TEEMA:

Eks kaaskannatajad teavad, kuidas aastakümneid kogunevad mudelid ja aastakümneid hõljub mõte päris oma maketist. See hõljub küll lähemal, küll kaugemal. Vahepeal kutsuti mind mudelinäitustele mudeleid näitama. Algul nemad seisid niisama laudadel, korra sai aiaraudtee lihtsalt põrandale laotud. Siis tuli idee tekitada kokkupandav laud, kuhu raudtee peale naelutatud ja kus rongid sõitsid. Kord või paar see Minimaailmadel töötas ka. Ja siit edasi polnud kauge jõuda selleni, et kõik maketi osad võiks olla ühesuurused ja et raudtee läheks ühelt teisele samas kohas. Sai ka neid norme uuritud ja lõppeks hakkas tunduma, et igaühel on oma süsteem ja ühtegi sellist, mis mulle meeldinuks, ei leidnudki. Tuli siis see ise leiutada. Ja lõppeks loksusidki moodulitevahelised ühendused paika:

Pikkust sai moodulitel 1200mm, nurgamoodulitele sai PIKO R3 kurv ja mõõtmed 600x600mm (Tegelikult 594x594mm arvestusega, et külge tuleb veel pleksklaas ja kogu krempel ei kasvaks 600 piirist välja)

Algul mõtlesin, et kahele moodulile tuleb Kiltsi jaam ja vastasküljelt kahe peale lihtsalt läbiv raudtee. Aga millaski haaras pere mõõdukas ponihaigus ja sealtmaalt tuli idee neile kahele plaadile Ponyville ehitada nii, et neid kaht moodulit selgapidi kokku pannes saaks väikse maketina selle ka tööle saada:



Digironge mul ei ole, teed said väljalülitatavad ja vooluühendused korraldatud nii:





Analoogmaketist digimaketti teha on kergem kui vastupidi, neid väljalülitatavaid rööpaid saab ju alati maketi all klemmlatil otseks ühendada.

Igatahes kevadel siis juhtus see asi ära, kui sain esimest korda elus päris oma maketil manööverdada ja erinevaid ronge teele saata ilma, et kätt vahele oleks pand, pöörangud ja teede lülitused käisid kõik puldist.



Loodame kevadel juba midagi kindlalt maketi külge kinnitatult näidata ja ehk saab terakese loodust ka. Hoonestust natuke on juba olemas:



Ja loodame, et kellelgi tekkib veel tahtmine sama üleminekuga mooduleid teha, et näitusel suurema süsteemi kokku saaks.

Kodus mul ei mahu see kuhugi töötama, kui vaid ehk pisikeses variandis Ponyvillega. Muidu mõtlen moodulitele teha peale tolmukindlad kastid, millel esiküljes avad, mille omakorda sulgevad moodulite esiküljel olevad pleksklaasid, moodustades nii midagi vitriinilaadset. Ja kodus hakkaksivad nad seisma teineteise otsas nagu õllekastid, moodustades vitriinikapi.

Tere rongisõbrad.

Soobeli looga juhtus nüüd nii, et esimesed päevad oli see ilma piltideta (lingid olid samuti mittetoimivad). Minu palvel uuris juhtunut arvutispets ja nüüd on kõik nii, nagu peab. Mingil arusaamatul põhjusel olid lingiaadressid trükivigadega - algusest oli mõni täht puudu, selle eest oli sama kombinatsioon õige, aga paraku dubleerituna aadressi lõppu. Näpukas või arvutite isetegevus - mine võta kinni, kus see tõde on.

Selle postituste rea teemaks on "Soobli moodulmakett". Tänu segadusele oli aga mitme kirja jututeemaks vigade otsimine piltide kuvamisel. Kasutan oma administraatori imevõimeid ja teen need kirjatükid nähtamatuks. Piltide üleslaadimisega seotud teemad asuvad "Foorumi reeglid ja soovitused" all.

Rongimees Einar

Välja jäi siit veel jutt, mis värvistandardid ma oma jaoks loonud olen ja kuidas moodulid ja puldid omavahel kokku on ühendatud.

