TEEMA:

Terv
Minu mudeliajalugu küünib aastasse ~1970, kui kingiti esimene TT stardikomplekt. Kümnendi lõpuks olin ma hankinud kastitäie lisarööpaid, 6 pöörangut, hunniku erinevas seisukorras vaguneid, veel ühe stardikomplekti. Maketi ehitamine takerdus erimeelsustesse vanematega, kellel oli erinev arusaamine toa korrasolekust.
Aegade jooksul olen püüdnud alustada maketiehitamist mitmel korral, kuid see on alati takerdunud jällegi erinevatesse arusaamistesse kas siis abikaasaga või ämmaga. Lõpuks kinkisin kogu stafi oma pojale, kellel pole kahjuks asja vastu huvi olnud.
Aga nüüd läheb ehitamiseks. Olemas on ruumid, naise nõusolek ja rahalised vahendid. Esimene stardikomplekt (HO)ja hunnik muud staffi on ostetud. Kuid, kuna olen inimene, kes võib mõne detaili kallal nokitseda küll, kuid ringitegemisi ei talu, siis vajaksin veidi nõuannet. oleksin tänulik igasugu praktiliste näpunäidete eest.
1. etapp - projekteerimine
- kui suurelt asi ette võtta
hing ihkab kohe maksimumi, ehk nii suurt mis tuppa mahub, samas saan aru, et esimene asi võib ikka ebaõnnestud, seega oleks mõistlik proovida midagi keskmise suurusega.
- kas kogu raudtee projekteerida ühtse võrguna või eraldi ringidena, et oleks lihtsam erinevaid ronge sõitma panna.
- kas deposse on mõtet ette näha pöördplatvormi või lahendada ikka pöörangute ja paljude paraleelteedega.
2. etapp - ehitamine
- kas ehitada osade kaupa, mingi ala lõpuni valmis ja siis järgmine, või teha ühetüübilised tööd kogu maketil korraga

järgnevaid küsimused peale seda, kui olen neeed punktid enda jaoks selgeks mõelnud.
Ellak

Palun avage iga uue maketi tutvustamise ja arutamise jaoks uus teema. Aja jooksul koguneb ainuüksi selle loo kohta palju erinevaid postitusi. Kui need kõik on kommentaaridena segamini ühe pealkirja (siin siis "Minu makett") all, on tulemus uskumatult segane ja arusaamatu. Ellak on esimene, kes oma maketi teema arutelu avas ja esimesl on luba ka veidi eksida. Nagu näete, tegin uue teema ja tõstsin Ellaku tehtud kirja teema "Minu makett" alt ümber tema isiklikule teemale. Loodan, et järgmised alustavadki oma maketilugu uue teema tegemisest peateema "Minu makett" alla.

Rongimees Einar

PS. Ellaku kirjas püstitatud teema on tõsiselt huvitav - millest ja kuidas alustada. Loodan Teie headele kogemustele ja ka ise lisan õhtul sellel teemal väikse arutleva kirjatüki.

Tere Ellak!
Paistab, et läbi aegade käime me kõik läbi samad unistused, komistame sama tüüpi raskustele ja esitame endale samu küsimusi. Ometi jääb samaks tõik, et kui tahame kuhugi jõuda, on vaja lisaks soovile (tihti utoopilisele) ka praktilist kogemust. Ning kui kusagilt pole küsida ega abi loota, tuleb see oma käe peal järele proovida. Seega on paratamatu, et kohe ei õnnestu ja ringitegemist tuleb aktsepteerida kui reaalsust. Kuid esmalt peaks paika panema ikkagi enam-vähem reaalsed sihid. Kindel nägemus võimalikust tervikust. Kindlasti ei pea üksipulgi kõike kohe väga täpselt paberile panema, sest protsess võib olla vägagi pikk ja elu teeb paraku omi korrektiive. Arukas oleks alustada moodulitest, milliseid saaks omavahel suuremaks tervikuks koguda. Nii saab vähemalt kätt harjutada ja veenduda, et "hammas hakkab peale" ja huvi ei kao. Kuid veelkord - kõik me oleme erinevad nii selle poolest, mida loodus on meile kaasa andnud, mida eelistame, mida tulemuselt ootame. Seega poleks aus raiuda vaid oma nägemust ja väita, et nii on ainuõige. Katsetamise valu tuleb paratamatult läbi elada ning igal võimalusel tuleb püüda end harida, et tulemus oleks nii endale kui teistele nauditav. Õnneks on Einari loodud koduleht enam kui ammendav aabits nii algajale kui vanemale tegijale, rääkimata interneti võimalustest. Ja on ju baas ühist huvi omava kommuuni loomiseks loodud. Julget pealehakkamist!

Väidan, et küpsisetort ja maketi ehitamine on väga sarnased tegevused - mõlemaid tehakse kiht-kihi haaval. Kolleeg "vana" mõte alustada moodulitest pole ka paha. Kõik algab siiski ruumist, kuhu makett tuleb. Kui on olemas eraldi ruum või ruuminurk, siis võib alustada ka statsionaarse maketi ehitamisega. Liiga suurelt tõepoolest kohe ette võtta ei tasu - kallis, töömahukas ja kogemusi algul vähevõitu. Vaatan sageli sakslaste kavandavate makettide teedeplaane ja ehitusjärgus sõrestikke. Isegi näpuga järge ajades ei leia alati õiget otsa üles. See on jõukohane kogenud meestele aga neid kõrgelennulisi plaane loovad ka päris algajad. Arvan, et veidi tagasihoidlikum algus (esimene makett ikkagi) ei tule kahjuks. Järgnevas panen kirja mõned pidepunktid statsionaarse maketi ehitamise kohta.

1) Kõik algab ruumist. Joonista üles ruumi plaan koos mõõtudega sentimeetrites (uksed, aknad, riiulid,jm). Sama plaani peale võid visandada ka esialgse maketi kuju. Kõige suuremad ruumiröövlid on tagasipööramise kohad (ringide otsad, silmused, tõususpiraalid). Euroopa uuem veerem nõuab praegu vähemalt 415 mm raadiusega kõveraid. Ringi läbimõõt + kaugus äärtest teeb selle koha laiuseks 1 meeter. Iga täiendav rööpapaar või järgise taseme raadius lisab laiusele 13-15 sentimeetrit juurde.

