TEEMA:

Tere.

Näen, et maketil on mõnusalt palju ruumi ka kõiksugu miljööle ja taristule - see annab tõetruule väljanägemisele palju juurde. Teedeplaani ma veel natuke uurin (salvestasin endale arvutisse). Pildifaili formaat jpg joonistele ei sobi (rastergraafika), õigem formaat on png (vektorgraafika). Failiformaati saad muuta AnyRail´is tehtud töö pildifailiks muutmise käigus (valikkast asub salvestuakna allääres). Kui salvestamisega tekib probleeme, küsi julgesti, seletan ära.

Paar sõna veel eilse teema (tõusud) jätkuks. Maketi suurus, tõusunurk ja rongide pikkus on omavahel sõltuvuses. Veduri ehitus võib vahel probleeme veel võimendada. Mänguasjamuuseumi maketi keskmisel ringil on olude sunnil lõigud tõusuga 5 kuni 5,5%. Fleischmanni tankveduril BR86 kummiga veorattad puuduvad, mistõttu on üles-sikutamise piiriks 2 2-teljelist reisivagunit. Praegu sõidavad seda ringi kahe pöördvankriga mootorvedurid, mille 4-st rattapaarist on üks kaetud ka kummiga ja 4-vagunit üles vedada pole mingi probleem.

Rongimees Einar

Tere.

Vaatasin nüüd selle plaani hoolega üle. Teedearengu kohta ma midagi praegu öelda ei oska, sest ei tea tervikpilti (milline haru kuhu suundub). Praegu ei tea isegi seda, et kas need kaheteelised jaamast väljuvad otsad tähendavad klassikalist kaherajalist raudteed (ühel ühes ja teisel teises suunas) või on eraldi liinid, mis lihtsalt mingi aja kõrvuti kulgevad.

Sellele maketiosale tekib rööbastest kolmnurk st üks harudest peab saama rööpavoolu üle silmusemooduli. Silmuse moodulid on reeglina universaalsed (sobivad nii digi- kui analoograudteele)ja nendest on juttu Pühapäevaelektrik -> Digiraudtee -> Digi-14: Silmuse moodulid.

Praegu toon välja ainult need kohad, kus tekivad tehnilised probleemid (üle raami ääre ulatuvad pöörangud ja liiga kitsad teedevahed).

Terv
1. Minu AnyRail pakub ainukese võimalusena salvestamisel failitüüpi *any
2. vihje vagunite arvu kohta, mida vedur vedada suudab on väga asjakohane.

kui saaks samasuguse vihje, kui pikad võiks jaamateed ehitada. olen vaadanud küll hulgaliselt videoid Tubis,aga...
Samuti on küsimus, kas maketi praeguses staadiumis on tähtis, kas on tegemist kaherööpapaariga raudteega või lihtsalt kõrvuti kulgevate rööbastega. Saan aru, et juhtimist planeerides on see tähtis. Mainid, et ei oska hinnangut anda, kuna ei tea mis plaanis on. Olen mõeldud, et (kas ära mahub, ei tea veel), kiirrongi raudtee kulgeb peajaamast põhja ja itta, see voiks olla kahe paariga, ülejäänud ühe paariga ja tavarongidele, ehk siis veidi järsemad ja väiksema raadiusega pöörangud. Aga muidugi ma praegu täpseid sihte ei sea. võib-olla tulevad uued mõtted, kui olen veidi nokitsemisega kogemusi hankinud. Igatahes tegin kiiruga ühe põhimõttelise rööbaste skeemi, kus lihtsalt näitan paiknemist, ei rööbaste arvu ega muud. Kas see ka üles laadida õnnestub, ei tea enne kui olen proovinud. kodu arvutis ei ole ka sellist programmi, millega saaks pdf-st ümber salvestada. Tegelikult võiks lubada ka pdf üles laadida, kui see on AnyRailist tehtud, siis ta ei ole mahukas. Skeemil on kollased alad planeeritavad jaaamad, sinine peaks tulema mägine talv, muude kohtade kohta pole väga veel selgeks mõelnud.

