TEEMA:

Tere

2016. aasta rongimudelistide kokkutulek toimub 26. märtsil 2016 a. kell 12.00
Tallinna külje all paiknevas Maardu linnas (Muuga aedlinnas) Aasnurmiku tee 40
Võtame märtsikuu viimase laupäeva traditsiooniliseks kokkutulekupäevaks.
Kokkutulekul arutlusele tulevad ettepanekud ( kokkutulekul lõplikuks otsustamiseks):
Igaüks teeb kodus enda moodulmaketi, mida siis saaks korra aastas
kokkutulekutel kokku panna (esimene mooduli kokkupanek oleks 2017.a. kokkutulekul).
Võtaks kasutusel hr. Soobli väljatöötatud joonised.
Jagaks plaadi mooduliteks ja igaüks, kes soovib
osaleda, teeb ühe mooduli valmis.
Põhi mõõtkava on H0, aga mingitel moodulitel
võiks olla ka ringid TT, N ja Z rööbastega.
Siis saaks demonstreerida ka kitsarööpmelisi HO mõõtkavu
Teie arvamusi ja ettepanekuid ootama jäädes.

Vilom

Kuupäev ja koht on täiesti vastuvõetavad. Moodulmaketi osas tekib aga suuri kahtlusi. Kõigepealt ei praktiseerita kusagil mitme erineva mõõtkava asetamist ühele moodul-süsteemile. Moodulmaketi idee on võimalikult tõepärase raudtee kujutamine st pikad jaamavahed ja tõepärane raudtee lähiümbrus. Soobeli makett kuulub oma ehituselt Lääne-Euroopa mõistes pigem segment-makettide hulka aga sellega sobivate osade juurdeehitamine teiste poolt on muidugi okey. Omaette teema on ruumikitsikus, mis paljusid kodusid iseloomustab. Kui ühel on ruumi suurema laiuse ja pikkusega moodulite jaoks, siis teine suudab hädavaevu ära mahutada poole väiksemate mõõtudega asjad. Seega pole üleüldine moodulite ehitamine talgu korras a´la "Teeme ära", võimalik. Pigem on selline ehitus algstaadiumis väiksema sõpruskonnapõhine - peale kokkulepitud mõõtude, kinnituskohtade ja juhtmestandardite peab olema mingi ühine vaade ka kujundusele (teema, geograafiline vöönd, aeg, sarnasus prototüüpidega jne).

Eesti raudteemudelism on alles kujunemisjärgus ja seepärast võiks suurejooneliste moodulmakettide asemel alustada tagasihoidlikumalt. Päris palju on näitustel näha mitmeosalisi (segmentidest) kodumakette. Seda suunda võiks silmas pidada ka meil - kui huvi ja võimalust, võikski teha selliseid, mida saaks lahti võtta osadeks ning teistele näitamiseks kaasa võtta.

Ameeriklased on leidnud nipi ka statsionaarsete makettide tutvustamiseks ja auhindamiseks. Iga-aastase ürituse raames käiakse neid kodudes vaatamas, omanikud teevad ka mõned lahtiste uste päevad ning kõige lõpuks jagatakse diplomeid ja häid sõnu.

Idee "Kõik moodulit ehitama" laidan maha aga kokkusaamise Maardus märtsikuu viimasel laupäeval kiidan hääks.

Rongimees Einar.

Mis moodulmaketil häda on?

See ei pea ju mingine 3,6x2,4m lahmakas olema, aitab juba sellestki, kui kodumaketil on osa või paar küljest äravõetavad, vastavate otste ja ühendustega nii, et saab näitusele võtta ja suuremasse moodulisüsteemi ühendada.

Erinevate tegijate moodulid tulevad niiehknaa eri stiili ja neid kokku pannes saab paraja pudru ja kapsad. Vähemalt soomlaste N makett oli selline, eriti, kui nad esimest korda käisid ja mooduleid oli kokku ligi 30 meetrit.