2) Kuidas ja millise juhtimisega makett toimima hakkab? Kõigepealt siis valik digi või analoograudtee vahel. Järgmisena tuleb kindlaks teha mängud, milleks makett sobib. Näitamise maketil lülitad voolu sisse ja rongid hakkavad sõitma mingeid kindlaid ringe mööda. Raudtesüsteemi operaatori maketil vahetavad rongid radasid ja neid juhitakse automaatikaga, arvutiga või käsitsi. Vedurijuhi mängimiseks juhitakse ronge puldist nii jaamavahedes kui manööverdamisel. Võimalik on ka kombinatsioonide tegemine - osa sõidab ise, osa on aga enda juhtimisel.

3) Maketi teema ja aeg. Suur peajaam kusagil Euroopas, väike vahejaam aastast 1980, mäed, linn, tööstusettevõtted jne. Kas maketil kujutatakse 1-e või 2-e rööpapaariga peateed, kas seal on ka mõni kohaliku raudtee haru? Depoo pöördsilla vajadus sõltub natuke ka kujutatavast teedevõrgust. Auruvedurite jaoks oleks see tõesti vajalik (va kohalikul raudteeliinil, kus vedur võib sõita rongi ees ka tagurpidi käiguga).

4) Maketi teede mahutavus. Väiksema maketi korral asuvad rongid, mis ära ei mahu, riiulis. Suurushullustena tunduvatel makettidel on mitu varjatud jaama maketi keldrikorrustel. Parajasti liikluses mitte osalevad rongid asuvad siis nende varjatud jaamade seisuteedel. Varjatud jaama saab juhtida nii käsitsi kui mitmesugusel erineval režiimil töötava automaatikaga (varjatud jaama moodulid).

5) Maketi ehitamine ise algab raamistiku ehitamisest. Reeglina tehakse mitu väiksemat, mis siis külgepidi mutrite ja poltidega kokku ühendatakse. Raamistikule kinnitatakse katteplaadid, mis olenevalt maketi konstruktsioonist võivad olla suured või ainult teedealuse osa laiused. Mitmekorruselise maketi korral lisatakse järgmise korruse plaadid peale rööbaste ja ühendusjuhtmete kinnitamist. Kui korrusel asub ka varjatud jaam, siis ühendatakse ka seda juhtiv automaatika ning testitakse töövõimet. Testimise jaoks lisatakse ajutised rööpad (jaam jääb siis osaks ringist).

6) Rööbastiku nähtavad osad kinnitatakse alles siis, kui on kontrollitud sobivus raudteega vahetult seotud ehitiste ja rajatistega (perroonid, sillad, ettevõtted jm).

7) Maketi kujunduse tegemisel (alusmaastik, maastikukate, taristu, lisavidinad) võib lubada endale vabadust ja teha parajasti seda töölõiku, mis istub. Monotoonne ühe rea ajamine väsitab ja ühelt teemalt teisele hüppamine ergutab. Maketi ahitamisel ongi nagu kaks poolt - asjad mis tuleb teha kindlas järjekorras ja asjad, millega võid veidi vabamalt ringi käia.

Alusta siis toa ülemõõtmisest ja esialgse plaani (kasvõi maketi kuju) pealemärkimisest. Tehtud töö skaneeri ja pane siia foorumisse üles. Siis oskame juba paremini soovitada.

Rongimees Einar

Terv
Tuba siis selline, see ei tähenda muidugi seda, et makett peab nii suur tulema. Mõõdud plaanil on antud meetrites. Kui nüüd tulla tagasi teema juurde, kui suur makett teha, millega haakub ka küsimus, mis kujuga? Ehks siis kas keset tuba, et saab ringiratast käia, või ümber toa, nii et keskmine osa on vaba.
Minu loogika (kas see on õige?) ütleb, et makett ei tohiks olla laiem, kui käe siruulatus või x2, kui saab ringiratast käia. Ehitamise ajal saab küll enne keskmise osa valmis ehitada, ja hiljem äärtest laiemaks teha, aga kui ekspluatatsiooni ajal on vaja midagi parandada, ümber teha?
Moodulitena ehitamist kaaludes, tekib mul kohe küsimus, maketi aluslaua ja pealisehitus(pinnavormid j.n.e.) ühendamises pole küsimus, aga erinevate moodulite raudteede ühendamine? kui tundlikud on rongid rööbastes esineda võivate nihete/jõnksude suhtes. Nägin küll Tubis ühte moodulitest rautee kokkupaneku videot, aga see oli suurem rong, ehk siis vast ei ole nii tundlik ja ega video seda rööpa ühendamist ja ühendussõlme lähedalt ei näidanud.
Kui nüüd tulla veelkord algusse, siis projekteerimisks kasutan AnyRail'i ja pöörderaadiuste probleem on ka teada.
Kas ehitada digi- või analoograudtee, see on küsimus, millele ma veel vastat ei oska. Analoograutee voolusüsteemi ehitamisega saaks vast koos nõuannetega hakkama, kulutades küll arvatavasti 2x rohkem juhet kui peaks. Digirautee kohta käivast jutust ei saa hetkel aru mitte mõhkugi, kuna ka kõige lihtsamad terminid on nende tähenduses ja tööpõhimõttes tundmatud. Aga, selle teemaga ma arvan, et tegelen siis kui rajaplaan paika saab. Või tuleb erisustega arvestada juba rajaplaani koostades?
Maketi otstarve- ma arvan et see on sellne hübriid. Algne tõuge tuli sellest, et varsti saan vanaisaks. Ja mõtlesin, et pojapojale tuleb mudelraudtee ehitada. Nii et mul ehitamiseks aega 1,5-2a. Alguses poiss kindlasti vaatab, nii et rongid peaksid sõitma suht ise. hiljem ehk tahab ta ka vedurijuhti mängida.
Ajastute suhtes, makett peab olema üht kindlat ajastut, ma seniloetud seisukohtadega nõus ei ole. Makett ise, kui ta ei ole TÄPNE koopia, annab vabad käed. Ma arvan, et maketi ajastu võiks olla "nõukogude aeg tänapäeval" Ehk siis kui kujutleda ette, missugune võiks olla meie tänane elu, kui oleks jätkunud endine riigikord, siis olen üsna kindel, et Valga jaamas seisaksid jätkuvalt vanad auruvedurid, kuskil sõidaksid 70 ja 80 rongid, miks mitte ei võiks ka kõige tähtsamatel liinidel sõita Stadleri või mune muu tootja kiirrongid.
Tänud muidugi esimeste vastuste eest. Ootan järge, ette tänades kõikide mõtteavalduste eest. Kui keegi tahab privaatselt suhelda, siis ellak.ellak(ät)hot.ee
Ise olen Pärnu kandi mees, nii et kui midagi looma hakkab, on mõttekaaslased alati teretulnud kas lihtsalt näpunäiteid jagama või miks mitte ka appi ehitama, et valmis maketil oma ronge sõidutada, kui omal puudub ruum maketi ülespanekuks.
Ellak

