TEEMA:

Juhtus nii, et kokkuteleku-teemalisest postitusest kasvas välja uus ja mahukas HO-moodulraudtee teema. Toon siis selle kokkutueleku ettepaneku eraldi välja ja algne tekst on siin.

Tere

2016. aasta rongimudelistide kokkutulek toimub 26. märtsil 2016 a. kell 12.00
Tallinna külje all paiknevas Maardu linnas (Muuga aedlinnas) Aasnurmiku tee 40
Võtame märtsikuu viimase laupäeva traditsiooniliseks kokkutulekupäevaks.
Kokkutulekul arutlusele tulevad ettepanekud ( kokkutulekul lõplikuks otsustamiseks):
Igaüks teeb kodus enda moodulmaketi, mida siis saaks korra aastas
kokkutulekutel kokku panna (esimene mooduli kokkupanek oleks 2017.a. kokkutulekul).
Võtaks kasutusel hr. Soobli väljatöötatud joonised.
Jagaks plaadi mooduliteks ja igaüks, kes soovib
osaleda, teeb ühe mooduli valmis.
Põhi mõõtkava on H0, aga mingitel moodulitel
võiks olla ka ringid TT, N ja Z rööbastega.
Siis saaks demonstreerida ka kitsarööpmelisi HO mõõtkavu
Teie arvamusi ja ettepanekuid ootama jäädes.

Vilom

Kaks kuud on möödas ja eetris valitseb vaikus. Tundub, et ühe põhjuse leiame üles kalendrist - see laupäev on suure reedega pundis. Mäletate, eelmisel aastal oli kõne all kuupäeva muutmine ja üks variantidest oli just suure reede kõrval. Selgus, et see püha on paljudele oluline kui perekeskne üritus. Need rongimehed on kohe ju automaatselt kõrvale jäänud.

Millised on kuupäeva muutmise võimalused sel aastal? Jällegi meenutan eelmist aastat, kus teiseks müüriks teepeal ees oli laste koolivaheaeg (jällegi pereüritustega seotud aeg). Sel aastal on kevadine koolivaheaeg aga täielik sürr - iga kool teeb selle ise ajal. Näiteks Tartus tean koole, kus koolivaheaeg algab 1-sel või 9-ndal aprillil. Niisiis, mida hakata peale kuupäevaga?

Kuidas on lood üldiselt - kas huvi kokku saada on olemas? Mis oleks koosolemise peateemad? Mooduldamine jäi seisma lähteandmete arutelu juures. Teema jätkamine ilma arvuti vahenduseta oleks ilmselt üks aja sisustaja. Kogemuste laat on hea asi - eelmisel aastal oli Traatsabal näitamiseks kaasas minikaamera ja nüüd on Muhedikul samasugune. Tulemus missugune. Erinevalt sakslastest eesti mees oma otsinguid, kahtlusi ja ümbermõtlemisi avalikult (foorumis) eriti ei näita. Kokkusaamine oleks kahtlemata võõra silma eest varjatud koht oma plaanidest ja kitsaskohtadest rääkimiseks.

Teie arvamus?

Rongimees Einar

PS. Lugu "Aasta 2016 mudelraudteel" on nüüd valmis ja mõne päeva jooksul jõuab ka kodulehele.

Plaanis on osaleda üritusel. Võtaks kaasa oma esimesed ringi moditud rongid ja natuke ise tehtud rööbastiku. Natuke lugemist ja pildi materjali maketist. Aprilli esimene nv ei sobiks, kuna siis surem toimetamine.

Eks eetrivaikus katke siis, kui kellelgi midagi öelda on. Jah, nüüd oli öelda-hoiatada, kui tuli välja, et üritus trehvas munadepüha otsa. Ma nüüd ei tea, et miski mind takistaks sellel osalemast, eks distantsi olematus tee kah selle mulle lihtsaks, toimub see ju naaberkülas. Kuupäev on selle tarbeks vabaks kah tehtud. Mina olen igatahes valmis ettekuulutet kuupäeval osalema.