Võtan nõuandeid arvesse ja parandan teede plaani ja püüan nüüd midagi valmis nokitseda. Vähemalt esimese mooduli raami ja niipalju teede alust ja mõne meetri rööpaid kasvõi ajutiselt paika panna, et saaks veduriga manööverdada.
Seoses sellega tekib küsimus, et vaja süveneda elektri ja juhtimise küsimustesse, ilmselt oleks vaja avada selleks uus teema. Samuti vaja natuke Car model Systeem'i kohta selgitusi. Muus osas ma tegelen sellega hiljem, aga mõni lühike autotunnel, seal oleks vaja sõidutee valmis ehitada, ehk siis juhttraadid paika panna.
Ellak

Tere.

AnyRail´iga tehtud jooniste pööramine pildifailiks.

1) Loo "My Picture" kaust (näiteks nimega AnyRail png). Sinna salvestad ainult png-formaati pööratud pildid (miks - selgub allpool).
2) Vii AnyRail´i pildiks pööratav joonis mõõtu, mis mahub printimisel ära ühele lehele.
3) File menüüst vali "Export". Avaneval lehel on 4 valikut (üks pildiks ja 3 erinevate lisavõimaluste jaoks). Vali "Picture". Dialoogiaknasse kuvatakse loodava faili mõõdud (reeglina on laiuseks 767px). Kliki "Ok".
4) Uues, salvestuskoha valiku aknas on vaikimisi märgitud salvestuskohaks "AnyRail" Muuda see ära (kerimisnupud) ja asenda "My Picture" alla loodud kausta (näiteks "Anyrail png") nimega. Pildifailide aken jääb tühjaks ka siis, kui sinna on varem juba mõni png-fail salvestatud. Sama dialoogiakna kõige alumine valikkast on failitüübid. Vaikimisi on seal alati "jpg" (kuna selliseid seal kaustas pole, siis jääbki aken tühjaks). Vali failitüübiks png (aknasse ilmuvad kõik varem salvestatud png-failid selles kaustas). Kliki "Ok".

Pildi lisamiseks foorumisse klõpsi tekstikasti all olevale nupule "Lisa fail". Algab otsimine Sinu arvutist, mis on täpselt samasugune nagu manuse lisamine e-kirjale. Kui lisatud faili kasti tekib faili nimetus, siis tekib sellest paremale poole ka nupp "Sisesta". Klõpsi sellele, ja pilt on lisatud elusuuruses postituse juurde. Tekstikastis ja eelvaates on vihje pildile BBC-koodina, avatud foorumilehel aga pildina.

Praegu on Sinu vabade jaamateede pikkuseks 1350mm ehk siis vedur + 4 pikka reisivagunit või 5 4-teljelist kaubavagunit. Teed võiks olla kuni meetri jagu pikemad. See sadamaraudtee ja vasakule suunduv haru on head aga paremale pöörduv haru ongi ilmselt jaamatükeldaja.

Kahe rööpapaariga raudtee on Euroopas väga populaarne ja sellel on ka praktiline põhjus. Kumbki haru on tegelikult omaette töötav ring (lihtsam juhtimisüsteem ja elektroonika). Raudteliinid (sadama, tööstus ja kohalik), millel toimub ka reaalne mängimine (sh manööverdamine) sätitakse maketile nii, et suurema aja omapead töötavad liinid mängualaga ei ristuks. Kuna Sinu makett on alles idee otsimise tasandil, siis pakun välja võimalikult lolli- ja töökindla suuna.

Kahe rööpapaariga peatee läbib peajaama (võiks sellele ka mingi nime anda) suunaga ülalt-alla. Üles suunduv haru pöördub akna all paremale ja sealt seina-ääri-mööda uksega ruumi maketiosale. Edasi on kaks varianti. Kui teed ühe ringi, millel osaliselt 2-rööpapaari kõrvuti, siis on nii uksega ruumi keskel kui peajaama pikendusel alla kohad ümberpööramiseks. Kahe ringi variandis jäävad pöördekohad alles, kuid harude lõpud tõusevad korruse jagu kõrgemale. Peajaamast alla lähtuv haru jõuab peajaama juurde tagasi ja teeb pöörde üle silla ruumi keskel olevale maketiosale (pööre on samas kohas, kus praegugi, aga teisest suunast ja kõrgemal).

Sadamaraudtee ja selle edasiarendused võikski kujundada kaubajaama raudteedeks (asuks vasaku seina ääres).
Sellisel moel muutub peajaam palju pikemaks ja sinna saaks sobitada juurde ka veduridepoo koos pöördsillaga. Klassikaline võte on depoo paigutamine 180-kraadise pöördekoha sisse.