pilt jäi maha
Ellak

Toa kuju on küll selline, et sinna keskele maketti hästi ei mahuta. Seina-ääri-mööda maketi jaoks aga tundub olevat palju põnevaid lahendusi. Üks sobiv koht laiemaks tagasipöörde kohaks tundub olema kohe uksest vasakul ja teine ukse vastasseinas (kitsas maketiriba läheks akna alt läbi). Kui toa keskel asuvale nurkade kohtumiskohale panna sild, lift või värav (kõigil rööpad peal) tekiks võimalusi teedevõrgu arendamiseks veelgi juurde.

Sinu loogika käe siru-ulatuse kohta on õige. Täpne number on 80 sentimeetrit ja sellel teemal on internetis tehtud üksjagu palju uurivaid õppematerjale. Kui laius on suurem, siis tuleb tekitada ligipääs kas tagumisest küljest või on maketi keskele maastikuga kaetud ava, mis vajadusel nagu poti kaas pealt ära tõstetakse.

Rööpad moodulite ühenduskohtadel peavad tõesti täpselt paigas olema. Üks variant on lühikesed rööpajupid, mis ühendamise ajal vahele pannakse. Teine võimalus on trükiplaadile jäigalt kinnitatud rööpaotsad. Sellisel juhul peavad moodulite kinnitused (tihvtid, poldid jm) väga täpselt paigas olema.

Sain nüüd teada, et AnyRaili kasutajaid on peale minu veel tervelt kaks. Selle programmiga on asi muidugi täpselt paigas.

Kui mõtled tulevaste väikseste rongimeeste peale, siis peaks ikka proovima digiraudtee kodustada. Muidugi saab digiraudtee jaoks ka hiljem analoograudtee juhtmed ümber ühendada (vastupidi pole võimalik).

Koha ja ajavaba fantaasiamakett ongi vist Eestis see põhiline, mis olema saab. Ainult sellisele sünnib sobitada suuri mägesid ja tunneleid. Vedurite ja vagunitega on samamoodi - Euroopa raudteede omad on lihtsamini kätte saadavad ja palju odavamad.

Rongimees Einar

Täienduseks eelnevale - minu välja pakutud moodul ei pea sugugi tähendama seda just NMRA mõistes, milline vastab teatavatele standarditele ja sobib kokku mistahes analoogsega. Minu omaaegne teine üritus oli just üles ehitatud moodulitelele, millest igaüks mahtus minu sel ajal kasutada olnud rõdule. Esimene neist oli mõõtudega 1,6 x 1,2/0,90 m ja oli vaid osa planeeritud suuremast n.ö ameerika stiilis maketist. Paraku juba teist korda ette tulnud takistused sundisid taas kord projekti pooleli jätma ja nüüd on ta mõttekaaslase kolikambris ootamas oma uut tulekut. Ilmselt juba tema uue maketi osana.
Samas tulles klassikalise ruumipuuduse juurde, otsustasin oma kolmanda ürituse teha käänduva ja ratastel otsaraamidega, mille vahel alusplaat on pööratav vajadusel horisontaalist vertikaali. Suurepärane idee ruumi kokkuhoiuks. Kuid kahjuks ei pea ka tugevam puitraam taolisele ideelele reaalsuses vastu. Minu 3 x 1,4 m plaadi puhul katsetasin mitmeid tugijalgade lahendusi, kuid kõik vedasid alt. Nii pidingi taas tegema keskmised kandetalad ratastel, misjärel oli vajalik jäikus läbipaindumise vältimiseks tagatud.
Algne idee oleks õnnestunud üksnes täismetallist raami korral. Siit meenub ka minu esimene maketi variant, milline oli täismetallist (60 x 60 x 4 mm Al) raamil ja moodustas elutoas valeseina mõõtmetega 4 x 1,65 m. Seegi lahendus käändus elektriliselt nuoust elektrilist magnetluku avades ja pöördus kahe ABLOY uksepumba abil rõhtasendisse. See oli aeg (80-ndate algus), mil soome papp oli populaarne ehitusmaterjal. Viimasega oli kaetud kogu raami aluspind ja see omakorda tapeediga, nii et suletuna jäi mulje kui seinast. Kõik oli tore kuni kestis kütteperiood, kuid selle lõppedes hakkas papp imama sedavõrd palju niiskust, et kogu süsteem kiskus kiiva ja ei suutnud korralikult avaneda ega sulguda. Niipalju siis metallist. Peab tunnistama, et siis meenus ka kõrgkoolis komistuskiviks olnud teor-mehh. See selleks, ka see on tänaseks juba kauge ajalugu.
Kuid praegune lahendus on selle tõttu parim, et kuna see on ratastel, on võimalik ka väikeses ruumis kõikjalt vaba ligipääs. Ning laiuski (1,4 m) on just seetõttu valitud, et ei peaks käepikendust otsima.