Pole ka see mooduldamine seisma jäänud ühti, nikerdamine käib juba teadaolevalt kahes kodus. Ja küll siis tuleb jälle elu foorumisse sisse, kui kuskil midagi jälle valmis saab. Toreetiliselt on veel võimalik nihutada seda 19/20 nädalavahetusele, mul graafikus vabad päevad.

Ega minul endal see munade värvimine sõiduisu ära ei võta, küsimus rohkem nagu osalejateringi suuruses. Ootame siis koos kaasfoorumlaste teateid osalemise või loobumise kohta.

Rongimees Einar

Terv
Eks ta ole nii jah, et kevadine koolivaheaeg on puhkuste aeg. Väikeseid lapsi küll pole, aga kui tugevam pool on pedagoog, teeb sama välja.
Siiamaani pole tahtnud sõna võtta, kuna puhkusega oli ka kuni viimase ajani kõik lahtine.
Aga ju ta nii on ja jääb edaspidi ka, et ükski kuupäev kõigile ei sobi.
Minuarust oli kokkutuleku kuupäev nii piisavalt pikalt välja pakutud, et kel vähegi võimalik ja tahtmist, sai oma plaane selle järgi seada.
Paraku minule 26 ei sobi. Samas ei leia ma, et sellepärast peaks aega muutma hakkama. Kui eelmine aasta sama asi teemaks oli, siis jäi kõlama, et keavdel on kõigil palju sebimist ja kõigile sobivat aega niikuinii ei leita.
Järgmine kuu algavad juba igasugu aia-, lille, ehitus- ja muud messid, kus jälle tuleb käia. Ja 15-19 on Soome hobimess.
Ellak

Tere kevadet siis kõigile!

Aega jäänud vähe, oleks ilus võõrustajale teada anda, kes siis kohale tuleb. Minu enda jaoks on need pühad praeguses seisus lihtsalt lisa vaba päev, nii et olen tulija. Sellega seoses on mul võõrustajale küsimus, kui suur ruum meie käsutuses on? Nimelt võiksin kaasa haarata oma "laua", mis on mõõtudega 1,25 x 0,8 m.
Traatsaba

Tere
Traatsaba! Leian sinu maketile ruumi küll. Rongimeeste kokku tulek oleks täiuslik kui seal on ikka töötav makett. Minul isiklikult veel oma maketi veel ei ole. Ainult mõni katsetus. Ja suures plaanid...

Aga minu makett? Kas võtan ühe moodulipaari ligi katsetamaks, kas kokku hakkavad?

Tere
Soobel! Sinu moodul on sammuti ootatud siis saan oma katsetusi proovida

Naljakas küll, aga minu jaoks on viimastel aastatel sõit rongiga harva esinev nauding. Kasutan siis selle võimaluse seekord ära ning ühtlasi üritan ka uue trammi ära proovida. Kaks tundmatut peatust on kah - uus trammi lõpppeatus Ülemistel ja Kitseküla rongipeatus. Ma veel otsustan, kumba teed pidi kesklinna jõuan.

Küsimus on busside kohta. Kas võõrustaja kodu asub tänava bussipeatuse poolses otsas või on mõttekam mõni peatus varem maha minna? Mingid kommertsliinid sõidavad sinna kanti kah, aga kuidas neil piletimüük käib - käega vehkimine validaatori ees neis bussides vist ei toimi?

Rongimees Einar

Tere Einar

Minu majapidamine asub bussiliikluse "ringi " sees seega ei oska ma su küsimusele vastata. Need kommertsliinid on seotud Maardu linna keskusega. Mina ei ole neid kunagi kasutanud ja seega ei oma nende kohta infot. Bussiterminaalist tuleb buss nr 34A mis sõidab ca 30 min ja peatuse nimi on KIRSIPUU

Tervitus,

Minul jääb kahjuks seekord vahele. Olen hoopis Tartu kandis samal ajal.
Aga möllake täiega ! Ehk näeb pärast siin mingit kokkuvõtet nii teksti kui pildimaterjalina?