Elektrisüsteemi täpsustamine algad juhtimissüsteemi äramääramisest - kas analoog või digi. Elektrisüsteemi rööbastega seotud osa (katkestuskohad) tuleb ära määrata ja plaanile kanda projekteerimise käigus. Anyrail programmis on selliste kohtade tegemiseks parema klõpsu menüüs korraldus "isolation". Kui isoleerid mingi rööpa või lõigu kahelt poolt, võid valida korralduse (enne kursor lõigule) "Great section". Nüüd saab see lõik omale uue värvi, mida saad soovi korral (värvi muutmise nupp on töömenüül) muuta.

Nagu ma aru saan, soovid kuhugi ka Car-systemi rakendada. Vot selle jaoks võiks küll eraldi teema teha. Olen natuke selle kohta infot välja kirjutanud. Lisak on mul olemas ka aastaid tagasi väljaantud tootja (Faller) car-systemi ehitamise kirjandus. Autoteede trassid selguvad täpselt siis, kui rööbaste trassid paigas.

Rongimees Einar.

Terv
Olen nüüd mõnda aega vait olnud - seedisin kogu seda asja läbi. Kuna kogu aeg on kange soov midagi reaalset tegema hakata, siis võtsin kätte ja tegin esimese mooduli aluse valmis. Paraleelselt tegelesin siis ka mõttetööga ja järsku sain aru, et esimese, ehk (pea)jaamamooduli valmimisel ei saa ma ronge sõidutada, kuna seal on ainult hargnemised, ei ole ringe. Minu probleem on selles, et alustasin oma hobitoa tegemist nii hilja, et ei jõudnud ehitustöödega talve tulekuks valmis ning saan jätkata kevadel, kui ilmad soojaks läevad. Osaliselt seinu ehitada, soojustus paigaldada ja küte sisse panna. Seega lükkasin elutoas mööbli kokku ja ehitasin oma mooduli elutoas valmis, et siis kevadel vean hobituppa, kui asjad sealmaal. Seega tuleb esimesle moodulile teha selline skeem, et on ka ronge võimalik sõidutada. Ja äkki saab villand, ja rohkem ei valmigi kui esimene moodul?
Ja nüüd olengi sealmaal, mida nentisin ka päris algul- mulle ei meeldi asju ringi teha. Nüüd on mooduli põhi valmis, katsu nüüd raudtee peale ära mahutada. Aga midagi hakkab looma...
Oleks ka mõned praktilised küsimused:
1. hetkel on rongimudelid.ee paljud Piko rööpad otsas. Kas teiste tootjate rööpad, näiteks Roco, ühilduvad Piko omadega probleemideta, või tuleks eelistada ikka ühe tootja omasid.
2. Pöörangule juurde ostetav el.pöörangulüliti on võimalik külge monteerida kaht pidi, kas ülemine või alumine paigaldus on parem/kasulikum.
3. kas on olemas sellist sadama/lao kraanat, mis ka rööpaid pidi sõidab. kui on, siis kust saaks (paigaldus)joonist või mõõtusid, et saaks arvestda ja hiljem paigaldada.
4. ei ratsi nagu raha kulutada mingite kõnniteeplaatide ja muude reljeefsete pindade ostmise peale. Kas on mingeid nippe kuidas teha. Ise oskasin välja mõelda kõnnitee tegemise: modeleerimissavi õhuke kiht peale kanda ja kui siis poolpehme on, muster sisse pressida. Samas tekib küsimus, kuidas selline kiht pikemale ajale vastu paneb, kas hakkab pudisema Aga müüre ja katuseid on sedasi tüütu teha.
5. kui ma ehitan ise raudteesilga, betoonsambad teen samamoodi modeleerimissavist, metallkarkasi puitliistudest. Millega (mis toon) värvida, et betoon ja metall kõige tõesemad paistaksid.
Elak

Tere Ellak.

Palju ei puudunud, et oleks lasknud tagaotsitavaks kuulutada. Tegelikult arvasin ise ka, et oled teemasse uue nurga all täielikult süvenenud. Väidan, et laiskus on inimese parim sõber. Ka mina olen nii laisk, et ei viitsi enam hiljem ümber teha - sellepärast veedangi palju aega projekti detailide läbimõtlemise kallal. Üks tund täiendavat sirgeldamist ja arvutamist võib teinekord tähendada kümneid tunde kokkuhoitud tööaega.