See ruumi kuju on üsnagi intrigeeriv. Ruumi suurust on mul ette kujutada lihtne, sest minu enda kodus on toad samuti suurusega 4 x 4 meetrit. Vaatasin Ellaku ruumiplaani lihtsast vaatenurgast - kui mul endal oleks selline ruum, siis mida ma sinna ehitaks ja kus on võimalikud kitsaskohad?

Laiemate osade jaoks, nagu tagasipöördekohad, võimalikud tõususpiraalid ja silmused, ruumi jagub. Kuidas on aga lood jaamateede pikkusega? Üks korralik peajaam peaks maketil ikka olema. Kujutame ette, et jaamaga maketiosa asub aknaga ruumi vasaku seina ääres ning selle pikkuseks on siis 4 meetrit. Jaama mõlemas otsas asuvad sissesõiduteed on 90-kraadised kõverad. Kahekordne raadius + kaugus seinast teevad kokku meetri jagu juba kasutatud pinda. Ühe kõrvalteega jaama pöörangualad võtavad enda alla samuti meetri (pööranguala on pöörang + hargnevatel harudel asuv standardsirge või pöörangukõver). Vabade jaamateede (läbisõidutee ja kõrvaltee) pikkuseks jääb 2 meetrit, tingimusel, et pöörangud asuvad kohe sissesõidukõverate otsas. Lisame teisele poole hargneva kõrvaltee ja läbisõidutee lüheneb 0,5 meetri võrra. Täiendavad kõrvalteed, mis ei hargne läbisõiduteest jäävad ise suht lühikesteks. Selline jaam sobib kohalikule raudteele aga vähe kõrgema klassi raudteeliini jaoks on teede pikkus lühike. Seega vajab hea peajaam vähemalt 5-6 meetri pikkust sirget maketiosa. Hea jaama teed ei arenegi niivõrd laiuti (kõrvalteede arv) kuivõrd pikuti st seisu ja laadimisteed kulgevad peateega paralleelselt ka väljaspool jaamapööranguid.

Mida otsisin, seda ka leidsin ja joonistasin teile tutvumiseks üles.




See on põhiline lahendusvariant, millest saab luua lugematu arv teisendeid. Näiteks praegu algab maketi pikk osa uksega ruumi vasaku seina äärest ja ulatub aknaga ruumi keskele. Samamoodi võiks see alata hoopis aknaga ruumi parema seina äärest ja ulatuda uksega ruumi keskele. Erinevad laiuste mõõdud on ka rohkem orientiiriks. Kui sama ruum oleks sattunud Ameeriklaste kätte, siis oleks kõik vahekäigud vaid 60 cm laiused. Mina panin siia 80 cm, et kaks inimest, pult näpus, ikka teineteisest mööda mahuksid. Kui makett valmis, siis võib see vahe olla aga hoopis laiem. Kõik mõõdud ja täpne kuju selguvad teedeplaani joonistamise käigus. Maketi kuju võib olla ka ebaühtlase laiusega ja kumerate äärtega. Sõltub ehitaja valikutest ja teedeplaani iseärasustest.

Arvan, et seda konseptsiooni tasuks veidi läbi mängida. Nagu jooniselt näha, koosneb makett põhimaketist ja hiljem juurdeehitavatest lisadest. Sellist lisade juurde ehitamist harrastatakse palju aga nii ideaalseid tingimusi, kui siin, tuleb ette harva.

Rongimees Einar

Terv
Olen vahepealse aja põhiliselt üritanud maketi kuju paika saada, olles kogu aeg seisukohal, et täpsed mõõdud loksuvad ise paika, et kus vahekäik laiem, kus kitsam või nurgad ümaramad. Kummalisel kombel, või siis mitte, olen põhimõtteliselt sama paigutuse juurde jõudnud, mis Einar välja pakkus. Üliväikeste erinevustega. Aga kuna mõõdud niikuinii kohanduvad teede plaanile, siis ma praegu väga täpselt mõõtudele ei keskendu.
Üks märkus: kui keegi minusugune algaja veel kunagi nõu küsib, siis tuleb selge ja kõlava häälega nõuda: Kuule mees, kas sul AnyRail on olemas? Ma püüdsin säästa ja katsetasin nii, et printisin teede plaani jupikaupa välja (prooviversiooni 50detaili) ja siis kleepisin kokku. Kuna mul ei meeldi midagi ringi teha, ehk siis ka samu asju uuesti, siis ostsin litsentsi ära. Nüüd on ikka nii, et kui midagi muudad, saad seda sujuvalt teha, et ei pea kõike otsast alustama.

Vahekäikude laiuse kohta oli juba Einari vastuses vihje: kitsamad kohad võivad olla 60cm(ameeriklased), möödapugemiseks laiemad 80cm. Tegelikult säädisin toas mööblit ja mõõtsin et 70on OK. Aga vist on tõesti parem mõte, teha laiemaid ja kitsamaid kohti, kui igale poole lai vahekäik ei mahu.

Rajaplaani joonistamisel ei ole leidnud seda mõõtu, palju peab jaamas olema rööbaste vahe, et sinna perroon ära mahuks. 2 rööpapaariga raudtee puhul kui rööbaste tsentrid on 61,9 (HO), siis on OK, ma saan nii aru.

Lisaks projekteerimisele olen usinalt aega kulutanud ka Tubis videote vaatamisele. Kuid kuna minu keeleoskus nullilähedane ja ka guugeldamises ei ole ma kodus, siis on mul ehitamise alustamiseks materjalide muretsemisel teadmisi vajaka. Missugust ehitamisvarianti eelistada:
- sile plaat
- EPS foam alusel
- rööpakontuuri kulgemise trajektoor on täies ulatuses kõva puit/plaat riba, korralikul puitkarkassil
Siit veel teine küsimus: paljudes videotes on näha, et otse rööbaste alla, kas siis puidule või EPS'ile pannakse üks suhteliselt painduv mõnemillimeetri paksune riba. Mis mat. tegu on?
Rööpad tuleb aluse külge kinnitada. Kui kõvasti? Kas liimimisest piisab? Kui raudtee kõrgused on ehitatud EPS'ist, siis naelutada ei saa ju?

