Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Minu makett

Idee ja teostus, küsimused, soovitused, kommentaarid, maketiehitaja päevik.
  • Lehekülg:
  • 1
  • 2
  • 3

TEEMA:

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 17.12.2014 22:00 #124

  • ellak
  • ellak avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 43
  • Sind on tänatud: 3
lisasin eelmisele vastusele kolm pilti, üles laaditi ainult üks?



juba sain aru, milles probleem. nüüd pildid vales järjekorras
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 17.12.2014 22:55 #125

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 594
  • Sind on tänatud: 47
Tere.

Kadee sidurid avanevad magnetväljas (magnetplaat või elektrimagnet rööbaste all, külgmagnetitega abiriist käsitsi avamiseks). Kodulehel on nupu "Kasulikud lood" all sari Kadee siduritest - seal on ka magnetitest ja tööpõhimõttest juttu.

Mida Sa lüliti all mõtled? Inglise keeles on "Swich" nii pöörangu elektrimagnet kui ka puldis asuv lüliti.

Need tõusuprotsendid joonisel on mingid seosetud numbrid. AnyRail tõusude arvutamise programmi kasutamine pole kõige lihtsam. Arvuta "käsitsi". Tõus 4% on 2cm kõrgust iga 50 cm (5 ruutu) kohta. Tõus 3,3% on 1cm iga iga 3-e ruudu kohta ja tõus 2% on 1cm iga 5-e ruudu kohta.

Toa maketiplaan ei ole minu arvates õnnestunud.

1) Ovaaliga moodulile enam rohkem rööpaid tegelikult ei mahu, Sinu variandis aga peaks sinna tulema lausa 3 läbivat liini. Joonistel on omadus vaba ruumiga ära petta. Näiteks hakkab mäekülg kohe sadama laadimisteede kõrvalt. Tegelikkkuses on vaja vähemalt 10-15 cm, rööpast mäe küljeni. Sama on vastaskaldal - jaamatee ja veepiiri vaheline kaugus peaks olema 2 korda suurem.

2) Väga palju on käigurada poolitavaid sildu või klappuksi. Vähemalt sellest, mis asub "pika koridori keskel" soovitan loobuda. Ukseesine ja aknaalune reaalselt segama ei hakka.

3) Hetkel on punane rada kõik üks suur ring, mis tähendab igavat maketti, kui seal sõidab ainult üks rong. Mitme rongi jaoks tuleb aga osta tohutul hulgal automaatikat. Idee, et osa on peatee ja osa on mängimiseks sobivad kõrval ja haruteed, on õige. Paraku ei tähenda peateed ovaalist või haruteedest rööpaidpidi mitteseotud ringe. Kusagil peavad olema kokkupuutepunktid ehk suuremad jaamad. Sulle sobiks Ameerika moodi lahendus, kus Peateed on kõrvalteedega pikalt kõrvuti, aga pöörangute kaudu ühendatud vaid paaris kohas. Mina näen selliseks mängukohaks maketiosa ovaalist uksepoolse seinani. Hea pikk ruum ja annab mängida (kui sild ette ei jääks).

4) Suure maketi ja väikese maketi proportsioonid tunduvad erinevad. Täissuuruses maketil hakkavad need liigselt liigendatud ja väikesed maketiosad närvidele käima (jälle optiline värk). Mõtleme veel. Selle sadama tagant läbimineva peatee saaks isegi panna, aga siis osutub liigseks ovaalilt vasakule moodulile suunduv haru (jääb tunnelisse peatee alla). Mina teeks üldse nii, et vasakpoolsed seinaääred oleks mängimiseks sobivad + pendelautomaatikaga edasi-tagasi sõitvad diiselrongid. Peatee aga oleks 2-rajaline ja teeks ühe suure ringi. Ainult peateele mõeldud jaam asuks parempoolsel tagumisel sirgel maketiosal ning sõlmjaam (ühendus muu raudteevõrguga) asuks vasakpoolsel pikal maketiosal.

Nüüd pean küll mõtlema, sest peateele on vaja mõlema sõidusuuna jaoks peale ja mahasõiduteed sobitada. Mingi osa neist on seotud ka ovaaliga (näiteks need 2 rohelisega märgitud teed minu poolt väljapakutud plaanil).

Arutame ja vaidle - peaasi et hea ja hästi toimiv välja tuleb.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Uue HO maketi ehitamine kasutajale Ellak 18.12.2014 16:36 #127

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 594
  • Sind on tänatud: 47
Tere.