Indrek

Et siis väike kokkutulek maha peetud. Üks asi vist juhtus Eestis esimest korda: mudelrong sõitis ühe tegija H0 moodulilt teise tegija mooduli peale. Ajutiselt ja igerikult küll, aga asi toimis.

26.märtsil 2016. Mootorvagun D1-654-1.

One small foot for a railcar, one giant leap for fandom!

Soobel on kiire poiss - ma ei jõudnud veel Tartu rongilegi istuda, kui temalt kirjasõna juba üleval.

Päevakene sai päris pikk - 4 tundi kohale sõitmiseks (buss-rong-tramm-buss), 4 tundi kohapeal ja siis 4 tundi koju tagasi jõudmiseks. Kõige kiiremini kulusid need 4 tundi kohapeal - mingi sisemine meel käskis kella kontrollida ja nii oligi, tagasisõidu alustamine oli juba poole tunni kaugusel. Niisiis läks aeg ruttu, sest kogu aeg oli midagi vaadata, kuulata või rääkida. Kuigi meid oli seekord vähem kui eelmisel aastal, tühja minutit ei tekkinud. Eks omajagu mõjusid kokkutulnute arvule ka need liikuvad munade- ja koolilaste pühad, mis nii mõnegi rongimehe õigelt teelt kõrvale juhtisid. Tallinna-kandi rahvast oleks küll natuke rohkem lootnud näha. Nii mõnigi neist on tundnud huvi osalemisest moodulraudtee-projektis. Nemad saavad siis järgmise võimaluse näitusel "Minimaailm". Vaatavad hetkel kahe-mehe projekti tulemusi ja uurivad enda osalemise võimalusi.

Eks see moodulite ühildamine oligi kokkutuleku üks peateemadest. Muid teemasid oli ka ja mitte vähe. Näiteks sai uurida ja vaadata erinevaid veeremite kollektsioone mõõtkavades HO, TT ja N. HO valikus oli ka isetehtud mudeleid (valmis ja pooleli) ning haruldusi, mis pärinevad tootmise algusaastatest. TT-kogu oli Saksa DV aegse BTTB toodangu paremik. N-kollektsioonis oli palju Ameerika vedurite mudeleid. Muhediku kaasatoodud HO vedurid olid aga näide tõsisest ümberehitusest. Kaasas olid mõlemad - nii algne plastratastega patareitoitel töötav mänguraudtee vedur kui sama veduri rööpavoolul töötavaks mudeliks ümberehitatud vedur. Samamoodi ehitatakse ümber töötavateks ka stendimudeleid.

Mina võtsin seekord kaasa ajakirja "Modelbahn Kurier" numbrid "Digital 2014" ja "Digital 2015". Kõigil oli võimalus veenduda, et Euroopa maketiehitajad ja meie elame nagu erinevates maailmades - teemasid, mis ka meid puudutaks peaaegu polegi. See sobiva trükisõna otsime ongi üks suur ja paras pähkel. Ka võõrustaja proovib seda läbi hammustada. Ta tellis erinevatest N-mõõtkava ajakirjadest ühe eksemplari, et siis leida see, mis vastab tema ootustele. Päris tark mõte. Sirvisin neid väljaandeid ja tõepoolest, mitte kõik pole suure praktilise väärtusega.