Piko rööpaid võib juurde proovida juurde osta läbi Hobimaailma. Roco rööbaste geomeetria on veidi teistsugune ja rööpa kood ehk kõrgus samuti (üleminekud vajavad spetsiaalseid ühendusrööpaid või nokitsemist). Pikol on ka oma e-pood, nii et ka sealt kaudu võib osta.

Pöörangute paigutamine plaadi peale või alla, on maitse asi. Alumine paigaldus on töömahukam, aga lõpptulemuse väljanägemine "nagu päris".

Sadama ja lao kraanad on olemas, aga neid peaks kataloogidest otsima. Millegipärast meenub mulle "Kibri" - nemad teevad igasuguseid tehnoseadmete mudeleid. Võimalik, et põhilised tegijad on hoopis väikefirmad. Peab Googeldama saksakeelsete terminitega.

Modeleerimissavi tuleks katta peale kuivamist vee baasil tehtud laki kihiga. See muudab pealispinna niiskuskindlaks (nii õhuniiskuse kui värvimise jaoks). Ise tegin Mänguasjamuuseumi sõidu- ja kõnniteed osaliselt tööstuslikust "Teepahtlist" teise poole kipsist. Kips on hea ja odav, aga teha tuleb väikeste portsudena, sest kivistub hirmus ruttu. Mingi puidu vm liimi lisamisel pidavat saama kivistumise aega oma 20 minutit edasi lükata. Paraku puuduvad mul täpsed andmed sissesegatava kohta (äkki keegi foorumlastest teab?). Ajale peab modeleerimissavi vastu hästi (Mänguasjamuuseumi maketil on sellest materjalist kohad 2009 aastast siiani täpselt sellised, nagu sai tehtud).

Sillatalade ehitamisel võib kasutada ka puidule peale liimitud penoplasti, mida võib soovi korral katta ka kipsiga. Mänguasjamuuseumi maketil kasutasin mõlemat varianti. Penoplasti katsin Falleri helehalli maantevärviga ja kipsist kihiga sillaava Falleri kaljuseina värviga (kumbagi neist enam ei toodeta). Vesialusel värv peaks olema küllalti paks ja toonilt vahemikus helehallist pooltumedani. Värviteooria järgi on hall värv segu, kus võrdses koguses on punast, sinist ja rohelist. Musta või valgega saab tonaalsust reguleerida. Tee enne kindlasti katsetused. Penoplast võib värvi all mõjuda ehtsa betoonina. Kui soovid väispinnale anda veidi struktuuri, siis kata pealispind enne värvimist peene-fraktsioonilise kvartsliivaga (PVA-liimi abil). Metallosade värv sõltub ajahambast (värskelt värvitud, mõned aastad tagasi värvitud, ammu pole värvitud). Variandid 2 ja 3 tähendavad juba vanandamist. Rooste värvimine on jutuks siinsamas foorumil teema "Raam, maastik ja taristu" all.

Rongimees Einar

Terv
Vana ehitajana võin täiesti oma kogemusest öelda: kipsi kivinemist saab aeglustada peaaegu iga liimiga. Tapeedi, kondi, tisleri liim on need, millega olen isiklikult teinud. Liimi kangusest sõltuvalt võb kipsi kivinemine aega võtta ka paar tundi.
Ellak

Aitäh hea nõuande eest - usun, et seda aeglast kipsi hakkavad kasutama paljud. Asfaldi ja betoonist teede tegemise jaoks on aeglane kips parim, pealegi saab vajadusel enne kuivamist ka äärekivide ja plaatide vahed sisse vajutada. Hilisem lihvimine on ka tehtav käepäraste vahenditega (lihvklots, liivapaber, minifrees). Kips on ka põhiline vahend mägede ehitamisel (nakkub hästi puidu ja vahtplastiga ning seda saab hiljem ka peitliga kaljuseinaks töödelda).

Kivisilluse jaoks võib voolimissavi tõepoolest paremini sobida aga siis tuleb ära lahendada kuivamisega seotud probleemid. Massi see külg, mis on õhu käes, kuivab tunduvalt kiiremini, kui alusplaadil asuv külg (õhu juurdepääs puudub). Erinevus kuivamisel lõppeb detaili kaardumisega. Reeglina pannakse voolimissavist detaili ja aluse vahele mitu kihti vett imavat paberit (majapidamispaber) mis siis hiljem ära võetakse. Ilmselt tuleb siis sillus teha mitmes tükis ja liimida alusele alles peale täielikku kuivamist (ja kerget kaardumist).