Moodulmaketil pole häda midagi, probleemid on ikka tehnilist ja eetilist laadi. Kõigepealt on igaühe võõrandamatu õigus valida omale meelepärane mõõtkava nii Euroopa kui muu maailma standardite seast ja kui sobivat ei leia, siis võib ka ise oma mõõtkava välja mõelda. Sellised sätted leiame Euroopa mudelraudtee juhtorgani (MOROP) välja antud reeglitest (NEM). Olen nendega täiesti nõus ja kaitsen seda vabadust igal võimalusel. Seega saavad moodulmaketi ehitamisel osaleda vaid mooduli mõõtkava harrastavad huvilised.

Probleem nr 2 on seotud aja ja kohaga, mida maketil kujutatakse. Ühel HO-mehel oli plaan kujutada maketil 1942 aasta saksamaad koos vastava veeremi, infra (sõjaväe-ehitised ja varemed) ning metsa peidetud väikese lennuväljaga. Kuidas sobituks selline pilt suurde moodulite ritta?

Probleem nr 3 on seotud maketil asuvate tasapindade arvuga. Moodulmaketil ja analoogilistel segment-makettidel võrdub see alati ühega. Oma maketil, mida alles plaanin, on neid suuremas jaos 2 aga ühel osal ka 3. Selline on ainuke võimalus kodus kuidagi mingi toimiv ring tööle panna.

Mooduli ehitamine vajab ka ruumi. Minul näiteks HO-mooduli jaoks sobivat ei ole. Mänguasjamuuseumi maketi ehitasin valmis küll kodus, aga õue pääl. Väljas oli suvi ja ööseks tõstsin rööbasteta aluse kuuri.

Kallis sõber, asi pole moodulites ega ilusas soovmõtlemises - võimalused, mõõtkava ja silme ette manatud kujundus on nii olulised, et kohustuslik mooduliehitamine ei tule kõneallagi.

Rongimees Einar

Ehk et sa ei tahaks selles idees lihtsalt osaleda. Aga seepärast ei maksaks ka teiste entusiasmi kärpida selle stiililise kokkusobimatusega. Või ruumi jutuga - mul hakkab see ruumi võtma näiteks 600x1200mm kuni laeni. Moodulite arvu määrab mooduli paksus kaitsekasti ja kokkopandud jalgade olekus ehk kui palju neid põranda ja lae vahele virna mahub. Sedand küll, et elamise suurus määrab selle, palju neid korraga kokku ühendada annab ja kui pika tee saab teha. (ei tea vaid, misasi on segmentmakett..)

Kuidas seletada Sulle arusaadavalt lahti mõiste "ruumipuudus" - seda hetkel ei teagi. Mul ei ole vaba ruumi väiksemategi asjade jaoks, kui on 600x1200mm-mõõdus moodul.

Viimati panin üles uue sarja "Pult ja pulditabloo" ning selle 3-nda osa esimene lugu (3.1) kannab pealkirja "Moodul, segment ja segment-moodul". Seal on kõik lihtsalt kirjas ja muide, samamoodi seletatakse neid asju lahti ka saksa keeles.

Rongimees Einar.

Sellel moodulmaketi teemal kaklema pole küll mõtet hakata, "kohustuslikuks" seda vast siiski ei peaks aga idee on välja käidud ja alus Soobli maketi "standardi" näol on olemas. Tegelikult poleks ju paha, kui kokkutulekul saaks suurema "laua" kokku kruvida. Asja arenedes võime ju kord(võib-olla paar) aastas mõne suurema ruumi üürida ja pisut eputada... . Moodulis kaasa löömine on aga siiski vabatahtlik ja mainitud segadus mõjub mõnikord isegi värskendavalt. Ise olen mõelnud et erinevad ajastud-asukohad võiks eraldada mägede ja neid läbivate tunnelitega.

Tere kõigile!

Minul isiklikult tekkis, seoses nende moodulitega, küsimus, et kui x meest, y erinevas kohas,
valmistavad samade jooniste järgi z arv moodulit ja tulevad siis nendega ühte kohta kokku.
Et kas siis need ühendatud moodulid võimaldavad ka veeremi tõrgeteta sõitmist?
Kardan, et selle tõenäosus on väga väike!
Sellise ettevõtmise eeltingimuseks oleks vist ikkagi mingisugune ühistegevus, mingis statsionaarses kohas ja ruumis,
või siis, ühe etaloon-mooduli liikumine käest kätte, millega teised omi mooduleid sobitaksid.