Seekordsel kokku tulekul oli rongide jooksutamiskohti mitu. Lisaks juba nimetatud HO-moodulitele, millest ühel oli ka 9mm rööpalaiusega ring, oli oma TT-maketi kaasa võtnud ka foorumlane Traatsaba. Maketil asuvad hooned on "Auhageni" klassika, mida toodeti juba Saksa DV aegu (siis nimega "Vero"). "Auhageni" igihaljate ja aastakümneid tootmises olevate mudelite saladuse avastasin alles hiljuti, kui leidsin kodust ühe läbivaatamata DVD. See oli väljaantud "Auhageni" 125-sünnipäeva puhul. Nende trikk on lihtne - hooned jm pole väljamõeldud inseneri töölaual, vaid mingi reaalselt eksiteeriva ehitise vähendatud koopia. Nende toodete värviga on teine lugu - need on rohkem või vähem ebaloomulikud. Seda olen kohanud ka teiste tootjate juures ja siit võib eeldada kohustusliku ülevärvimist või vanandamist. Vanandamine oli jutuks mitmel korral. Väike ebamäärane hirm enne, kui esimest korda pintsli kätte võtad on loomulik (läbi proovitud) aga ega ei peagi kohe ju maja kallale tormama. Esimesed lasuurvärvikihid (lahja nagu pintsli loputusvesi) võib peale tõmmata ka liigseks osutunud detailidele või pressijääkidele. Plastist toodetega on siis asi lihtne. Emailiga ketud metalli kohta praegu aga arvamust avaldada ei oska (selline sild on ühel moodulitest). Proovin kodus ise ka katsetada, kas mudeli akrüülid jäävad emailile, või ei. Eks ma anna siis tulemustest kokkutuleku järelkajana teada (ikkagi kohapeal üleskerkinud teema).

Siinkohal on õige aeg öelda tänusõnad võõrustajale. Moodulite ehitamise sidumine kokkutulekuga oli päris hea idee ja kodune kuum pitsa, mida kõigile pakuti, samuti.

Rongimees Einar

Tere

Rongimeeste kokku tulek nr2 on nüüdseks läbi.
Kohale tuli 5 hobikaaslast. Esindatud oli 3 mõõtkava.
Sai igasuguseid kogemusi vahetatud ja teineteise kollektsioone vaadatud.
Nagu eespool Soobel juba ütles, et sai proovitud erinevalt tehtud HO mooduleid kokku panna
ja edaspidiseid ehitamise nõuandeid kuulatud.
Ettepanek - võtaks siis Soobli väljatöötatud HO mooduli ehitamise joonised
Eestis kasutusele ja soovijad saaksid siis neid teha ja üheskoos demostreerida.
Ettepanek Einar´ ile teeks foorumisse eraldi teema joonistega ja ehitamise näpunäidetega.
Ehitatud moodulid ei pea ilmtingimata olema koduse maketi osad. Need ongi kokkusaamistel
kogemuste vahetamiseks, nagu see minu puhul on, kuna minu põhimõõtkava on N.
Järgmine kokkusaamise võimalus on 28.-29. mail 2016 "Minimaailmal" (Tallinna Lauluväljakul).
Järgmise kokkutuleku teeme siis märtsis - aprillis 2017.a. asukoht ....... (kes võtab eestvedamise enda peale?)

Ja siis see vaade oli ka esimest korda lavastatud:

Kokkusaamine oli tõesti tasemel! Kahju jah et nii vähe aatekaaslasi aga eks areneme. Suurimad tänud võõrustajale, kõik oli parim. Kahjuks tekkis mul praegu probleem piltide jagamisel, nimelt pole hetkel veel äsja uuenduskuuri läbinud arvutis mõistlikku fototöötluse tarkvara ja täismahus pildid lihtsalt ei mahu. Püüon lähipäevil vea parandada

Mälestused kokkutulekust vol 2.

Esimese hooga sai ära räägitud need teemad, mis hetkel meeles. Pea sai vabaks ja ... veel tuli meelde, aga nendest allpool - kõigepealt jätkan sealt, kus pooleli jäi ehk siis emailitud metalli värvimisest.