Uurisin veidi rööbastel sõitvate portaalkraanade kohta. Valik on siin:
Kibri #38510 (söe laadimiseks)
Kibri #38530 (konteinerite jaoks)
Faller #131262 (klassikaline konksuga kraana)
Vollmer #45714 (söe laadimiseks)
Vollmer #5624 (konteinerite jaoks)
Piko #61102 (konksuga kraana).

Rongimees Einar.

Võib küsida Piko rööbaste kohta ka sellelt lehelt Depoo24 Aitab igas küsimuses, minule on see inimene palju abiks olnud.

Tere Ellak.

Sinu jutust jooksid läbi sellised mõisted nagu "isetehtud tugimüürid" ja "majade katused". Heade lahenduste otsimiseks sobib kõik, mis mõtted liikuma paneb. Panen siia vaatamiseks paar linki saksa Stummifoorumi materjalidele - nendes on päris palju huvitavat. Saksakeelse jutu ja muud teemat näitavate piltide jaoks kasutan mina hiire kerimisnuppu. Kogu alateema on venitatud vahel mitmekümne lehekülje peale, aga nende kullaterakeste otsimine tasub end ära.

Majad – materjaliks roheline 5 mm parketialus.
www.stummiforum.de/viewtopic.php?f=64&t=69426

Makett laes, isetehtud tugimüürid ja tunneliportaalid jm
www.stummiforum.de/viewtopic.php?f=64&t=49512

Rongimees Einar

Terv


nokitsesin siis muuhulgas ühe silla kallal. esialgu suurelt ette ei võtnud. vaatan kuidas lõpptulemus on. praeguses staadiumis on silla juures tegemata veel:
värvimine
sillasambad
valgustus
rööpad koos ballastiga
aga kõigepealt vaatan kas pildi üleslaadimine õnnestub
Ellak

Veelkord terv

tuli välja küll. panen veel üles AnyRail'iga tehtud maketiplaani fragmendi, kuhu sild paika läheb.
sinine on vesi, laht sadamasuus. rööpad hargnevad mõlemas suunas, teisiti ei mahtunud kuidagi, kui pööranhud asuvad osaliselt sillal. loodan, et pikad vagunid mahuvad ikka pööramise ajal silla sammaste vahele ära.
Ellak

Tere Ellak

Näen, et oled kogu maketiplaani AnyRail´iga välja printinud. Mis on mooduli mõõdud ja mitu lehte selle katmiseks plaaniga kulus? Mis on sellise väljaprinditud plaaniga ehitamise plussid ja miinused? Mul endal sellised kogemused puuduvad ja mõni sõna silmaringi laiendamiseks kuluks ära küll (arvan et ka teistele foorumlastele).

Sild on üpris omapärase lahendusega ja võib maketil vägagi efektne välja näha.

Rongimees Einar

Ja milleks üldse sellised programmid ja muud raudteeplaneerimise vidinad tarvilikud on? Et õnnestuks võimalikult tihe pundar võimalikult väiksele ruumile ära mahutada ja vajalike juppide nimekiri koostada? Ma kipun päris raudtee ehitusele sarnaselt lähenema: rongide minimaalsed pöörderaadiused on teada, vastava plaani saab 1:10 mõõtkavas paberile joonestada ja siis asjad paika ajada. Kuhu poest saadud kõverikud ei passi, läheb flex rööbas ja...

Hea küsimus, olen võimaliku vastuse peale juba mitu korda varem mõelnud.

Kui maketil (toas) on mänguruumi laialt (10cm siia-sinna midagi oluliselt ei mõjuta) siis saab ka arvutiprogrammita hakkama. Täpselt paika istutatud teedeplaani korral on arvutiprogramm aga parim, sest vahel tuleb teedekava mitu korda ümber mängida. Paberil on see hulk tööd, mida peab alati alustama nullist. Arvutil teen aga koopia ja asendan 5-10 minuti jooksul mittesobivad lõigud uutega. Seega on teisendite ja paranduste tegemise lihtsus suurim eelis.

