TEEMA:

Ma pean vist veel vaatama seda asja, kas on võimalik miskit ümber teha.

Ühenduspoltide augud sai peaaegu suvaliselt tulistatud, aluseks võetud vaid laua äär ja telgjoon ja need 150mm vahed. Selle peale üldse ei mõelnud, kuidas need augud raudteega suhtestuvad. Probleemiks on see äärmine auk kaugusega tee teljest 3mm. See võiks olla hoopistükkis paaristee telgede keskel ehk kummastki teest 31mm kaugusel ehk et praegusest asukohast 34mm ääre poole. Et augud ja teede teljed paiknekisd sümmeetriliselt. See võimaldaks mooduleid suvalist pidi teineteise otsa liita (elektripistikutega võib vaid probleeme tulla) ja näiteks oletatavat kurvimoodulit sinna otsa suvalist pidi panna, kuhu aga süsteemi keerata on vaja.

Elektriühenduste jaoks võib näiteks panna sellisele moodulile mõlemasse otsa pesad ja teha siis sellised ühendusjuhtmed, millel mõlemas otsas pistikud et saab torgata kumbasse otsa vaja.

Tundub et teema on tõsiselt huvitav ja adminn võiks tõesti kaaluda eraldi teema loomist ja siit kokkutuleku alt eraldamist.

Tegelikult tahakski teema pooleks teha sellelt kohalt, kus Reisisaatja küsib erinevate meistrite tehtud moodulite sobivuse kohta (1 lehel). Paraku ei näe ma hetkel sobivaid nuppe selle tegemiseks. Pean oma tehnilise abimehega nõu pidama ja siis tegutsema vastavalt võimalustele. Traatsabal on õigus - kokkutuleku teema juba upub moodulite sisse ära ja moodulite arutelu jätkub väga pikaks ajaks.

Sisu järgi peaks moodulite teema asuma maketiehituse alla, aga seal on vaid "Minu makett". Ühislooming istub sisult Kogukonna alla. Vaatan, kuidas paremini poolitamine sujub.

Rongimees Einar.

Sinna "Minu maketi" kõrvale sobiks ju "Meie makett" hästi või miks ka mitte "Minu maketi" alamteemaks?

Nii teengi. Kui homseks minu tehniliselt abimehelt mõistlikku nõu teema poolitamiseks ei tule, siis panen selle loo hoopis lukku ja avan 2 uut teemat: kokkutulek 2016 ja HO-moodulmakett.

Oma jõulumõtiskluses arutlesin hobikaaslaste kaasamise teemal. Eile liituski meiega DrStro80 ja tänasest on üleval ka tema 3 esimest postitust. Kõige olulisem on aga see, et Ta on üks neist, kes on huvitatud liitumisest mooduliehitajate grupiga.

Rongimees Einar.

Ei leidnud siit seda teemat ega kohta, kus sai seda skeemi arutatud - ju siis toimus see hingusele läinud raudteefoorumis. Igatahes oli selle skeemi ümber ka vaidlus, misasi see selline on, tehti selgeks, et ei ole moodulmakett. Mina aga omateada loopisin lihtsalt enda väljamõeldud üheteelise moodulisüsteemi elemendid paberile ja joonistasin neile mõned erinevat tüüpi jaamalahendused ja jupi kaheteelist piirkonda.



Nüüd sai erinevad moodulitüübid ära ka värvitud.

Roheline on tavaline eesmise asetusega sirge 1200mm pikk moodul.

Roosa on järsk kurv, 600x600mm nurgamoodul.

Oranžid osad on süsteemi sisenurga komplekt: põhiosad on kaks 1200mm sirget S - moodulit, kus tee poolt vahetab ja kaks lühikest 600mm pikka sirget moodulit, mis tasandavad ära 600mm nihke, mille tekitab sisekurvi lisamine. 600x600mm sisenurga moodul pole ilmtingimata eraldi vajalik, sama koha peale on võimalik panna ka tavalist nurgamoodulit, aga sel juhul jäävad selle vitriiniklaasid keset maketisüsteemi püsti. Õige oleks ikka eraldi teistpidine nurgamoodul, millel neid klaase ei ole.

Lilla on tavaline 1200mm sirge, tagumise asetusega moodul. Pole ilmtingimata vajalik - selle asemel võib S - moodul olla kohe kurvi järel, mis tee taas "õigele poole" eesmisele servale toob.

Sinised on lauge kurviga nurgamoodulid, arvestusega, et täisnurk moodustub 1200mm sees. Kui selliseid kurve on ainult üks, siis teistesse nurkadesse on vaja lisaks järksudele nurgamoodulitele 600mm sirgeid mooduleid lisaks. Samas nulliks see sisenurga olemasolu korral vajaduse 600mm sirgete moodulite järele. Jooniseltki on näha, et süsteem ei kaotaks tasakaalu, kui mõlemad lühikesed sirged moodulid vahelt ära võtta.

Eesti keele häda on vahel sõnade mitmel tähendusel (moodul - lahtikäiv maketiosa või universaalse liitmisvõimalustega rööbastega maketiosa). Sellel joonisel on segmentidest koostatav näitusemakett. Ringina asetatud süsteem on omane vaid näitusemakettidele ja moodulmaketil asuvad rööpad alati keskel. Mõned segmendid toimivad nagu moodulid - pööra üht-või teistpidi, ikka toimib. Ilmselt on silme ees olnud ka Lätlaste tehtud jooksulauad. Klassikaline moodulmakett on ikkagi pöördesilmustega soolikas.

Mulle tundub, et selle nurgaga ringi võiks ehitamata jätta ja esialgu suurendada lisanduvate moodulite abil praegust kuju. Hea edenemise korral kujuneb aja jooksul ka sellest õige soolikas. Olemasolevad moodulid jääksid ka käiku ja rõhutaks Eesti moodulraudtee juhuslikult väljakujunenud omapära - kasutusel on nii äärmise- kui keskmise asetusega moodulid.

Mis puutub Soobeli insenerimõttesse, siis sellele pole mitte vähimatki etteheita.

Rongimees Einar

Et siis üheteelist moodulmaketti pole olemas? Silmuses otstega soolikas eeldab ju kaheteelisi ehk kahesuunalisi mooduleid vahepeale.

Pöördesilmused on kasutusel ühtemoodi nii ühe- kui kaherajaliste moodulite juures. Üherajalistel süsteemidel on hargnemiskohad reeglina mängitud välja väikeste sõlmjaamadena ning silmuslõikude rööpavool ühendatud üle silmusemoodulite (kindlustavad peatuseta läbisõidu ja välistavad lühise tekkimise).

Rongimees Einar.

Panen nüüd siis selle teema lukku. Kokkutulekust saama rääkida uue teema "Kokkutulek märts 2016" alt ja mooduliehitamine jätkub rubriigis "Minu makett" pealkirjaga "HO-moodulraudtee".

Rongimees Einar