Koduse minilaboratooriumi katseteks oli mul olemas 4 purki pulbervärve, 7 purki mudeli-akrüüle, 12 purki guašš-värve, 1 purk klaasivärvi ja valge potikaas (alumine pool pole juba ammu vettpidavate killas). Noch.´i kataloogist vaatasin järele, et akrüülid sobivad kõikide materjalidega ning klaasivärvi etikett soovitas seda värvi ka keraamikale ja metallile.

Pulbervärv (hõõrusin kuiva pintsliga) jäi külge küll ja jättis värvilise tolmukihi mulje. 24 tundi hiljem tõmbasin värvitud koha sõrmega üle ja järele jäi puhas pind. Küll aga jäi värv peale siis, kui olin seda hõõrunud lõpuni kuivamata akrüüli või guašši kihile (niiskus seob). Milleks see hea on? Värvid jäävad peale ebaühtlaselt (hea) aga kohati oli kontrast liiga suur ja natuke pulbervärvi parandas selle vea.

Akrüülvärvi panin peale 3-s konsistentsis; lasuurvärvina (pintsli loputusvesi), keskmiselt lahjendatult ja paksult. Peale ja kinni jäi kõik aga näpukatsel, mille 24 tundi hiljem tegin, tuli see lahja värvikiht täiesti maha. Kuivanud pind tundub sõrme all sile (või peaaegu).

Guašš-värvi lahjalt peale panna ei õnnestunud - vahetas asukohta nagu veetilk klaasil. Paksu värviga oli teine lugu. Ilmselt tulebki guaššiga niipidi värvida, et algul paksult ja siis kuiva või märja pintsliga õhemaks võtta. Sõrmkatse 24 tunni pärast värvi maha ei võtnud ja värvipind on tuntavalt krobeline.

Klaasivärv jäi peale kõige paremini ja värvikiht on peale kuivamist selgelt ebaühtlane (tuleb vanandamisel kasuks). Pulbervärvi peale hõõrumine kuivanud pinnale ei õnnestunud.

Niisiis on selle rohelise metallsilla värvimine täiesti võimalik. Noch´i värve saab tellida läbi Hobimaailma, teiste firmade analooge (pulber ja akrüül) saab osta Kullo keskusest ja klaasivärvi jaoks tuleb üles otsida mõni kunstitarvete kauplus.

Nüüd veel väike valik kokkutulekul jutuks olnud teemasid.

Elektrijuhist riströöpaga pöörangud. Kirjutasin neist päris palju oma rööpavoolu-sarjas ja tegin seda igaks juhuks, et äkki kunagi keegi puutub sellistega kokku. Kokkutulekul selgus, et mitmelgi on nendega kogemused juba olemas (selgus, et neid toodeti ka Saksa DV-s). Nägin neid oma silmaga Soobeli moodulil ja need olid kapriissed (halb kontaks kehva lülitusmooduse tõttu). Muhedik oli omal need juba ümberehitanud ja jagas kogemusi.

Puuvõrade katmine lehestikuga (tups-materjalid). Jutuks oli tupsude suurus ja muidugi liim. Firmade poolt hästi reklaamitud pritsimisliimid liimivad ja ... rikuvad üheaegselt (läikiv liimikiht puude peal).

Natuke saime teada ka Soobeli Pony-maailma nokitsemise kohta. "Kuidas ta seda teeb", oli küsimus, millele esimene vastus kõlas "Luubi all". See meid muidugi ei rahuldanud ja siis saime teada ka mõned meistri saladused. Teie saate ka kindlasti teada, kui järgmine kord kohale tulete ja ise küsite.

Rongimees Einar

Noo nii, sai siis lõpuks pildid sobivasse mõõtu.

Juba võõrustaja elamine on omaette vaatamisväärsus. Palju huvitavaid ideid...

Valik N-mõõtkava veeremit

Valmiv raudteepraam

"Jälle selili ma (auto) all.."