Nädalavahetusel võtsin ka mõne rongi karbist välja ja sõidutasin veidi. Rööpad kõik uued, karbist võetud, korralikult laua peal. Aeg-ajalt sõidab rong rööbastelt maha. Kas uued rongid veel jäigad, vajavad hooldust/sättimist? Rööbaste ühenduses ei ole ei näha ega näpuga midagi tunda.

Tänud siis vastuste eest. Muide, täna hakkas silma, et siin vastuste juures erinevad nupud. Kuna ma pole kunagi varem foorumites sõna võtnud, siis nende erinevate võimaluste mittekasutamine ei tule ebaviisakusest.
Ellak

Tere Ellak.

AnyRail on hea asi ja kui oled veel algaja, siis kulub vahel ka mõni nõuanne ära. Küsimuste korral tee (kui ma ise enne selleni ei jõua) uus teema jaotuse "Muud teemad alla" ja AnyRailiga seotud võimalusi arutame seal.

Arvutiprogrammi olemasolu teedeplaani koostamiseks pole alati vajalik - lihtsamad maketid saab ka ülesjoonistamisega paika. Sinu maketi jaoks on aga AnyRail just see, mis vaja.

Vaheperroonide rusikareegel on lihtne. Kitsama perrooni jaoks tuleb lisada 1/2 standardrööpavahest (31 + 62 = 93) ning laia jaoks topelt rööpavahe (2 x 62 = 124) või veidi vähem.

Maketi aluse valik algab jällegi maketi konseptsioonist. Ühekorruselise maketi võib ehitada vineerplaadile (ka EPSi all on vineer). Mitmele korrusele jaguneva maketi puhul tuleb igal juhul eelistada rööbaste, teede ja linnaosade trajektoori järgivaid kujundeid. Nii väheneb maketi mass ja juhtmete vedamine on ka läbi õhukese kihi palju lihtsam.

Rööpaalus (roadbed) on hea asi. HO-mõõtkavale sobib 5mm paksune kummilaadne Woodland Scenicu rullmaterjal või klassikalised korgiribad. Vabrikus valmis vorbitud korgiribad on minu meelest hirmkallid ja nende asemel võib osta Decora tüüpi kauplustest 5mm paksuse korgiplaadi. Väljalõikamiseks sobib hästi vaibanuga. Trasside alla kleebitakse kõrvuti 2 2,5cm laiust riba (paindub ka kõveratel) ning pöörangute alustükid lõigata välja tervikuna. Lisaks välisele efektile (muldkeha) summutab rööpaalus ka müra (vineer mõjub mürale nagu klaveri kõlakast).

Rööbaste kinnitamiseks soovitan kasutada Piko rööpakruvisid - väga hea kraam (eriti flexrööbaste kinnitamisel) ja ei riku rööpaid. Naeltega kinnitatakse rööpad EPS-ile ja liimimisel on kasutusel ballasti liim. Maketi ehitamisel järgitakse alati põhimõtet, et vajadusel oleks võimalik rööpad üles võtta ja teise kohta paigutada.

Kogu maketti on mõistlik projekteerida ja ehitada põhimõttel "vajab remonti iga poole tunni tagant". Need sõnad ei käi tehtud töö kvaliteedi kohta, vaid võimalusele igal hetkel igale poole ilma lammutusi tegemata ligi pääseda.

Rongide mahasõitmise põhjuseks võib olla mõni halb rööpaniidi jõnks või vale raadiusega kõver.

Rongimees Einar

Tere taas, Ellak!

Vaatasin, et Einar on taas NII PÕHJALIKUD vastused andnud, et tekib lausa hirm sõna võtta. Raske on taolist täiuslikkust saavutada. Siiski tahaksin pakkuda vastuseid Sinu küsimustele. Esiteks perrooni mõõtude osas. Skanneerisin siia ühe lehe.
See on pärit minu omaaegsest muderaudtee aabitsast KLEINE EISENBAHN KURZ UND BÜNDING aastast 1968. Autoriks sakslaste selleaegne korüfee Gerhard Trost. Algtõdede tarvis on ilmtingimata vaja endale hankida kirjandust ja paraku meie oludes on selleks vaid sakslaste omad. Õnneks on paremad neist piisavalt hea visuaalse materjaliga, seega ei pea kartma ka puuduliku keeleoskuse pärast. Julgeksin soovitada paari sellist tänapäevasti algtõdede piiblit, mis aitavad hea tahtmise juures üpris palju.
1. MODELLEISENBAHN Die Grosse Schule kirjastuselt HEEL
2. Das MIBA Buch MODELLBAHN-ANLAGENBAU kirjastuselt SYBEX
3. Die neue MODELLBAHN-WERKSTATT kirjastuselt SCONTO
Tulles nüüd alusraami juurde, siis parim lahenduson ikka tugev laudisest raam, milline on kaetud tugeva, kuid samal ajal kergelt töödeldava plaadiga, tavaliselt vineeriga. Lisasin siia oma lahenduse omaaegse eskiisi.
Edasi rööbaste juurde - kui kinnitaksid need vahetult (mistahes viisil) sellele vineerile, hakkaks sind peagi häirima see meeletu klobin, seega on vaja kuidagi neid soovimatuid helisid vaja summutada ning selleks ongi jänkid (WOODLAND SCENICS)välja töötanud võrratu lahenduse, millel nimeks RAIL-BED. Panen siia ka pildid. Ühtlasi on see, sisuliselt tihedast vahtkummist profileeritud servaga kummiplaat ka muldkehaks, mida on väga lihtne töödelda ja kinnitada. Sama on kopeerinud ka sakslaste NOCH (pakub analoogset toodet, kuid vähe õhemat) rullis kuid toob maale ka originaali. Mina muretsesin omal ajal vahetuskaubana Riia klubi meeste toodetud käsitöövagunite vastu palju vajaminemat USA-st ja siis oligi see ainuke viis seda hankida. Täna ei ole USA-st enam kõrgete maksude tõttu arukas midagi tellida kui just ise kohal ei käi. Kuid, paljud nende tooted on ka Euroopas saadaval. Paigaldamiseks olen kasutanud NOBEL CASCO plastist põrandakatete tarvis toodetud liimi CASCO FLEX. Läbi aegade on populaarne olnud alusmaterjalina ka kork. Paraku on viimane habras ja raskemini töödeldav kui pehme kumm. Aga kindlasti on veel palju teisigi võimalusi.