Olen nüüd natuke pliiatsit kulutada saanud ja oskan Sinu toatäie ehitamise võimalustest üksjagu rääkida. Täpsema plaani jaoks on aga vaja teada kõrguste vahet sadamaraudtee ja silda ületava raudtee vahel - sellest numbrist sõltub sobivaim ühendusteede variant.

Kirjeldan oma nägemust ülesehitusest ja tööde järjekorrast. Arvan, et nõustud paljude seisukohtadega.

I etapp - ovaaliga moodul (see, mida praegu ehitad). Osa teedest ja pöörangutest on ajutised (kuni järgmise mooduli ühendamiseni). Hargnemine vaskpoolsete moodulite juurde toimub ainult ühte haru pidi (lähtub sadamaraudtee juurest).

II etapp - Pikk (6m) põhimakett (ovaaliga moodul on osa sellest). Uksega seina juures tuleb teha moodul veidi laiemaks et saaks suurele ringile tagasipöördekoha tekitada. Kahe-rajalisel teel hakkab sõitma automaatika juhtimisel kokku 6-8 rongi (3-4 kummalgi eraldi). Maketi keskel läheb päris kitsaks, sest kõrvuti/kohakuti on kaks 2-rajalist ringi haru + ristumisvaba silmuseharu (ühelt ringilt teisele sõitmiseks) + ühendustee jaamaga. Jaama ja sadamaraudtee 2-teelise manöövrijaama tarbeks jääb napilt 50 cm maketi laiusest. Jaam ja sadamaraudtee on käsijuhtimisel ehk siis sobilikud mängimiseks. Tulevaste ühenduste jaoks teiste moodulitega läheb 2 rada uksepoolse peatee pealt ja 1 rada sadamaraudtee haru kõrvalt.

III etapp - siis kui vaja ja seda, mida vaja. Ringi suurendamiseks saab ehitada 2-teelise haru sillaga ukse ees. Tegelik probleem on tulevikus hoopis aastatega kogunenud vedurite ja vagunite mahutamine teedele (sõidus on korraga vaid 1/3 või 1/4). Enamus seinaääri ja aknaalune ongi siis õigem täita neid vajadusi arvestades (seisuteed, laadimisteed, ettevõtete teed).

Ehitades esimesi mooduleid areneb mõte kiiresti ja mõne aasta pärast vaatad kogu maketti hoopis teise pilguga. Ajale tasub alati ruumi jätta.

Muidugi joonistan kirjeldatud variandi kontseptsioonina üles, aga mõni päev läheb aega - kohustuslik kohtumine jõuluvanaga naise töökoha jõulupeol ja muud tegemised on aja ära reserveerinud.

Ära siis unusta - vajan andmeid kõrguste kohta sadamaraudtee ja silla juures.

Rongimees Einar.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 19.12.2014 01:48 #128