Järgmine arvutiprogrammi pluss väljendub rööpasüsteemide andmebaasiga. Näiteks AnyRail´i omas on pea kõik maailmas toodetavad rööpasüsteemid (sh ka trammirööpad). Ise olen kasutanud Piko HO, Roco HO, Fleischmann HO, Roco HOe, Tillig HOe ja Buch HOf rööpaid. Uurinud olen ka teisi.

Muud võimalused olenevad programmist. AnyRail otseselt 3D vaates maketti ei paku. Küll on aga suurepärane joonistamise osa. Olen selle abil teinud kõik oma tingmärgid, elektriskeemid jm joonistused. Paljud (näiteks releede ja lülitite tähised) teen valmis ainult ühe korra, aga kasutan copy-paste abil korduvalt.

Mõõtkava 1:10 sobib kuni keskmise maketi jaoks. Suured maketid mahuvad ühele A4 formaadis lehele mõõtkavas 1:25 kuni 1:50. Kirjutuslaual on selliste plaanide joonistamine väga raske, arvutiekraanil aga lihtne.

Teedeplaani mahamärkimiseks (eriti mitmel korrusel keerutavate radadega maketil) on mitmeid võimalusi. Üks neist on arvutiga valmistatud teedeplaani väljaprintimine mõõtkavas 1:1 (Seda Ellaku lisatud pildil just näebki).

Paljud eelistavad fleksrööbaste asemel kasutada standardrööpaid. Nende sobitamine tuleb arvutiga palju kergema vaevaga välja.Ühenduste sobivuse täpsus on +(-) 3mm, seega, kõik mis plaanil klapib, sobib kokku ka tegelikult.

Kohti, kus töö arvutiga on eelistatud, jagub piisavalt. Samas kasutatakse ka pliiatsiga tehtud jooniseid. Lihtsamate teedeplaanidega (korrused ja keerutamised) keskmise maketi teedeplaani saab edukalt ka ilma arvutiprogrammita valmis. Ameerikas tehakse ka paljud suuremad maketid lausa umbmääraselt sirgeldatud kavandite järgi. Aga seal ruumi jagub. Tehnoloogia on just see, mida Soobel nimetas - fleksrööbaste parajaks lõikamine ja väänamine.

Rongimees Einar

Terv
Siin nüüd mitmeid seisukohti. Ei saa öelda, et mõni neist õigem või mitte. Räägin lihtsalt, kuidas mina siiani jõudsin.
Põhimõtteliselt oli soov, teha makett mõõduga ca 1,5x2,5m. Teada palju erinevate rööbaste raadiused on, sobib. Hakkan pihta. Pärast kümnekonna rööpa kokkupanekut sain aru, et võrreldes omaaegsete TT rööbaste ühendamisega on HO omade ühendamine tülikam ja vaevanõudvam. Silmadki pole enam väga terased. Sain aru, et kui ma nii jätkan, väänutan rööpad nii ära, et kui võiks jõuda sobiva teede plaanini, siis ei sobi rööpad enam rongidele sõitmiseks.
Võtsin paberi ja pliiatsi, vedisin ruudustiku paberile ja üritasin teede plaani teha. Ruudustiku järgi kaari vedades tundus OK, aga kui mõõdud kokku lõin, siis sain aru - ei mahu.
Õnneliku juhuse läbi komistasin sel ajal AnyRaili otsa. Mõtlesin, raha ei raiska, teen selle prooviversiooniga. Joonistasin 50 ühikut ära, kleepisin otsad kinni, kustutasin alguse ära, ja jätkasin. Tegelikult sain kolmandal päeval aru, et nii on jama. sisuliselt hiljemalt kolmanda 50 juures said aru, et nii ei lähe, tuleb midagi muud proovida.
Niipalju siis arvutiprogrammi kaitseks. Kui teede plaan paigas, siis kui meeldib, siis ehitada võib küll flexirööbastega.