Terv
Tänu. Kui rail-bed tõesti tundub olema hea asi, aga mõttetult kallis. Vihje Nochile kinnitab veelkord mu veendumust, et Eestist ei ole tänu meie väiksusele paljusid asju kohapealt osta, või ma ei ole seda kohta leidnud. Kõike Euroopast tellida ? Käisin täna poes korki uudistamas, ja jäi silma selline materjal, nagu puitkiud parketi alusmaterjal? seda on mitmes paksuses, õhem 5,5 mm. Mis arvate, sellega on tööd rohkem, aga kui õiged võtted juurutada, siis peaks hakkama saama. m2 =0,89 letihinnas. kui kaubelda, saab alla ka.

Otsisin ka peno töötlemiseks kuumatraadi lõikurit. Tubis nägin üht head jänkide oma, lõopuks leidsin ka ühe Euroopa edasi müüja, aga kui õieti aru sain, siis see oli 110V. Tellisin siis selle Mudelspordi OÜ poes pakutava.

Hakkan nüüd jälle rajaplaaniga jändama.
Ellak

Tere.

Lootsin, et vana võtab Rail-bed-i teemal sõna ja nii läkski. Lisan juurde vaid, et Woodland Scenicu ametlik maaletooja Euroopas on Noch ja tooted on üleval ka Nochi e-kataloogis. Ise tellisin eelmisel aastal Woodland Scenicu rööpapuhastuskomplekti. Kõiki Nochi ja tema vahendatud tooteid saab Eestis tellida läbi Hobimaailma (kauplus ja e-pood).

Natuke jäi kripeldama see perroonide teema. Kui ehitad need ise, siis on rööbaste vahe ikka nii, nagu parajasti standardrööbastega välja jookseb. Vabrikus pressitud perroonidega on aga lugu nii, et pead rööpad kujundama nende järgi.

Kunagi üritasin luua midagi tabelilaadset tööstuslike platvormide kohta, aga loobusin, sest erineva laiusega tooteid oli liiga palju. Selle asemel panen kirja teede vahekauguse arvutamise reeglid.

Vk ehk vahekaugus tee keskkohalt platvormi ääreni sõltub veeremist ja platvormi kõrgusest. Eestis sõitva veeremi (vene mudelid) jaoks on vaja HO-mõõtkavas vahekaugust 22mm. Euroopa veeremi jaoks on vaja 16,5mm (madal perroon) või 20mm (kõrge ja poolkõrge platvorm).

Teedevahe valem on: V = (2 x Vk) + L

V- Teedevaheline kaugus, Vk - vahekaugus tee keskkohalt perrooni ääreni, L - perrooni laius.

Täiendavaid numbreid pärisraudtee standardite kohta mudelraudteel leiab juurde kodulehelt (Rongimaailm -> Standardid Rongimehe Moodi -> SRM-6-lisa; Oote- ja laadimisplatvormid).

Rongimees Einar.

Terv
Kiired küsimused.
Minu poolt väljapakutud puitkiud parketi alusplaat rööbaste mürasummutuseks ei kutsunud esile mingeid kommentaare? Kas loodate, et ma ise jõuan järeldusele idee sobimatuseele, või lihtsalt ei oska seisukohta võtta, kuna pole taolise materjaliga selles kontekstis kokku puutunud.
Kuna ma ei ole veel jõudnud AnyRailiga piisavalt koduneda, siis palun vihjeid, kuidas oleks kõige mõtekam valmis rajaplaan nüüd maketi alusele kanda. Omale paistab kaks võimalust kätte. Otsida kuskil projekteerimisfirma suur plotter, ja pilt välja trükkida või siis arvutada koordinaadid välja ja mehaaniliselt välja märkida.
Olen tudeerinud ka Rongmees /kasulikud lood / erinevaid tekste. siiski valitseb tänu tohutule infohulgale väike segadus ja vajaksin puht praktikute nõuandeid:
- kui järsud oleks mõtekas tõusud ehitada, et rongid suudaksid ikka mäest üless sõita.
- kui palju oleks vaja reserveerida kõrguse varu, et hiljem mahuks rongid olemasoleva tee alt probleemideta läbi sõidutada, arvestamata järgmise korruse kandekonstruktsiooni paksust.
Ellak

Tere Ellak.

Parketi alusplaadiga olen kokku puutunud, aga seoses sellelaadse materjaliga on internetis silma jäänud üht-teist huvitavad, mida tahtsin enne vastuse kirjutamist üle kontrollida. Jätan siis täpsustused mõne järgmise postituse jaoks.

Ise kasutasin 3mm parketialust Mänguasjamuuseumi maketil sildade ja tugipostide katmiseks ning laadimisplatsi alusmaterjaliks. Hästi töödeldav materjal, liim ja värv hakkavad ka hästi külge. Nüüd olen näinud saksa foorumites, et selle või väga sarnase materjali kasutusala on tohutult laiem. Esmajärjekorras tuleb ära nimetada siis kasutamine rööpaalusena. Varajatud teeosadel lõigatakse materjal sageli ühte mõõtu raja- (radade-) laiuse vineerplaadiga, aga nähtavatel osadel on ribad õige laiuse ja ääre kaldega (4mm laiust 5mm kõrguse kohta). Teine suur materjali rakenduskoht on isetehtud hooned. Uksed-aknad on vabrikutöö (komplektid iseehitamiseks) ja seinad, katused jm parketialusest.