Sinine: välimine (lähim) rööbas;
Punane: sisemine (kaugem) rööbas;
Valge/hall: 16V vahelduvvoolu mass või neutraal;
Must: 16V vahelduvvoolu faas;
Pruun: tänavalaternate ja majade valgustusvool (16V vahelduvvoolu faas - siin on arutelukoht, kas panna ta jaama puldist lülitatavaks või panna lülitid igale moodulile eraldi)
Roheline: pöörang otse (puldist nupu alt tulev 16V vahelduvvoolu faas)
Kollane: pöörang kõrvale (puldist nupu alt tulev 16V vahelduvvoolu faas)

Moodulitevaheliseks ühenduseks kasutan 16V vahelduvvoolu juures 3,5mm stereo pistikuid, 12V rööpavoolu ülekandmiseks - dubleerimiseks 6,3mm mono (nn kitarri-) pistikuid. Juhtmed on ka jämedad kõlari omad, sest 0-12V alalisvool ei taha hästi kaugele levida. Pistikupesad on siis maketimooduli mõlemas otsas laua all, juhe pistikuga ripub aga klemmlati küljes mooduli keskel ja ulatub ükskõik kummale poole järgmise mooduli pesasse. Siin on kah arutelukoht, kas see juhe peab maketi küljes rippuma või võib kasutada juhtmejuppe, millel mõlemas otsas pistikud, millega siis moodulite vahel pesi ühendada. Klemmlati küljes rippuv juhe tundub nagu kindlam ja vähendab riske näitusele minekul ühendusjuhtmete kojuunustamist.

Pultide ühendused on vabad, sest need ei ole niikuinii universaalsed. Kiltsi jaama moodulitevaheline ühendus on televiisori SCART ühendus, sama ühendus on ka puldi ja moodulite vahel. Ponyville jaoks aitas ka 8-nõelalisest DIN pistikust, seal vaid kaks pöörangut ja kaks väljalülitatavat rööbast. Puldil on ühe pöörangu lüliti veel ja kaks juhet vabad, sealtkaudu kavatsen tulevikus ühe nurgamooduli peale panna ühe harutee pöörangu juhtimise.

Maketi elektriskeemid on hästi koostatud.

Soovitan neid kõigil algajail uurida. Igal vooluahela juhtmed on eri värvi (värvikood kergendab hiljem võimalike veakohtade ülesleidmist, seda eriti suurema teedearengu ja elektriliste lisavidinatega maketil). Voolupistikute valik on hea ja vastab oma parameetritelt läbiva voolu vajadustele.

Ühendusjuhtmete süsteem ise (juhe väljub keskelt ja pistikud asuvad moodulite otstes) võib ajajooksul isegi muutuda. Kui punti lisandub keegi, kes ka mõne sellese maketti sobiva mooduli omale valmistab, siis oleks ühildumise mõttes vist õigem väljapakutud variant B. Pistikud asuvad moodulite otstes ja ühendusjuhtmed on piisava pikkuse ja kahe pistikuga.

Valgustuse lülitite asukoht sõltub valgustatud objektide arvust (tänavalaternad, hooned). Sama vool käivitab ka võimalikud lisaefektid a´la nokkivad kanad ja puid lõhkuv mees. Kõigi nende arv võib tulevikus muutuda (näiteks mitu tulede režiimi - õhtul on valgeid aknaid palju, öösel aga mõned üksikud). Pakun välja, et puldis võiks olla üldlüliti (kogu valgustusvoolu sisse- ja väljalülitamine) ning erinevate vooluahelate lülitid kusagil mooduli peal.

Veelkord pilk võimalusele, et näituse jaoks koosneb makett mitme mehe moodulitest. Kui seal on mitu jaama, siis peab analoograudteel olema ka mitu pulti nende juhtimiseks. Ka valgustuse lülitamiskohti saab olema mitu.

Rongimees Einar

Pistikute kohta lisaksin nö "profesionaalsest kretinismist" tuleneva kommentaari; Asjad püütakse seada nii, et pistiku pool. kus on lahtisi kontaktpindu, ei oleks pinge all. Toide peaks tulema alati pesa poolt, st kaetud kontaktidega.

Seda saaks teha siis, kui sellel juhtmepuntral on algus ja lõpp. Selline moodulitering on aga rõngas, kus kuskil on liitumiskoht ja seal tuleb paratamatult ette koht, kus vool on mõlema otsa peal, nii pistikul kui pesas. Aga ühendama nad peab, et pingelang väiksem oleks. Eriti kui moodulitest kokkupandud kompott on väga suur.

Leidsin veel pilta maketist.
Kiltsi moodulilauad altpoolt.
scontent-a-ams.xx.fbcdn.net/hphotos-xap1...708ec0e7&oe=5547EE73
Liiga õrnad ja tudisevad on need, Ponyville sai nende 50x20 laudade asemel 20x100 lauaääred ja 45x45 prussidest jalad. Hoopis teine tugevusjärk. Aga kokku käivad samal põhimõttel.

Kiltsi jaama moodulitevahe perspektiivis.
scontent-b-ams.xx.fbcdn.net/hphotos-xpf1...4d52fb43&oe=5503D998
Paari tee otsad on veidi nihkes, G62 ühendusjupid on vildakil.

Sõidukatse kodus.
scontent-a-ams.xx.fbcdn.net/hphotos-xfa1...23a7d28a&oe=55012B3B
Kahte nurgamoodulit pole paigas, selle asemel raudtee laotud kirjutuslauale. Ei mahtunud lihtsalt ära. Ponyville pult on Kiltsi teise mooduli küljes, juhe ripub laua alt läbi teise külge. Puldi kinnituseks on moodulilaua serva sees M6 vindiga rauatükk ja pult selle külge kruvitud. Plaanin sellised kohad tekitada kõikidesse mooduli äärtesse, et oleks võimalik pulti suvalisse kohta panna. Lihtsamate jaamade jaoks plaanin teha ka "otseks" lülitamise võimaluse: pistikupessa puldi asemel pistik, kus juhtmed niimoodi otseks ühendatud, et peatee jääb voolu alla. Kui pöörangud käsitsi peateele suunata, saaks jaam ilma puldita käia, kõrvalteed jääksid välja lülitatuks, seal saaks veeremit eksponeerida.

Persses!

(vabandan eheda riigikeele pärast aga...)

Vool ei tule rööbasstesse. Lähimal uurimisel selgus et jämedast kõlarijuhtmest veovoolu ahelad kõik sodiks oksüdeerunud, klemmlattidest lahti pudenend, pistikud tulevad õrna tõmbamise peale otsast. Tina enamvähem tükkis, traadid tina sees aga ebamääraseks valkjasroheliseks sodiks moondunud. Saltser joodisena polnud vist tark tegu.
Peenemast traadist 16v ja lülitusrööbaste ühendused ja pistikud näikse kõik ok olevat.

Ideid?

(Torman ehituspodi uue juhtme järele ja vaatan miskeid muid joodiseid, õhtu saab olema tegevusrohke.)

See eestikeelne sõna, millega Sa oma sõnumit alustasid, on päris hea sõna - kasutan ise ka vahel seda, ja toime on uskumatult vabastav ja lõõgastav (nagu oleks pihil või spaas käinud).

Juhtmete jootmine on hea teema rääkimiseks ja peavalu töö tegemise aeg. Need uuemad materjalid võtavad vana ja head metoodikat (tina, kampol ja 40-vatine kolb) üpris vastumeeslselt ligi. Ise kasutasin Mänguasjamuuseumi maketi tegemisel mingit vene vedelikku, mis peab juhtmeid siiani ilusasti kinni. Päris vigadeta pole aga ka see vedelik. Üritasin kunagi veel vanale muuseumi maketile üht trükiplaadile ehitatud voolujaotust meisterdada. Käivitamisel selgus, et kõik oleks nagu lühises ja trükiplaadi takistus oli vaid veidi suurem nullist. Siis saingi teada, et enamus jootevedelikest moodustab peale aurustumist ja laskumist pinnale, voolujuhtiva kihi, mis tuleb juba spetslahusega (aerosool) maha pesta.

Jootevedelikud tundub olema teadus omaette ja kui võimalik, siis üldse vältida ning piirduda vaid kampoliga.

Rongimees Einar

Sain siiski asjad kontrolli alla ja katsetatud. Finaaliks oli Kiltsi jaama puldi sõiduvoolu ühendus. Pistik istus kenasti kõvasti juhtme küljes ja puha aga vool maketini ei jõua. Testriga jälitades jõudsin juhtmeni, kus ühe soone takistus klemmlati ja pistiku vahel oli piiritu. Lõikasin 10 cm juhet maha ja tinutasin pistiku edasi. Eks siis osa sest kiust pistiku lähedal oli saltser teinud selleks hallikaks mürgiseks mudruks, mis voolu ei juhtinud...

Eelkirjeldet trükiplaaddi lugu on mul hästi tuttav: ühel ponimajal on põrand laudadeks kraabitud trükiplaat ja neid laudu on kasutatud vooluradadena ja nende külge on tinutatud lambid. Jadaühendusse. Ja küll need siis põlesid küll eri heledusega kuni mõni kustus ja teised särasid eredamalt jne jne. Mul mingit sprayd polnud ja muud polnud teha kui neid lauapragusid muudkui sügavamaks ja sügavamaks kraapida kuni asi kontrolli alla sai. Ja näikse siiani kontrolli all olevat.

Kampolit saab nii vedelikuna, kui ka tahkena. Seda küll, et peale jootmist tuleb trükiplaadid "pesta". Hullemal juhul tekib "koroona effekt" ja tuleb mõnest komponendist tehases sisse pandud suits välja ja siis enam asi ei tööta. Olen seda omal nahal tunda saanud, kui üks operatsiooni võimendi paugu pani ja mulle tuliseid tükke peale oksendas. Saltseriga võib ainult plekkämbrit tinutada aga mitte elektroonikat ja juhtmeid. Saltser on nii söövitav, et kõik mis roostetab või oksüdeerub, on ajalugu. Ideaalis müüakse ka täitega tinasid, mis ei vaja ei saltserit ega ka mingit muud keemiat. Aga see täide kipub pikaajalise kuumuse tõttu jootekolvilt aurustuma ja lõpuks on kolvi ots paksult tina täis. Samas on jälle joote puhtus oluliselt parem, kui lisatava keemiaga.

Elektroonikast ja juhtmetest tuleb saltser jah kaugel eemal hoida. Kampol on ise siiski tahke, see vedelik on lahus, tavaliselt piirituses, mis elektroonikas sobivaim. Pasta saad mingi puhta rasva lisamisel aga siis tuleb plaat kindlasti puhtaks pesta, jällegi piiritus või mõni pehmem lahusti et detailide markeeringud ei lahkuks koos pasta jääkidega. CMOP ja muu tundliku elektroonika puhul tuleb jah pesuga väga hoolas olla. Meenub oma kogemus üheplaadi arvutitega, kus mälu hakkas korralikult tööle alles pärast teist pesu isopropüülpiiritusega aga siis lahkusid ka detailide markeeringud...

Järjekordne onn valmis. Selle kuldse kana kokkutinutamine oli tõsisem ettevõtmine, 1,5mm suurused nooleotsa kolmnurgad eelistasid kolvi otsa tina külge kleepuda mitte varre külge omale kohale jääda jne. Krutskitega tugede paikapanemiseks kasutasin rakist (lihtsalt puutükk, kus tähekujuliselt vineerisaega tõmmatud pilud ja auk posti jaoks keskel) ainult vanaisa 60-ndate jootekolb ei mahtund sinna vahele, seega pidin pisikese elektroonika kolvi korda tegema. 0,7mm on muidu jämedavõitu, nagu oleks see tuulelipp 60mm treitoorikutest kokku keevitatud

Aga see joodisega segatud tinatraat siin ei toiminud, kohe kuidagi ei tahtnud traatide külge hakata. Siin oli jälle saltser abiks, tina hüppas särtsaki omale kohale, sinna, kuhu saltserit määrinud olin.

Väike edasiminek. Esimene moodulitest on omale hoiukassti saanud - nüüd on mõtet asuda muruga tegelema ja puid-maju tõsisemalt kohale panema. Leiutamist, viilimist ja saagimist ikka oli, aga sai tema ikka toimima nii, nagu plaanis oli. Vaid tagumised fikseerimistihvtid lähvad kuidagi tuugalt kohale.

Kokkutulekule tõid moodulid kahekaupa pakitult. Kas nüüd viid minimaailmale ühekaupa, või on need kastid vaid koduseks tarvitamiseks (moodulitest riiul)?

Rongimees Einar

Eks tulevikus ole nad ühekaupa. Ei kujuta ette, kuidas neid vedada ja pakkida kahekaupa, kui puud-majad juba küljes. Ja kodus hakkavad sellised kastid jah teineteise peal olema. Ei tea, palju neid bussi mahub. Kiltsi omad tulevad ilmselt madalamad, kuna seal pole seda ligi 30cm kõrgust torni moodi linnahalli. Kokku-lahti käib ta päris kärmelt ja üksi saab liigutada ka, kui kitsastest treppidest ja ustest ei pea käima. Avastassin, et käepidemed on liiga madalal ja ei saa üksi üle nurkade nendest haarata. Sestap lisasin sinna äärtesse need poolkuu liistud, kuhu sõrmed hästi taha hakkavad. All rippuvad juhtmed-pistikud tuleb ka likvideerida ja pesadega asendada, kuna ta ei hakka enam külili käima ja seepärast on neid väga ebamugav pakkida.

Paar meeleolukat pilti tegemise ajast ja hetkeolukorrast.





Kaader viimasest stseenist kah:



Eks mõned lilled ja võrsed ole veel puudu. Aga valge, tammelehega LK märk tähendab, et tammeõõnsusesse uuristatud raamatukogu on looduskaitsealune objekt.

Kenad pildid. Vaatan, et see muru tegemine lõpuks õnnestus ja hästi (rohtunud kõrvaltee mõjub eriti sümpaatsena).

Rongimees Einar

Kuna oli plaan Soobel`iga maketile laiendus teha,siis ühtäkki avastasin selle maketi suurima puuduse-nimelt on kõik see makett ühes tasapinnas kohe peale lauda,siis puudub võimalus teha reljeefitöid allapoole muldkeha 0 tasapinda,aga kõiksugu truubid,tiigid ja ojad on kõik miinus tasapinnaga.Nii et mõtlemisaine siin.

Vilomi tehtud kahe mooduli tegevus toimub kõik allpool Soobli maketi tasapinda...