Reisisaatja

Mingi ühine laud ja ühe mõõtkava piires on ikkagi mõistlik ettevõtmine aga oma suurema panuse sellesse ettevõtmisesse saavad panna ikkagi need, kel samas mõõtkavas veerem ja muu olemas. Vana hea Eesti traditsioon on korraldada suuremate tööde tegemiseks talgud ("Teeme ära" on selle kombe taassünd). Vot mõnel sellisel talgul (kellegi mooduli ehitamine) osaleks küll ja mitte ainult pealtvaatajana.

Reisisaatja küsimus on hea ja õige. Olen tutvunud kümnekonna moodulraudtee dokumentatsiooniga, kus kirjeldatakse üksikasjalikult lahti laius-pikkus-kõrgus-kinnitused-juhtmed-juhtimine jm sarnane. Lühemad piirduvad 10-15 leheküljega, pikemad aga on kusagile saja alla. Raudselt on ära määratud ka rööpad moodulite ühenduskohtades (ülemineva rööpaga või katkestusega). Viimasel juhul on täpsuse saavutamine tõesti probleem. Põhjaliku dokumentatsiooni idee ongi selles, et mehed erinevas maanurgas nokitsevad asja kodus valmis ja kokkusaamisel klapib kõik probleemideta. Idee mööda Eestimaad rändavast etalon-moodulist polegi paha - selle võrra jääks hulk bürokraatiat paberile panemata.

Klassikaline moodulraudtee on hargnemistega (või ilma) "soolikas", mille otstes asuvad lõppjaam või pöördesilmused. Soobeli moodulid moodustavad ringi ja sarnanevad seepärast klassikaliste näitusemakettidega. Selle lahenduse ainuke probleem on see, et lisatavad moodulid peavad olema paari-kaupa (ühepikkused, teine-teisele küljele).

Mõtleme veel.

Rongimees Einar

Ma selle täpsuse pärast väga ei paanitse. Kui millimeetrile ikka pihta ei saa, pole vaja üritadagi maketti ehitada.
Mitte et ma ise päris täpselt pihta oleks saanud. Okei, ise sain pihta, aga VISU tuuletõkke plaadi tegijad mitte. Ühe mooduli peal see tubli 2mm paksem kui teisel, hüppekas 2mm!
Mis ma siis tegin? Jätsin hoopis selle mooduli vahele poldi ümber tolle täppisjuhtiva vasktorust tihvti panemata nii et see 6mm polt loksus seal 10mm augus, kerisin poldi nii kõvasti või lõdvalt kinni, et mooduli otsad püsisid koos, aga jõudsin nihutada, nihutasin nad siis omavahel nii, et raudtee otse üle jooksis ja keerasin siis korralikult kinni.
Ehk et ilmselt tulebki nendele ühendustele jätta mõõdukas loks sisse võimalike ebatäpsuste silumiseks. Paistis, et soomlased samamoodi timmisid omi 9mm mooduleid kohakuti.
Tähtsam on mooduli 1200mm pikkusele ja täisnurksusele võimalikult täpselt pihta saada. Kui seal esineb paarimillimeetrisi kõikumisi, siis otsa 180-kraadiste kurvide vahel hakkavad nad omavahel kiskuma. Kui aga mooduleid on juba nii palju, et neid jagub ka maketi otste vahele panna ehk et 180-kraadised otsmised kurvid teha pooleks 90-kraadisteks ja neile veel moodulid vahele panna, siis see süsteem juba neelaks ka sentimeetrised möödapanekud mooduli pikkustes ära.
Ja veel on oluline selle PIKO G62 sirge jupi pikkune üleminek moodulite vahel. Et kui rööpaotste kauguses mooduli servast eksida millimeetri jagu, siis ainult sissepoole. Ehk et kui rööpad lõppevad hoopis 29,5 või 30mm enne mooduli serva, mitte 31 või 32mm, siis 62mm sirge jupike ei mahu kahe mooduli vahele ära ja see on paha-paha.

Mööblimeistritele on millimeeter-kaks siia-sinna tähtsusetu, maketiehitajale aga vahel lausa eluküsimus. Illustratsiooniks toon Teile arvutuskäigu ühelt Saksa HO-moodulraudteelt, kus arvestatakse väga täpselt välja rööpapea kõrgus plaadi pinnalt.

0,3 liim
5,0 korgikiht (rööpaalus)
0,3 liim
4,1 RocoLine rööpad (Code 83).

9,7 (kokku)

Niisiis on arvesse võetud isegi liimikihid ja ümardatud kõrgus on 10mm. Soobeli moodulil on see tublisti kõrgem ja siit tekib ka võimalus korrigeerida plaadivigu läbi rööpaaluse paksuse. Siis jäävad ühenduspoldid ilma lõtkudeta ja ühendused saavad olema täpsed. Muidugi peab siis olema rööpaaluse materjali valik mitmekesisem (vajadusel kombineerida eri paksusega materjalide baasil).

Kõverate teeosade moodulite standardnurgad on Euroopas soovitavalt (kraadides) 7,5 - 15 - 22,5 - 30 - 45. Suuremaid nurki ei peeta õigeks. Seevastu Vene normid räägivad pöördesilmuste juures just 90-kraadistest nurkadest. Ühes punktis on aga mõlemad kogukonnad ühte meelt - nelinurkseid mooduleid ei kasutata. Soobel pakkus välja, et vajadusel võib 180-kraadise tagasipöörde teha väiksemateks, 90-kraadisteks mooduliteks. Mina jätaks need lõikamised küll tegemata ja ehitaks vajadusel nende ette kahest nurga all küljega moodulist hargnemisgrupi.

Mõtlesin natuke selle etalon mooduli peale, mida näpuotsas ühest Eestimaa nurgast teise saaks tarida. Laius on muidugi standardi järgi (600mm) aga pikkuseks piisab ka 300mm - ilus kena väike asi, aga täpne. Ahjaa - kinnituspoltide vahekaugus 300mm on liiga suur (räägiti võimalusest ka kitsamate moodulite lisamiseks). Soovitan panna 2 kohta juurde (seega 100mm iga vahe).

Rongimees Einar

Terv
Jälgisin seda arutelu ja näha on, et igal inimesel on maketi ehitamise kitsaskohtadest oma ettekujutus.
Mina alustaksin teema arendust teisest otsast:
-kas ainult näitustel osalemiseks
-kodumaketi üks osa, mida saab ka näitusel eksponeerida ja moodulitena kokku ühendada
Esimese variandi puhul huvitab mind kohe:
- mitu korda aastas seda võimalik eksponeerida on
- palju ruumi võtab hoiustamisel(mõõdud)
- mis maksab
Teise variandi puhul pole need küsimused primaarsed. Pigem huvitabki see, kas moodulitena ühendaminine dikteerib lisaks poltide juhtmete ühildusvusele ka mingid ühtsed kujundusnõuded: ajastud, maa-linn, ühtne jätkuv maastik, jne. Või võib moodulid kokku panna nii, et iga osaleja moodul on erinev, just tema kodumaketi järgi kujundatud.
Ma juba kujutan ette, kuidas tõelised rongimudelistid juukseid katkuvad: nii ei saa, nii ei tohi. Ühel maketil erinevad stiilid ja ajastud.
Kui moodulmaketi eesmärk on avalikel üritustel mudelismi propageerimine siis vastupidi, selline erinevaid võimalusi demonstreeriv lahendus peaks ju ala edendama.

Ellak

Ma jätan edaspidi igasugused paksused arvestamata - oluline on ju rööbaste ja poldiaukude omavaheline täpne asend. Ehk et teen omale uue šablooni, mille järgi puurin poldiaugud alles siis, kui rööpad kohal on. Nii peaks saama need garanteeritult kümnesse. Otsakurve pole mul vaja pooleks teha, need koosnevadki mul kahest 90-kraadisest 600x600mm moodulist. Mul pole lihtsalt olnud vajadust pärast esimesi koostamisi ja katsetusi neid lahti võtta. Lisaaugud moodulite keskteljele kitsamate moodulite lisamiseks võin iseenesest juurde puurida. Ise ei kavatse 600-st kitsamaid mooduleid teha, sest HO on ikka nii suur mõõtkava, et isegi selle 600 peale ei mahu just palju ära.

Sellel "etalonmooduli" ideel on tõesti jumet , saab ilusti sobitatud. Selle pedantse sobitamise koha pealt; paljudel videotel on ka näha et eri tegijate ajastud ja olud erinevad, see maket ongi ju klubi ühislooming. See võib tõesti olla osa kodusest, mis käib küljest ära ka teistele näitamiseks, samas võib teha ka lihtsalt jupikese oma nägemust... Eraldada võib kas tiheda metsariba või mägede ja tunneliga. Kokku sobima peavad jah kinnitusaugud ja rööpaniidid.

Poisid, asi hakkab võtma jumet. Häid küsimusi ja tähelepanekuid tuleb kui varrukast. Tundub, et peale pühi on aeg avada eraldi teema, kus juba üksikasjalikult ja joonistega kõik paika panna.

Minimaailma näitamise koht kord aastas on kindlasti, aga seda jääb muidugi väheks. Piiri taga saadakse kokku sagedamini ja siis pannakse ka ühis-jooksutamiseks moodulid kokku. Tunduvad olema vähemalt 2-päevased üritused ja ühel päeval on kindlasti mingi aeg ka "Avatud uste päev", kus siis kõik muu rahvas saab maketti imetleda.

See, et moodul on kodumaketi 1-2 lahtikäivat osa, on mõistlik lahendus. Mooduli pinna standardmõõdud on 600x1200mm. Tegelikult jäetakse väljamaal mooduli pikkus vabaks, peaasi et autosse ära mahub. Ringina seatud süsteemi korral peab selliseid teistsuguse pikkusega aluseid olema paari kaupa.

Kujunduse aluseks pakun võtta aastad 1975-1995. Need ei kattu küll klassikaliste ajastute piiridega, aga pakuvad võimalust ajakohaselt eksponeerida kogu põhilist Eesti ja väljamaa veeremit. Ka majad-autod jm on sellel ajal tunduvalt huvitavamad (küprok-külad ja karp-linnad on veel ehitamata). Aastaaegadelt võiks olla eelistatud kuud, mil puud on lehes (mai-juuni-juuli-august-september). Enamus mooduleid kujutavad jaamavahesid ja ega seal peale looduse, külatee ja mõne üksiku hüti palju polegi. Jaamadega on teine asi. Muidugi on kokkupandud maketil ka mõned fantaasiamoodulid (Ponyland, jää-lumi-jõuluvana) jm. Selliste moodulite kujundajatel on oma kindel nägemus olemas ning soovitused aja ja aastaaja kohta on ikka neile, kes oma pilti alles otsivad.

Moodulite sobitamiseks olulised mõõdud on:
1) Kinnituskohtade tsentri kaugus plaadi pinnast. Standardlaua (mida osta saab) laius on 75mm, plaadi laius sõltub valitud materjalist (materjal on kokkuleppeline ja vajalik on teada selle standardpaksust).
2) Kinnituskohtade tsentri kaugus rööpapeast ja rööpapea kaugus plaadi pinnast. Me teame küll põhilisi rööpaniite kõrguse järgi aga koos liipritega mitte. Kel võimalik, mõõtke Piko, Roco ja Tilligi kraam üle ja andke teada. Liipri ja plaadivaheline (rööpaalus) on see, mille materjali paksustega rööbaste kõrgused rihti aetakse.
3) Kinnitusavade vahekaugus ja kaugus rööpapaari tsentrist.

Moodulite piiri varjamist olen videotelt päris mitu korda uurinud. Tõepoolest aitavad piki piiri pandud hekid ja põõsad või kraaviservad aga tihti ei panda ka midagi. Sel juhul tõmbab tähelepanu endale mõni eemal asuv hoonetekompleks või jaamateede areng.

Rongimees Einar

Muist mõõte on ju olemas. Näiteks rööpapea pealne on poldiaugust 59,5mm kõrgemal. Minu joonisel pole nähtavalt kirjas rööpapea kõrgust põrandast, aga selle saab välja tuletada teistest mõõtudest, ja ma tuletasingi: 781,5mm. See kõrgus aga on nagu on: meie võime selle täpse teha, aga põrand, kuhu makett püsti panna, ei tarvitse täpne olla. Ehk et jalgade alla peab millaski lisama need poldi keermega seened, millega kõrgust täpselt paika saab timmida. Minu laudadel neid veel ei ole.
Aga kaugused horisontaalis, loetuna mooduli sisemisest servast (see peab olema täpne, et kaks sirget moodulit tagasipöördemoodulite otsas täpselt selgapidi kokku passiksid):
Esimene poldiauk: 150mm;
Mooduli kesktelg: 300mm;
Teine poldiauk: 450mm;

Abiraudtee, oletatava kaheteelise raudtee sisemine tee: 453mm mooduli siseservast. Tuletatud PIKO R2 kõverate raadiusest 421,88mm ja poolest G62 sirgest, mis käib kahe kurvimooduli vahele. Sellisel kujul 600x600 mooduli peal 90-kraadine kurv pole eriti kasutatav, sest palju tänapäeva veeremist ei keera seda kurvi välja. Mis aga ei tähenda, et see sirgetel moodulitel kasutatav ei või olla, kui vahele teha hargnemismoodulid ja tagasipöörderingil kasutada selliseid kurvimooduleid nagu mul juba tehtud on. Täpselt sama koha peal jooksevad mul Kiltsi jaama 3. tee ja Ponyville 2. tee.

Põhiraudtee. 515mm mooduli siseservast. Tuletatud PIKO R3 raadiusest 483,75mm ja poolest PIKO G62 sirgest. See tee on mul ka nurgamoodulitel paigas ja seni on kõik veerem, mida sellele lauale pandud on - ka indreku pikad nõukogudeaegsed konteiner ja jumal teab mis vagunid - ilusti välja keeranud.

Olulisemad võibolla on siis nende teede telgede kaugused poltide telgede kaugustest: sisemisest poldiaugust siis vastavalt 303 ja 365mm ja välimisest poldiaugust 3mm ja 65mm.

Lahti jäävad siis täiendavate poldiaukude asukohad: kas tuleb üks juurde mooduli keskteljele, teistest 150mm kaugusele või siis kaks auku nii, et kõigi nelja poldiaugu kaugused saavad olema 100mm omavahel.

Samuti on lahti veel raudteetammi kõrgus ehk rööpapea kõrgus lauast, samuti laua kõrgus põrandast. Ehk kuidas jaguneb see 59,5mm kõrgusevahe rööpapea ja kinnituspoldi telje vahel. Selleks on vaja leida usaldusväärse paksusega materjal, mida laialt müüakse ja mida kõik kasutada võiks. Näiteks tavaline tuuletõkkeplaat?

Seda nõukogudeaegset paksu tuuletõkkeplaati on mul kuuris lademes, aga... Mõõtsin siin enda maketil neid paksusi, ühel sain 28mm, teisel 26mm. Ehk et seda plaati kasutades poleks neid kõrgusi mõtet paika panna, see plaat on sedavõrd ebatäpne.

Mooduli laiusest veel: See sai mainitud, et sisemine serv peab täpne olema, et teiste moodulitega selgapidi kokku sobituks. Välimine serv niiväga mitte, seda võib vabalt pikalt väljapoole tuua, eet laiemaid jaamu mahutada. Mul on nende laius praegu näiteks 594mm ehk mooduli välisserv jääb mooduli teljest 144, mitte 150mm kaugusele. See ruum on arvestatud vitriiniklaasi panemiseks nii, et klaas ja selle kinnituspoltide pead ei ületaks 600mm laiust.

Sirgeldasin need numbrid joonisteks ja pilt sai selgemaks (puuduvad mõõdud lisanduvad ju aja jooksul).

Moodulite plaadi pealispinna kõrgus on reeglina 900-1100mm ja koos reguleeritavate otsikutega, mille mõõdud tuleb veel poest üles leida, jääb ka see süsteem nendesse piiridesse.

Reeglina asetsevad rööpad (põhiline rada) mooduli keskel. Seepärast ongi need Euroopa kõvera moodulid "lõigatud nurkadega" (nelinurksel moodulil peaks olema vastasel juhul kahekordse kõvera raadiusega laius). Venelased on lahendanud asja samamoodi ruumisäästlikult, nagu Soobel - rööpad asuvad välimise ääre lähedal. Edasi suunduvad aga vene standardi järgi rööpad ikkagi mooduli keskele. Soobeli otsus panna kinnitusavad valemiga 150 - 300 - 150 osutus prohvetlikuks. Kui sinna keskele panna täiendav kinnituskoht (kõik vahed 150mm), siis saab olemasolevate moodulite külge liita ka klassikalisi (rööpad keskel) mooduleid.

Muutub arvestuspunkt. Praegu on selleks sisemine kinnitusava (oluline on ju suurim kaugus sisemise servani. Keskasetusega moodulite korral aga jääb just see ava kasutamata. Seega peaks arvestusi pidama hoopis Soobeli mooduli välimise (eesmise) kinnitusava ja/või keskasetusega mooduli keskmise kinnitusava kaudu.

Mooduli plaadiks kasutatakse reeglina vineeri (6-8-10mm) mida kaetakse vajadusel parketialusega (3 ja 5mm) või tihedama struktuurilise õhukese vahtplastiga (näiteks tuuletõkkeplaat). Kaugus 59,5mm (kinnitusava tsentrist rööpapeani) on piisavalt suur, et kasutada mitmeid erinevaid lahendusi (ja kõik need on õiged).

Püüan mõne päeva jooksul oma sirgeldused arvutiga üle joonistada ja üles panna - mõned asjad on silmaga peale vaadates selgemini arusaadavad, kui jutu sees.

Rongimees Einar

Milleks sirgeldada, kui sirgeldused juba varem tehtud ja oma maketi teemas ja Deviantartis ehitusse aegu välja jagatud:



Kõrgus sai ehituse aegu puusalt tulistatud nii et saaks kodukitsikuses katsetada nii, et üht tagasipöörderingi pole küljes ja selle asemel on rööpad hoopis kirjutuslaual, mis sama kõrge kui makett. Sellest see kõrgus ka tuli. Kas ma seda muuta saan - kaheldav, tähendaks jalgade süsteemi suuremat ümberehitust ja pole kindel, kas see võimalik on.

Sinu joonis näitab konkreetse moodulitüübi ehitust. Minu sirgeldused mängivad läbi erinevate moodulite sobitumised Sinu standardiga. Erinevus hõlmab mooduli laiust, kui ka teede asetust. Leidsin variandi, kus teed jäävad mooduli keskkoha lähedale (moodul ise on siis nihkega ettepoole). Kui me tahame, et osavõtjate arv oleks võimalikult suur, siis peab sobituvate moodulite programm olema ka võimalikult laiem. Seega tegelen "tootearendusega".

Rongimees Einar

Soobeli mooduli joonistasin üles tema antud andmete järgi, aga tundub, et midagi on viltu (puudu). Parempoolne versioon koosneb Eesti kaubanduses pakutavast: kitsas laud (75mm), 8mm vineer, 5mm parketialus, 5mm kork (kah parketialus).




Siin mängisin läbi erineva laiuse ja teedeastusega moodulite ühendamisvõimalused ja nagu näete, on neid üksjagu. Usun, et keskmise asetusega moodulite sobimine sobib kokku ka kodumakettidega, mille ühe osa saatuseks võiks olla aeg-ajalt osalemine trefnungitel (hää saksakeelne sõna).

Mõõtude ja tingimuste kehtestamine on loomulikult ikka mooduliehitajate enda teha. Sekkusin veidi vaid seepärast, et lisada eelnevalt läbimängitud võimalusi. See võib kallutada nii mõnegi kahtleja mooduli ehitamise kasuks otsustama. Kuigi ehituse osas jäävad meistrile vabad käed, võiks mõelda ka nende peale, kellel aluse konstrueerimine just kõige tugevam külg ei ole. Vabamüügis olevatest materjalidest mooduli joonised koos mõõtudega oleks piisav abi.

Soobeli joonisel asuv kinnituste süsteem on kõva sõna (pole nagu kusagil nii detailset näinudki). Reeglina soonib metall puitu alati sisse, tihvt ja kaitsvad plekiribad teevad soonimise võimatuks. Kui omal teki vajadus selliste ühenduste jaoks siis teen ka just nii.

Rongimees Einar