Parketialuse kõige suurem probleem on lõikamiseks kasutatavad tööriistad. Penoplasti kuumnuga sirgeid ja sobiva nurga alla ääri ei anna. Vaibanoa häda on tera materjalis - ühelt poolt liiga pehme (läheb ruttu nüriks), teiselt pool liiga rabe (teritamine otsa äramurdmise teel). Parima noa teed ise nii, nagu seda tehti juba nõukaajal - noaks teritatud rauasae lehest. Teritatud osa võiks olla umbkaudu 1/3 saelehe pikkusest. Selle riistapuuga saab lõigata kuni 5cm paksust materjali. Eelistasin seda sirgete lõikuste tegemisel alati kuumnoale.

Tõusunurgad olenevad ka veidi tõusu asukohast. Nähtavatele teelõikudele sobivad 2% ja 3% tõus (loomulik väljanägemine) aga varjatud teeosadel (näiteks tõususpiraalid) on tõusud maksimaalselt kuni 3,8%.

Ehitusgabariidi kõrgused sõltuvad veeremist, mille jaoks maketi ehitad. Euroopa auru ja mootorvedurite jaoks on vaja vähemalt 80mm ja elektriraudtee ning vene mudelite jaoks 100mm. See on korruste vahe, milles on arvestatud juba rööpaaluse (5mm), rööbaste (5mm), veeremi kõrguse, õhuvahe (3mm) ja vineerplaadiga (6mm).

AniRail töövõtted pean tõesti nüüd eraldi kirjutamiseks võtma. Oma teedeplaani pead Sa paigutama maketi kujulisse joonistatud raami. Hüpikmenüüst vali "add line" ja hakka hiireklõpsuga punkte paberile panema. Viimase punkti jaoks tee topeltklõps (muidu hakkab joon jätkuma nagu ämbliku võrguniit). Nüüd vali üleval tööribal korraldus, mis ühendab punktid kujundiks. Eelnevalt märgitud punktid peavad olema sarnaselt maketi raami kujule. Täpsustamiseks aktiveeri punkt ning sisesta selle täpsed (ettearvutatud) koordinaadid x ja y kasti. Vaikimisi on punktidest ühendatud kujundi värviks tumehall. Muuda see ära (nupud kujundi ja vajadusel ka äärejoone värvi muutmiseks asuvad tööriistaribal). Joone laius "1" on Sinu maketi suuruse juures liiga vähe - "3" on paras. Ka selle saad muuta tööriistaribalt.

Millise maketi külje Sa tagumiseks ja vasakpoolseks valid? Kui tahad, võin Sulle need punktid välja arvutada ja koos arvutusmetoodika näitamisega. Kas võtsid ette ainult I etapil ehitatava osa? Iseenesest on nende nurgapunktide leidmine suht lihtne. Sinu maketil on veidi keerulisem, sest ülanurgas (x=0 ja y=0) sul maktti ei ole. Teiste punktide arvutamist pead alustama ikkagi sealt, liites uutepunktide väljaarvutatud kaugused.

Sinu makett mahub täies mahus ära ühele paberilehele (printimise korral) mõõtkavas 1:30. Maketi äramahutamiseks peavad paberi mõõdud (saki "Setting" all) olema 6090 x 8430. Kontrollpunktide suuruse soovitan sealsamas suurendada 20 või 25-ni.

Rongimees Einar

Teine tere kasutaja Ellakule.

Printisin Su kirja ennist välja, ja hiljem veelkord üle lugedes, avastasin, et panin täiega puusse. Ise ka ei tea, kuidas tekkis mulje, et probleemiks on maketiplaani joonistamine. Eks ma siis parandan nüüd selle vea.

Teedeplaani saab üle kanda maketile (vineerile) kolmel moel.

1). AnyRail programmiga välja printides. Selleks tuleb seadistada joonis enne printimist mõõtkavasse 1:1. Printimisel jagab programm ise kogu plaani paljude A4 mõõtkavas lehtede peale laiali ja prindib need kõik ka välja. Paberit läheb muidugi palju ja uus tindikassett võiks igaks juhuks ka ligi olla. Kõigil väljaprinditud lehtede nurgas on sobitusmärgid ja allääres ka tekstiline viide lehe kohta. Lehtede kokkuliimimisel üheks suureks plaaniks, tuleb kaks ääreriba ära lõigata (need on pealekleebitavad servad). Ise ma seda printimise tehnikat maketi ehitamisel siiani kasutanud ei ole. Küll aga printisin välja mitmele lehe Tigutorni ehitamiseks vajaliku küljeplaani. Nurgamärkide sobivust saab kontrollida lihtsal - prindi muidu ühele lehele mahtuv töö välja veidi suuremas mõõtkavas (4-le lehele).

2) Väljaarvutatud ja mõõdetud koordinaatpunktide abil. Punktid asuvad siis kõverate üleminekukohas sirgele või teise raadiusega kõverale, pöörangute grupi otstes jne. Standardkõverate kandmiseks plaadile on vaja suure sirkli abi. Paar aastat tagasi oli selline korraks ka K-Rautas müügil, aga osteti kohe ära. Jääb üle variant teha ise spetsiaalne maketisirkel (tegin ja kasutasin seda viimase maketi ehitamise ajal). Maketisirkliks on vaja umbes meetri pikkust 10x10mm või muus mõõdus liistu. Ühes otsas on puuritud auk ehk 0-punkt (augu läbimõõt peaks sobima suurele rõhknaelale). Eemal asuvad augud tähistavad raadiusi (R2, R3 jne) ning nendega seotud muldkeha (Track-Bed) ja teetammi (alusvineer) välimist ja sisemist mõõtu. Aukude läbimõõt peab olema vastav joonistusvahendile (pliiats, jämedamat sorti sirkli tera jm). Kahe raadiuse keskohal (teetammi ääred) võivad augud liiga lähestikku sattuda, seepärast võiks neid sirkleid olla kaks. Ühel on siis R2, R4 ja R6 mõõdud ning teisel R3 ja R5 ja R9 mõõdud.