Siin siis minu maketi esimene moodul. Kilbi mõõdud pandud paika selle järgi, mis mahub kevadel läbi uste teisele korrusele tassida. Mul saab olema statsionaarne makett, aga ehitan jupi kaupa, seega nimetan mooduliteks.
sinine- sadama laht
põhimõtteliselt on praegu skeemil olevad raudteed kõik 1 korrus, on ka erinevatel kõrgustel ristumine, ovaali vasak alumine ja sadama laadimistee
2 korrus, kuhu tuleb põhja lõunasuunaline kiirraudtee jaam koos väikese fragmendiga linnast, hetkel rööpad kustutatud
Beež peaks olema siis maketi mägi, nii et palju hakkab olema tunnelites. See mägede asi muidugi muutub, vastavlt sellele, kuidas ehitus kulgeb. Hetkel fotokas jupsib, ei saa pildistada.
Esimese teede plaani, millest loobusin, printisin 70% ulatuses A4 peale välja 8 x8 paberit, aga kui oleks pannud otse printima, siis tänu joonise kõrval olevale tühjale pinnale, oli rajaplaanist tehtud pdf fail üle 600 lk. Sealt sai siis omale vajalik lk printida.
Aga minu oskuste juures... ei toimi. Kas on mingid setingud valed, või ..., igatahes 8 lk kokku kleebitult, tuleb viga 7cm. Nii et kui on väga täpset vaja, siis peab uurima. Aga nii, et prindin 4-5 lk, mingi fragmendi, nagu sillaehitus, jaoks välja, selleks ideaalne.
Üks argument veel, miks Soobeli variant nagu hästi ei sobi. Mul ei ole veel kõiki rööpaid. Esiteks see maksab päris kõvasti ja alguses on nii kui nii igasuguseid kulutusi. Ja hetkel on Piko rööpad otsas. Hobimaailmas on rööpad oluliselt kallimad kui rongimudelites.
Ellak

Tere Ellak

Printimisel tekkiva vea põhjus on käes. Alustada tuleks sellest, et mooduli plaan tuleb panna sobivate mõõtmetega töölehele (setting).

1) Ava uus (tühi) tööleht. Pane sellele nimi ning määra "settingu" alt ära mõõdud 1624 x 2248. Selline plaan mahub tööversiooniks printimisel ära ühele lehele mõõtkavas (määra alumisest paremast nurgast) 1:8. Väljaprintimisel 1:1 mõõtkavas liigseid lehti palju ei teki.

2) Märgista suurel joonisel kogu mooduli ala, vali paremklõpsu menüüst "Copy". Ava see uus uute mõõtmetega leht ning vali paremklõpsu-menüüst "Paste". Võimalik, et joonis jääb paberile ebatäpselt (ebaühtlased kaugused äärtest või osaliselt lausa silmapiiri taga). Siis muuda ekraanil kuvatavat mõõtkava niipalju väiksemaks, et joonis oleks täielikult näha. Märgista joonis ja lohista hiirega (kursor peab olema mõnel rööpal või pildifailil) õigesse asendisse.

3) Kasuta enne kopeerimist ja lohistamist "liimi" ("Glue") funktsiooni. Märgista üks rööpalõik ja vali tööribalt või paremklõpsu menüüst "Glue". Rööpale tekib liimituubi märk, mis tähendab et rööbas on jäigalt seotud (paigas) mooduli raamide suhtes. Sama jäikus kandub edasi kõigile seotud rööbastele. Liimist vabanemiseks vali "Unglue".

Settingud on individuaalsed, st igale töölehele saab kehtestada isemoodi seaded. Kindlasti on vaja vahel teha mõnest plaaniosast ka teisendeid. Copy-paste asemel pakun välja teise tee. Vali File menüüst "Save As" ja anna uuele failile uus nimi (teisendi korral lisa vanale nimele uus järjekorranumber). Nüüd on Sul töölehest uus ja uue nimega koopia, mille kallal uuendused ellu viia (esialgne variant sealjuures säilib).

Rongimees Einar

Tere Ellak.

Vaatasin seda plaani nüüd üksikasjalikult ja ... jama on üksjagu palju. Ära solvu - plaanis on asju, mis pole lõpuni läbimõeldud või lausa sõitmiseks võimatud.

Jutu lõppu panen paar tõusude tabelit ja Sa näed ise, et kolmikpöörang asub jaamale ja sillaalustele läbisõitudele liiga lähedal. Ka see teine (sillaalt lähtuva) rada on laskumise jaoks liiga lühike. Ka kolmik-pöörangu idee pole hästi läbimõeldud. Mis tunne on istuda autoga teel, kus 2 sõidurada on millegipärast suletud ja kogu liiklus käib läbi vastassuunalise raja? Sama tekib kolmik-pööranguga, sest kokku suubub ühele rajale 4 teeharu ja kõik kahesuunalise liiklusega.

