised ühendused on spetsiifilised.

Võimalusi on palju aga kõik need on rakendatava alles siis, kui kokkupandud süsteem pole ring, vaid soolikas.

Rongimees Einar

Ei, ei ole ainult siis, kui süsteem on nagu soolikas. Selline soolikas nagu välistaks üheteelise maketi võimaluse eos.

Ikka siis, kui segmendi pikkus jagub 1200 millimeetirga ja segmendi suhtes vastasküljele on vajalik hulk mooduleid olemas. (avastasin hiljuti, et nelja 1500 mooduli vastu on vaja viit 1200 moodulit)

Kui vaatate viimase aja USA makette,siis laudu tehakse järjest vähem ja makett ongi soolikas mis seinte ääres jookseb,kus vuravad 25-45 vagunilised heavyhaulerid.Paraku jänkided teema ongi mägedes ja kurudes trassid,seetõttu pole miskit makett aluse peal kohe,vähemalt 2 peno on all,millesse jõed süvistatakse kasvõi alusplaadi(peno) paksuselt sest mäe jäärakutel just mägi jääb ühte kätt ning teisele poole teetammi järsak langeb veel .Muidugi saab ka nulltasapinda tiike ja järvi teha,lõigates 0 tasapinda augu ja laua alt lisa plaadiga see sulgeda,kuid Ponilandil on ju 6mm plaat ja sinna kaldapealset suht raske teha. Pean nüüd hakkama esimesel 1,2 meetril tõusu ehutama hakkama et 1,4 juures jõeke teha ja 1,6 juures langus jällegi 2,9 meetrile lasta et otsamooduliga tasapinda saada. Samas silla ehitamine polegi jatkule paha mõte kasvõi monteerimise/ demonteerimise lihtsustamiseks. Aga teistele maketiehitajatele see väike warning 0 tasapinnale mitte projekteerimiseks.Võite öelda et lase oma ehituse O tasapind alla,kuid ei saa seda teha,kuna moodulite ühenduspoldid on 6cm rööpa ülemisest harjast ja minul jääks see siis alusplaadi sisse.

P.S.
Äkki läks mu mõttelend valesse teemasse?

Segmendi point on see, et segmendi otsad peavad 0-tasapinnas olema ja poldiaugud minu mooduli omadega klappivad, aga kuskohas tasapind segmendi elementide omavahelistes ühendustes on, ei ole siinkohal tähtis, võivad kasvõi pool meetrit allpool olla. See minu 1200mm on niiehknaa väga lühike mingi suurema maastikuime tekitamiseks (Kasvõi näiteks korralik raudteesild koos jõeoruga) ja seega peab see komplekt olema pikem ja koosnema ilmselt mitmest elemendist. Otsad siis üldisesse moodulisüsteemi sobituvad ja pikkus selline, et sobituks ülejäänud moodulitega (ehk jaguma 1200-ga)

Soolikas üherajalise kohtumisjaamadega moodulmaketi koostamist ei takista. Probleemi näengi rohkem nendes kohustuslikes vastaskülgedes. Maketi arenedes võib ainult ringile orienteerumine tõsiseks takistuseks saada.

Rongimees Einar

Kuidas teha tänavalamp vähema kui tunni ajaga. Lihtsalt augurauaga sobiv ketas lüüa, teha sisselõiked, et lambi traadid läbi vedada ja ka et kuppel koonusesse painutada. Krempel superatackiga kokku ja maja külge tinutada. Värv on siin veel selga panemata.

Maja, mille küljes see on, sai kah valmis.

Asi hakkab juba vaateid pakkuma

Kirjutan siin teemas Sinu maketist- et miks OLEKS vaja teist teed sinna? Sellel lihtsal põhjusel et suuremas osas nüüd digivedurid hakkavad olustikku kujundama oma vilede ja saundidega, mis lisavad ehtsust, paraku aga DC ja DCC ei sobi kokku ja nii me viimane kord muudkui korjasime neidära ja vahetasime. Kui oleks lisa rööpapaar siis saaks ju välimist ringi mööda lasta digi masinaid, Ponyland jookseks ajaloolisel DC baasil. Ja nagu aru sain, kalduvad ka Sinu mõtted DCC suunas vaikselt peale MiMa 2017.

Ei näe selliseid resursse, mis võimaldaks digirevolutsiooni korraldada, samuti ei näe kohti, kust mingine eraldi raudtee Ponyvillest läbi saata. Kiltsis on neid võimalusi veelgi vähem. Peale-mahakorjamise probleeme põhjustab adekvaatsete jaamade puudumine, minu poolel praegu probleeme ei ole - kohad olid olemas, kuhu analoogmasinad parkida, et digirongidel sõita lasta. Kavatsen aja ja tuju koondada olemasolevate moodulite lõpetamisele.

Ere piltlik näide põhjustest, miks mina, vaatamata korduvatele palvetele, pole avaldanud laual lasuvate materjalide paksust. Lihtsalt pole, mida avaldada.

Moodulitevahelise standardühenduse poldi telje asukoht on 60mm allpool rööpapea pealispinda. See on ainus kindel vertikaalne mõõt.

Natuke üllatav vaatepilt. Loogika ja teiste maade kõrvalt nähtud kogemused ütlevad, et vineeri tasapind peaks olema paigas. Eesti kaubanduse eripära - katteplaadi erinev paksus, on muidugi uus sõna mooduli ehituses. Soobeli lahenduskäik on täiesti mõistetav.

Rongimees Einar

See pole tänapäevane lugu, tegu on mingite Visu nõukaaegsete tuuletõkkeplaatidega, mida kas saadi niisama või odava raha eest 90-ndate algul kuskilt laojääkidest, et maja soojustada. Seda on mule veel palju.

Kuskil oli teemaks isetehtud munakivisillutis. Katsetatud. Toimib. Mõningaste komplikatsioonidega.


Suurim mure oli ebatasasustega. Mure osutus ennatlikuks, võtsin tee jupi ahjust kõvenemast ja ta on tulisena üsna pehme. Vajus praktiliselt kõrvalise abita õigele kohale õigesti kõveraks nagu juust tulisele leivale.


Iga järgmise jupi alguse vormisin eelmise jupi otsaga vajutades ja vormides, eeldades, et nii jääb pragu minimaalseks. Kuid midagi ta ikkagi mängis, tõmbas 25cm kohta poolemillimeetrise vahe erinevatele juppidele vahele. Pööraseim ülesanne oli muidugi nende kivide ükshaaval värvimine


Pärast NOCH'i maastikupahtliga mökerdamist näeb päris lubav välja. Vajab veel seinte äärest toonimist, murututte ja lilli.

Arenguid

Tänava teine äär sai kah valmis.


See moodul on ühe maja ja hulga puude kaugusel lõplikust valmimisest