  • ellak
  • ellak avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 43
  • Sind on tänatud: 3
Terv
Asi kisub käest ära. Rajaplaaniga tuleb otsast alata. Aga kõigepealt mõned täpsustused.
Kadee sidur - olen lugenud foorumis oleva materjali kaks korda läbi, aga ei saa aru. See küsimus, et jah, automaat sidur hakkab magneti toimel vagunit ise lahti ühendama, jah, see moment oli esimesel lugemisel kuidagi kahe silma vahele jäänud. aga küsimuse teine pool. Rongimudelites on Kadee siduri nimekirjas 38 erinevat toodet. Ainuüksi siduri eraldajaid on 5 tk. Millest koosneb komplekt, et saaks katsetada. ei tahaks siiski lihtsalt kogu nimekirja tellida, et eks vaatame mis vaja läheb. Ja selline nüanss, kui olemasolev haakekonks tuleb Kadee siduri paigaldamiseks eemaldada, siis samasse haakesse enam vana kinnitusega vagunit ei pane? ehk siis, kas üleminek automaat sidurile peab olema täielik, kõigi vagunite-vedurite osas?
pöörangulüliti- Piko lüliti asendamine Roco omaga, pidasin ikka silmas elektromagnetit (müüginimekirjades nimetatud pöörangulüliti, näiteks Roco Line 40295) mitte puldis asuvat lülitit. ehk siis, kas asendamine on mõeldav, kui pöörangu rööbas on Piko oma.
Any Raili programmi poolt arvutatavad kalded. Miks sa ütled, et plaanil on seosetud numbrid. Jah, minule arusaamatult näitab programm plaanil kallet 10 korda väiksemana, ehk siis 4% asemel 0,4 ?
Aga muidu on number õige. Sinu poolt pakutud lahendus, lugeda ruutusid on ka õige, aga tülikas. Pigem leian, et kontrolliks võib võtta rööpa pikkusega 239. Kui rööpa erinevate otste kõrgus erineb 1cm, siis on tegemist 4,1841% ehk siis võib võtta, et kui kallete puhul iga jätku kohal kõrgus muutub kuni 1cm, siis on OK, parem muidugi kui ruumi on, siis piirduda 2-3%, ehk siis 4,78- 7,17mm iga rööpa kohta. Kui nüüd vaadata minu plaani, kallete ja rööbaste kõrguse eraldi plaane koos (tegin eraldi joonise, muidu on joonis kirju ja tülikam vaadata), siis on lihtne märgata, et kohtades kus kalle on üle 4%, ehk joonisel 0,4%, on kõrval olevatel lõikudes kas jäänud kõrgus sisestamata, või on näpuviga, või on mitme rööpa peale varu, et on tegelikult ruumi kaldeid ühtlustada. Sinu väitega, et rajaplaan ei ole õnnestunud, ma olen nõus, aga kallete sobimatuse koha pealt ei ole nõus.
Raudtee põhimõtteline skeem, kuna mu mõte liigub kiiremini, kui oskused (viitsimine)lubavad neid vormistada, siis (punane rada), pole mõelnud, et kogu ring on üks pikk rada. Rajal võimalikud nii 1 kui 2 rööpaga lõigud, samuti ühinemised erinevate suundade kohtumistes ja ristumistes.
Kui nädalavahetusel aega on, panen midagi paberile, et oma mõtteid selgitada.
Kahjuks ei jaga ma seda elektri osa. Olen küll püüdnud seda lugeda, aga sama segane kui hinna keel.
Ellak

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Uue HO maketi ehitamine kasutajale Ellak 19.12.2014 21:49 #129

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 594
  • Sind on tänatud: 47
Tere.

Kadee sidurite osad on müügil ühekaupa (komplekte ei eksisteeri). Sinu nimetatud valikuga Rongimudelites hakkan tutvuma homme ja õhtul annan ka täpsemad soovitused. Sidurite reegel on lihtne - iga sidur haakub vaid omasugusega.

Elektrimagnetid on ehitatud kokku sobima vaid kindlat tüüpi pöörangutega ( nn ristkasutus pole võimalik). Ei klapi kinnituskohad, ühendus liikuva sulgrööpaga ega ka liikuva hoova ulatus.

Sinu plaanil ei anna tõusud kokku kuidagi miinimumi 8cm ristumise kohal. Lisaks tuleb arvestada, et tõusu esimene lõik peab olema poole väiksema nurga all - sellisel juhul ei jää rattad õhku või kiikuma.

Elektrivärgid võtame ükshaaval läbi siis, kui rööbaste plaanid õieti paigas. Ära uue teedeplaani väljamõtlemisega kiirusta. Loodan homme õhtul üles riputada oma versiooni sulle sobivast 6m pikkusest maketiosast. Detailid ja üksikasjad lähevad paika Anyrail´iga rööpaid paigaldades ja mänguruumi mitme variandi jaoks jagub. Oota see ära - võib-olla sobib edasise töö aluseks.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Uue HO maketi ehitamine kasutajale Ellak 20.12.2014 22:43 #130

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 594
  • Sind on tänatud: 47
Tere.

Minupoolne põhimaketi visand-plaan on siis valmis ja järgneb allpool. Ruumilise pildi paremaks mõistmiseks panin juurde tunnelite, sildade ning kõrguste tähised. Kogu käsitsijuhitav osa on pruuni värvi. Sõidame korra maketi siis paberil rongiga läbi.

Alustame sõitu 2-teelisest sadama jaamast. Sõidusuund on vasakule ja läheb tunnelisse mööda parempoolset rada. Sadama tasapind on siin võetud 0-tasapinnaks ja tunnelist väljudes (ringdepoo taga) on tee tõusnud põhijaama tasandile (+10).