Sinu esimese plaani probleem oli see, et puudus terve maketi (kõik moodulid) üldkonseptsioon. Sellel kaval on sama viga küljes. Üldkonseptsioon pole AnyRailiga ülesjoonistatud detailne teedeplaan, vaid vaba käega ja ajuvabade proportsioonidega visand rööbaste süsteemist (millised ringid, mitme teega, kus hargnevad ja kohtuvad). Kõik AnyRailiga tehtud moodulite teedeplaanid tuleb teha selle vaba visandi järgi.

Loomulikult tahtsid Sa võimalust esimesel moodulil ka ronge jooksutada. Selle probleemiga on maadelnud paljud ja leidnud ka lihtsa lahenduse. Osa esimese mooduli teedest ja pöörangutest on ajutised st peale uute moodulite lisamist võetakse ära ja asendatakse vajadusel uutega. Arvan, et Sa pead samamoodi tegema. See tähendab muidugi, et Sul on korraga ees ühe mooduli kaks plaani - ajutine ja lõplik. Neid kõrvutades näeb kohe ära, et mis on ühesugune mõlemal (ehitada kapitaalselt) ja mis ajutine (kerged kinnitused). Kui uue mooduli lisamisega tulevad ka mõned uued teeharud, siis nende jaoks vajalik vineeralus tuleb kohe esimese variandi ehitamise ajal paika panna.

Silma hakkab kõverpöörangute suur hulk. On kohti, kus need on tõesti hädavajalikud kuid enamasti kipub olema vastupidi. Kõverpöörangud söövad ära mänguruumi teedearengu koostamisel. Üks koht, kuhu need tõepoolest hästi klapivad, on sillapealne ja lähedane ots. Pilti vaadates tundub et sillal on piisavalt laiust ka 2-rajalise raudteejaoks. Mul on mõned mõtted, kuidas seda ovaali maksimaalselt ära kasutada (algul jooksutamiseks ja hiljem suure ringi osana). Homme õhtuks jõuan oma lahendusvariandid üles joonistada (pliiatsiga tehtud visand on juba olemas). Igal juhul on seal ka kõrguse konflikivabad ristumised olemas.




Rongimes Einar

Tere.

Panen siis siia oma nägemuse ovaaliga mooduli teedearengust ja edasisest sidumisest teiste moodulitega. Kahe-rajalise tee ülesõidu üherajalisest saab nihutada ka järgmisele moodulile (seega väheneb tõusunurk veelgi). Parempoolselt moodulilt ettepoole keerav haru läheks siis kõvasti madalamaks ja tuleks läbi nii 1- kui 2-rajalise tee alt otse sadamaraudtee kõrvale. Arvan, et lahendusi on teisigi - see siin on vaid üks võimalikest.




Rongimees Einar

Terv
Ei solvu, konstruktiivne kriitika on alati teretulnud. Aga, ma olen kõva vaidleja. Sinu seisukohad tahavad veel seedimist, aga selgitan mõningaid oma mõtteid.
Tegelikus on mul oma nägemus kogu maketist olemas, üksikutest lõikudest täiesti detailne ettekujutus, ainult tuleb paika sobitada. Samas, ma ei ole kindel, et mul jätkub vurtsu kõigi mõtete elluviimiseks, seetõttu ei viitsi ma teiste moodulite skeeme praegu koostama hakata. Toon siin ära raudtee põhimõttelise skeemi.


punasega, on siis raudtee põhivõrk, ehk kiirraudtee, nagu ma seda siiani nimetanud olen. Mustaga on siis lokaalsed võrgud: sadam, depoo ja mis iganes veel tulevad. Kas põhivõrk saab olema täies ulatuses kahe rööpaga või osaliselt ühega, see tahab ka natuke mõtestamist. Aga minu ettekujutamises on nii, et põhivõrgu peal sõidavad rongid siis automaatselt ja lokaalsete peal saab tahtmisel ise manööverdada.
Nüüd olemasolevast skeemist. lisan pildid kõrgustega (arvestatud merepinnast) ja kalded. Näita kus on vastuolu, või liiga suured kalded.



Küsimus Kadee sidurite kohta. Kuna pole näppida saanud, siis jääb kirjeldustest väheks. Kas need avavad vagunite haagistust automaatsel, ja mis moodustab komplekt, et tööle hakkab.
Kui Piko elektrilist pöörangulülitit saab asendada Roco lülitiga ja kas siis on ka vaja juurde osta eraldi kinnitus.
Ellak