3) Muldkeha ja teetammi märkimine kokkupandud rööbastiku järgi. Seda võtet tutvustati juba Saksa DV aegses ajakirjas "Modelleisenbahner". Ajakiri ilmus siiani ning võtte kasutamist nägin viimati paar päeva tagasi Stummisforum.de lehekülgedel. Ise märkisime samamoodi rajad maha Mänguasjamuuseumi esimese maketi jaoks. Vaja on 2-teljelist platvormvagunit, mille peale on asetatud kaks nelinurkset puuklotsi. Üks on täpselt nii suur, et istub kindlalt vagunis paigal. Teine on kinnitatud jäigalt alumisega risti ja on veidi pikem. Kahele poole vaguni piire on puuritud pliiatsi läbipistmiseks sobivad augud. Augud asuvad vaguni tsentrist kaugusel, mis on vajalikud muldkeha ja teetammi maha märkimiseks.

Variantide 2 ja 3 nõrk külg on flexrööpad, mis tuleb käsitsi joonistada.

Rongimees Einar

Terv
Kas ma saan õieti aru, et nimetatud 3mm aluskate on see vahtkummisarnane valge rullmaterjal. Kuna selle Woodland Scenicu materjali omadusi näpuga katsuda ei ole saanud ja alternatiivina mainitud oli korkalust, mis on siiski suhteliselt jäik materjal, siis pidasin seda valget rullalust liiga pehmeks.Aga kui see sobiv on, siis sellest on kindlasti lihtsam raudtee alust vormida kui puitkiudplaadist.
See printimise selgitus oli väga asjakohane ja piisav, et ilma liigsete katsetusteta edasi minna.
Veel üks küsimus, kas AnyRail oskab arvestada ka raja tõusudest tulenevat horisontaalprojektsiooni lühenemist, mis ei ole küll suur, aga siiski.
Minu küsimus praktiku soovitusest võimalik raja tõusunurka ei saanud veel head vastust. Olen rongimehes lugenud kõiki neid arvutusi. ja seda kus kirjas, palju(%) ühe või teise tõusu puhul vedur suudab vedada. Aga ma ei ole näinud kuskil andmeid, palju vedur vedada suudab.Ja kui ruumi vähe ja suurendada tõusu, kas probleem on selles, et makett ei ole enam loomulik või vedur hakkab puksima.
Ellak

Tere.

Rohelist parketi alust oli mõned aastad tagasi saadaval kahes paksuses - 3mm ja 5mm. See on ikka jäik, kuid vajadusel ka veidi painduv materjal. Woodland Scenicu rullmaterjal on tihedamat sorti vahtkumm, nii et päris pehmet materjali teedealuseks ei kasutata.

Horisontaalprojektsioonide lühenemist AnyRail ei arvuta ja väiksel maketil on suurusjärk ka kaduvväike. Maketi ehitamise ajal tuleb lihtsalt veidi kohandada. Alusplaate saab vajadusel veidi lühemaks nüsida või tekkinud pragu massiga täita. Rööbaste puhul saab pikkust kohendada ühenduskohtades või fleksrööbast sobivasse pikkusesse lõigates.

Vedurite veojõudu ehk vagunite arvu, mida sirgel ja tõusul vedada suudab, pole võimalik mingite tabelitega välja tuua. Liiga palju on erinevaid tegureid (veorataste arv, kummiga veorataste arv, mootori võimsus jne). On ainult mõned soovituslikud rusikareeglid mõistlike tõusunurkade kohta. Tööstuslike toodete eeskuju ei tasu ka alati jälgida. Näiteks Noch toodab tugevast vahtkummist tõususid nurgaga 6 ja 8 kraadi. Mõlemad on minu arvates korralikule maketile liiast (sobivad laste põrandaraudteele).

Tõusude puhul on oluline ka see, et kuidas see alumise raja ületab. Kui alusplaadil (6-8 mm) siis piisab korrustevahest 80-85mm, kui aga üle silla (vabrikutöö), tuleb arvestada etteantud mõõtudega. Auhageni omad on kõige madalamad (ülesõitva tasandi kõrgus 110mm) teised firmad toodavad suurema teekõrguse jaoks sobivaid sildu.

Panen siia juurde kaks andmetega pildifaili. Ühel ongi juttu tõusunurkadest - tõusunurgad ja kõrguste vahe Noch´i toodetud tõususpiraalides ning tõusunurkade, kõrguse ja teepikkuse tabel. Teise faili peal on mõõdud muldkeha ja teetammi ehitamiseks maketil. Plaan selle joonise tegemiseks oli juba ammu olemas, aga nüüd tundsin, et on viimane aeg ära teha.






Rongimees Einar

Terv
Sain nüüd oma esimese "mooduli" rajaplaani niikaugele, et omalegi enam vähem meeldib. mõni selgigitus asja juurde. Toa keskmine maketia osa, moodul, peaks siis olema reisrongide (kiirrongide) jaam kõrgemal tasandil (tasand3), mis saab siis ühendatud põhjapolse osaga teisaldatava sillaga, samuti idapoolne ühendus sillaga keskmine tasand(2). Lääne ja lõunapoolne ühendus toimub siis maketi jätkuna, mida ma hakkan järgmiseks koostama.
Alumisel tasnadil (1) asub väike sadam kooos mõne laadimisteega. Teisele (keskmisele) tasandile peaks tulema ka ,mõned autoteed ja tunnelid, aga neid ma ei hakka enne projekteerima, kui raudteega asi lõplikult paigas.
Palun siis plaan kriitiliselt üle vaadata,sest ma ei ole ise kindel, et asi sobib. Rajaplaani kohta niipalju, et ühes kohas ei õnnestunud rööpaid kokku ühendada, kohe põhjapoolse silla hargnemise vasak rada. Aga nihe on nii väike, et aarvan, et õnnestub kokku väänata.
Ellak