Põhijaamast väljudes tee tõuseb ja saavutab sõlmjaamas (silla peal) kõrguse +14. Meie rong sõidab rohelisele rajale, mi hakkab kohe peale pööranguid tõusma ja saavutab ristumiskohal suurima kõrguse +22. Sellel kõrgusel läheb tee kuni tagasipöörde alguseni ja hakkab siis langema, saavutades silla juures taseme +14.

Roheliselt ringilt väljumine toimub sõlmjaamas, kus rong sõidab silmuslõigule (lilla rada) ning seda mööda jõuab välja vastupidise sõidusuunaga sinisele rajale.

Siniselt rajalt väljumine toimub sõlmjaamas üle kõverpöörangute (algul siire rohelisele rajale ja järgmisest kohe pruunile jaama ühendusteele. Peajaamast suundub rong ringdepoo tagant tunnelisse mineva haru kaudu sadama jaama. Ring on täis.

Ühenduseks teiste moodulitega on kaks kohta. Automaatikaga juhitud ringi laiendus on punaste joontega, käsitsi juhitava tee pikendus aga algab sadama jaamast kaile suunduva haru kõrvalt.

Et Kadee sidurid nõuavad sirgeid või väga suure raadiusega kõveraid (neid siia ei mahu), siis asetasin kail oleva pöörangu Kadee sidurile sobivasse kombinatsiooni.




Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 28.12.2014 11:26 #175

  • ellak
  • ellak avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 43
  • Sind on tänatud: 3
Terv Einar.
Vaadates külastuste arvu, tundub et teised on kõik äraootaval seisukohal ja jälgivad minu maketiehituse teemal peetava arutelu arenguid.
Olen nüüd Sinu pakutud rajaplaani üle pikalt mõtteid mõlgutanud. Lühidalt öeldes, see ei meeldi mulle. Pikemalt seletades, ilmselt on see parim plaan, mida on võimalik antud ruumioludes saavutada. Kui ma oleksin vabrikant ja tahaks toota/müüa mingit maketi komplekti, mida kokkupanemiseks müüa, siis oleksin kahel käel sinu pakutud lahendusega nõus. Aga, .... ta on äravahetamiseni sarnane teiste analoogsete makettidega.
Ma olen väikse mängusõltlasena palju mänginud erinevaid simulaatoreid. Kõigi nende juures kaob lõpuks mänguilu. Ma saan aru, et arvutimängus (maketil) ei ole võimalik jälgida, et kõik mõõdud oleksid lõpuni mõõtkavas, aga andke andeks, kui rong on nii pikk, et esiots on ühes linnas ja tagumine pool teises?
Sinu poolt pakutud rajaplaan on väga kompaktne, aga mul ei teki mõttes mingit pilti, kuidas võiks lisaks raudteele maketi kujundada.
Igatahes ma jätkan uue rajaplaani arendamisega, aga seni tegelen erinevate detailidega. Proovin ehitada sildu ja teisi detaile, mida saab siis kasutada, kui rajaplaan valmib. Kuid visiooni tekkimiseks oleks abi, kui mul oleks ka mingi ettekujutus rongide juhtimisest.
Proovisin vahepeal haigena voodis lamades ka elektrivärgist soti saada, aga mida rohkem ma lugesin, seda segasemaks läks. Mul on põhimõtteline küsimus: kas poes müüdavatest juppidest on võimalik kokku panna juhtimissüsteem, või on igal juhul vajalik midagi ise tinutada.
Ellak

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 28.12.2014 12:20 #176

  • Vana
  • Vana avatar
  • Pole saidil
  • Noor foorumlane
  • Noor foorumlane
  • Rongist lennukini
  • Postitusi: 30
  • Sind on tänatud: 1
Tere ja head aastalõppu kõigile!

Olen minagi üks neist peamiselt kõrvalt jälgijaist, kuid viimased kirjatükid sundisid sõna sekka ütlema.
Minu arusaamade kohaselt, on Endli pakutu suurepärane lahendus kui arvestada, mida me ühelt maketilt tahame. Esmalt kindlasti reaalsuselähedust ja kuna meie käsutuses on alati liiga vähe ruumi, on vaja silmamoonduseks teatud nippe kasutada. Esimene reegel on, et vaataja ei pea nägema kõike. Näiteks seda kus paremalt tunnellisse läinud süstikrong läbi käib või lihtsalt seisab, tähtis on, et ta alles siis kui olid ta mõttes juba "maha kandnud", ilmub ta uuesti vaatevälja täiesti üllatavalt uues kohas. Võimalikult palju erinevaid tasapindu ja tunneleid, see teeb meie mängumaast põneva ja ahvateva. Ja seda Endli pakutu on.
Meist igaühel on loomulikult õigus oma nägemusele asjadest ja seepärast ei taha mina kunagi kummardada dogmasid kui keegi kipub surmtõsiselt väitma, et õige on ainult nii ja mitte kuidagi teisiti. Kellelegi meeldib lihtsalt rongi sõidutada ja seda silmadega saata, teine peab tähtsaks igat väiksematki detaili, alates ajastust. Olles ise pea 50 aastat selle teema sees olnud, kuid saatuse tahtel ka kolmanda ürituse järel just nii kaugel kui hetkel olen, oskan kindlasti näha asju omamoodi ja neid ka väärtustada.
Kuigi kapid pakitsevad nii mudelitest kui kõigest sinna juurde kuuluvast ning kogetud teabevarugi on piisav, pole ma teatud põhjustel jõudnudja nii kaugele, et võiksin tulla avalikult kedagi õpetama. Küll aga on ka minu hea sõbra aastatepikkune ponnistus viinud alustatu täiesti uuele tasandile ja siin on kindlasti osa ka minu soovitustel. "Kapist" välja tulemiseks peab olema mingi ajend ja küllap see tajumise tunne saabub, aga igaühel just siis kui ta tunneb, et selleks on õige aeg. Igatahes leian, et see on koht, kus igaüks meist midagi õpib.

Jõudu unistuste elluviimisel ja parema eduga aastal 2015,
soovib Vana.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Uue HO maketi ehitamine kasutajale Ellak 28.12.2014 16:00 #178

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 594
  • Sind on tänatud: 47
Nagu ma aru saan, peab Sinu maketil olema võimalikult palju olustikku (ilma toimiva rööpasüstemita osa nimetatakse ka dioraamiks). See saavutatakse läbi mitmete kompromisside. 80-ne cm laiusele maketile midagi peale rööbaste praktiliselt ei mahu. See, et kõigi makettide rööbastik tundub olema ühesugune, tähendab vaid üht - Sa pole jaamateede ja rööbastiku teemasse süvenenud. Erinevused ja eripärad hakkavad välja paistma alles peale detailide äratundmist.

Sa pead algusest peale vaatama kogu kupatust kahest vaatevinklist üheaegselt. Üks on siis reaalselt toimiv rööpasüsteem (teedevõrk, elekter, automaatika, juhtimine, tõepärane välisilme) ning teine olustik ja miljöö, milles raudtee asub. Selleks, et linnale ja külale rohkem ruumi teha, viiakse osa rööpaid maketipinna ja mägede alla. Sina kehtestasid aga mõlema plaaniga situatsiooni (sadam) kus rööbaste viimine keldrikorrustele on praktiliselt võimatu. Pikad jaamateed ja teejupid tõusude jaoks on tehniline paratamatus, millega pead leppima.

Üks mõiste, mida ma pole seni veel tutvustanud, on "vaadete lõhkumine". Pikad monotoonsed rööpalõigud "tükeldatakse" lühemateks ja iga lühem jupike võib olla juba teine situatsioon (maasti, tööstus, linn jne..). Tükeldajateks kasutatakse tunneleid (veduri pikkusest piisab), veekogusid, sildu (ühteviisi on head need millest üle sõidetakse kui ka altsõidu kohad), hooneid ja puid (rong kaob hetkeks nende taha) jm.

Serveerimine Laste vorsti maitset ei muuda, aga isu võib tekitada või ära ajada küll. Sama loogika kehtib ka maketi puhul.

Üks võimalus maastiku ja linnade jaoks ruumi saada on maketi põhikuju väike muutmine. See sadamaga osa (laius 160cm) tuleks pikendada kuni meetri võrra. Uksega tuppa tuleks aga panna samalaadne (laius 160cm), mis kasvab välja pikast maketi osast ruumi keskele.

Jälgin iga päev sakslaste ponnistusi uute makettide kavandamisel. Tavaliselt on nende omal üks suur peajaam, väike lõppjaam ja mõned osaliselt nähtavad trassiosad. Otsingute peatähelepanu on koondunud keldrikorrustel asuvatele teederägastikele ja varjatud jaamadele. Tänu aktiivsele keldrile nende makettidel niipalju loodust ja taristut ongi.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 28.12.2014 16:34 #179

  • Pursui
  • Pursui avatar
  • Pole saidil
  • Noor foorumlane
  • Noor foorumlane
  • Postitusi: 36
  • Sind on tänatud: 3
Kuna ma olen aru saanud, et ellak soovib palju veeremit oma maketile,aga ruumipuudus näpistab (nagu meil kõigil), siis minu soovitus oleks TT või N mõõtu teha. Sama raha eest palju rohkemat! Müü HO nänn ja stardikas maha ja tee restart mõtetes?
Lihtsalt minu mõte... :whistle:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Uue HO maketi ehitamine kasutajale Ellak 29.12.2014 15:46 #182

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 594
  • Sind on tänatud: 47
Mõned mõtted veel.

Elektriskeemiga saab tegelema hakata alles peale rajaplaani valmimist. Siis selguvad rööpalõigud, katkestuskohad, lülitid ja releed. Nii suure ja liigendatud maketi jaoks peab ehitama mitu pulti aga võimalik on ka osa väiksemaid hargnemisi ja kiiruse reguleerimisi asetada maketi raami esiküljele. Päris ilma jootekolvita hakkama ei saa. Juhtmed rööbaste külge tuleb tinutada ja teisest otsast lülitite külge kah. Jaotuskilbid ja klemmliistud saab osta poest ja nende ühendamiseks pole kuuma tina vaja.

Inimestel kipub ikka nii olema, et elu pakub just neid võimalusi, mida ise hästi ei tahaks. Sinu maketiruumiga on just nii juhtunud. Ideaalsed olud pikkade jaamateede arendamiseks, mida ruum võimaldab, pole Sinu huvides. Sind paelub linna ja maastiku kujutamine, mis aga vajab hoopis laiust. Paraku laiust juurde anda erilisi võimalusi ei ole. Pudelikaelaks on ukse ja aknaga toaosade üleminekukoht.

Nähtavate rööbaste vähendamiseks tuleb osa viia ikkagi alumistele korrustele. Sadama asukoht Sinu esimeselt plaanilt sobiks hästi (võib tuua ka esimese külje äärde). Liikumine korruste vahel käiks üle tõususpiraalide (ring vähemalt 110cm läbimõõduga) ja äärel asuva sadama korral mahuks see 160cm laiuse mooduli peale ilusasti ära.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 29.12.2014 18:58 #183

  • Vilom
  • Vilom avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 57
  • Sind on tänatud: 12
Tere
Mina tegin nii moodi nagu Pursui ütles ja mina olen väga rahul kuna sama teede plaani sai 30% plaadi peale võrreldes HO ga. Küsimus Pursu le kas tema tegeleb N mõõtkavaga
N DC analoog

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 29.12.2014 20:52 #184

  • Pursui
  • Pursui avatar
  • Pole saidil
  • Noor foorumlane
  • Noor foorumlane
  • Postitusi: 36
  • Sind on tänatud: 3
Vilom,
Ei tegele N'ga. Kunagi sai TT ga hullatud. :silly: Nüüd makett ripub garaaži lae all ootamas paremaid päevi.
Võrreldes HO'ga on TT ruumisääst ca 60%, N veel rohkemgi... Ning mõlemas skaalas on tänapäeval piisavalt nänni tootjaid. Anna ainult fantaasiale ja rahakotile valu! :evil:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 29.12.2014 22:26 #185

  • ellak
  • ellak avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 43
  • Sind on tänatud: 3
Terv
Vahetada HO väiksema skaala vastu - hea mõte. Tulin selle peale ka ise juba natuke aega tagasi, aga kahjuks siiski liiga hilja. Paraku on seda nänni juba nii palju kogunud, et vaevalt seda ilma kahjudeta kauplemata maha saaks müüa.
Ellak

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Tutvusta, õpeta, küsi nõu. 30.12.2014 07:07 #186

  • Vilom
  • Vilom avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 57
  • Sind on tänatud: 12
Tere Ellak
muidugi pead arvestama kahjudega aga HO on eesti s tunduvalt parem müüa kui N. Kui mina müüsin siis lõpuks sain ca 75% kulutatud raha tagasi. Aga kuna ruumi ei ole siis olen väiksema mõõtkavaga väga rahul.
N DC analoog

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
  • 2
  • 3
Lehe loomiseks kulus: 0.091 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum