Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Kogukond Eestis
  • Lehekülg:
  • 1

TEEMA: Märts 2015 Pangodis.

Märts 2015 Pangodis. 28.03.2015 22:33 #324

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Foorumlaste I kokkutulek sai siis täna, 28 märtsil 2015 teoks. Kokku oli meid 9 ja koos oldud tunnid kadusid lennates.

Minu ja ühe kaasfoorumlase teekond Pangodisse oli värvikas ja tasub raiumist ajalooürikutesse. Kokkulepitult ootasin kell 10.00 Raja bussipeatuses (jutt käib Tartust) foorumlast, kes pidi mulle küüti pakkuma. Kui akadeemiline veerand sai läbi ja autot polnud näha, tekkis kahtlus, et äkki on midagi segi aetud. Helistasin. Nii oligi - mingil arusaamatul põhjusel oli küüdipakkuja arvanud kokkutuleku päevaks laupäeva asemel pühapäeva ja minu helistamise hetkel oli hoopis koeraga metsas jalutamas.

Poole tunni pärast oli auto kohal ja algas sõit läbi Lõunakeskuse (väike söögipoolise hankimine) Pangodi poole. Pajosi talu leidmine osutus järgmiseks seikluseks. Tuleb välja, et nimi figureerib küll arvutiekraanil kuvatud maakaartidel, aga kohapeal loetavat silti ei ole. Esimese hooga põrutasimegi mööda kuni tee lõppes mingis väikeses asumis. Vahetult enne asumit keeras teeäärde parajasti üks auto. Pidasime kinni ja küsisime, et kus asub see Pajosi-nimeline koht. Selgus, et autojuht tahtis meilt just seda sama küsida (osutus kaasfoorumlaseks nimega Muhedik). Pöörasime otsa ringi läksime tuldud teed tagasi. Õigeks kohaks osutus see kõige esimene maja, mis teeääres oli.

Kui ka teiste foorumlaste teekond kokkusaamisele pakkus kordumatuid situatsioone, siis pange aga kirja. Aastaid hiljem hea lugeda.

Väikeste ruumide eelis on see, et sinna mahub palju ja tekib nauditav melu. Oli mida rääkida, kuulata ja vaadata. Kõige olulisem sõnum on muidugi see, et me oleme olemas ja mitte sugugi kehvemad, kui meie eakaaslased nö "Arenenud Euroopas", Ameerikas või mujal. Meil on pundis teadjad, kellelt saab asjalikku nõu elektroonika, Eesti ajaloolise veeremi, erinevate firmade toodete jm kohta. Tundub, et väljakujunemas on ka esimesed Eesti mudelraudteele iseloomulikud tunnusjooned, ehk siis harrastajate eelistused ja valikud oma maketi koostamisel. Täpsemalt - makett peab kas osaliselt või täielikult sobima vedurijuhi mängimiseks ja manööverdamiseks. Euroopa peavoolu ( palju ronge ja seda juhtivat automaatikat mägedes keerutaval raudteel) meie inimesed ei ihka.

Nagu näete, vaatasin kokkutulekut paljuski tendentside ja arengute vaatenurga all ja olen nähtuga väga rahul. Esimesed muljed ongi seotud ülalkirjutatuga, teised ja kolmandad muljed vajavad pinnaletõusmiseks veidi aega ja eks siis kirjutan juurde. Aeg sai veedetud sisukalt ja kõneks oli ka järgmine kokkusaamine hilissügisel. Eks need päevakorrapunktid hakka iga kord veidi erinema, aga see "Kogemuste laat" ehk kaasatoodud asjade näitamine jääb olema igavesti.

Suured tänud pererahvale külla kutsumise ja meeldiva vastuvõtu eest ja see potitäis kartulisalatit oli tõeline maitsev üllatus.

Rongimees Einar.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 30.03.2015 16:58 #325

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Teema esimeses postituses mainisin, et panin kirja esimese hooga meelde tulevad asjad ning teise- ja kolmanda ringi muljed tulevad hiljem. See teine ja kolmas ring ei tähenda sugugi teise- või kolmandajärgulisi asju. Vastupidi, need ongi need kõige olulisemad, aga nende üle oli vaja veidi mõelda, et leida üles hulk seoseid mudelraudtee maailmast ja näha ka asjade varjatud tähendusi. Pealegi ei paku jututeemaks olnu üleslugemine kuiva loendina huvi kellelegi (ei neile, kes olid kohal ega ka teistele, kes kokkutuleku sisust alles siit teada saavad).

Koosolemisel tekkis palju väiksemaid vestlusringe ja kõigist teemadest ma loomulikult osa ei saanud. Mõned teemad jäid natuke kaugeks ka seetõttu, et ei olnud minu huviorbiidis või puudusid vajalikud teadmised asjade lõpuni mõistmiseks. Eks ma kirjuta siis seda, millest osa sain ja mis mind puudutas aga puuduva osa lisavad koos oma muljetega teised kokkutulekul osalenud foorumlased.

Tööstuslike mudelite suured ja väikesed vead on huvitav teema. RTR-veeremi (võta-ja-sõida-tüüpi masstoodang) detailide täpsusega väga ei hiilga. Et ostjate jaoks toote hind liiga kõrgele ei kerkiks, siis valitakse võimalikult lihtne ja odav tehnoloogia ning puudulikult vormistatud detailid on sellisel juhul igati loomulik lisa. Ameerika e-kirjas „Modell Railroad Hobbyist“ on omal käel detailide lisamisele pühendatud palju artikleid ja ega need Euroopa mudelid siis teistsugused ole. Kokkutulekul oli teema põhjuseks Piko toodetud veduri ChME3 mudel, mis lisaks halvasti vorbitud detailidele sisaldas ka ajaloo seisukohalt suuri möödalaskmisi. Veduritel teatavasti on mitu versiooni ja mõnede käigus muutub ka välisilme. Vedurite pardanumbritel seos erinevate modifikatsioonidega on lihtne – mida suurem number, seda uuem versioon. Piko on teinud siin aga tõsise apsaka ja varustanud ühe välisilmelt varasema versiooni tunduvalt hilisemale mudelile sobiva pardanumbriga.

Detailivigade ja mööda pandud pardanumbrite avastamine on nüüd küll asi, millega iga mees hakkama ei saa. See eeldab aastate pikkust tööd tehniliste iseärasuste uurimisel. Foorumlane MPMR on aga tõsine tegija – tema kogus on aukartust äratav hulk Eesti raudteel aegade jooksul sõitnud veeremit ja hetkel kavandab ta võimalikult reaalse prototüübipõhise jaama ehitamisest. Kui võtta mõni Eestis asuv jaam ja arvutada see ümber HO mõõtkavasse (1:87), saaksime jaamaosa pikkuseks maketil pea 20 meetrit. Hullumeelsus ju. Väga mängulistel makettidel lühendatakse kõike, mida saab – perrooniga ja perroonita teeosasid, rongide pikkust ja ka pöörangute pikkust. Tavaline HO-siire (pöörangupaar ühelt teelt teisele) küsib 400-470 mm pikkust. Õiges suuruses HO-siire vajab aga pikkust umbkaudu 1200mm. Üks selline õige pöörang oli ka näitamiseks kaasas – on ikka jurakas küll. Omaette teema on tõetruu rongide pikkus, näiteks 6-vaguniga diiselrong on 1,5 meetrit pikk ja kaubarongide õiget pikkust ei tasugi arvutada (57 tingvagunit). Jälgime huviga, kuidas MPRM selle probleemide puntra lahendab. Igal juhul on kodanik MPMR ekspert, kelle käest tasub nõu küsida veeremi tõetruu välimuse ja kvaliteedi küsimustes, arutada prototüübipõhise jaama ehitamise teemadel, küsida nõu messingust mudelite kokkupanemisel (üks selline oli näitamiseks kaasas) ning arutleda Venemaal toodetud mudelite hankimise teemal.

Palju oli juttu erinevatel elektri- ja juhtimissüsteemide teemadel. Võõrustaja Aiaraudtee tutvustas enda väljatöötatud analoograudtee juhtimismooduleid. Need on seotud erinevate jaamavahe tööd reguleerivate fooridega ja teevad ka vajalikke rööpavoolu ümberlülitusi, välistades niimoodi vastassuunas sõitvate rongide sattumist ühele rajale, aga ka kannulsõitvate rongide sissesõitmist üksteisele. See elektroonika rida igaühele muidugi ei passi, sest eeldab juba erialaseid teadmisi. Mina olen üks neist, kes jääb mudelraudteel lihtsama automaatika juurde - vähemalt ise selliseid elektroonika skeeme koostama ei hakka, ja kui tekib vajadus elektroonikat juurde lisada, eks siis küsin targematelt nõu. Lisaks foorumlasele Aiaraudtee on elektroonika küsimustes hästi kodus ka kodanik Traatsaba. Viimasele olen tänulik ühe tõsise apsaka ärahoidmise eest. Leidsin nimelt paar päeva tagasi mõned head ja lihtsad skeemid digiraudteele omatehtud lüliti-võimega hõivekontrolli ehitamise kohta. Mõned sõlmed olid jäetud joonisel lõpuni välja joonistamata ja asendatud sõnaliste vihjetega. Paraku oli seda tehtud nii, et teksti oli võimalik mõista kahtepidi ja mina oleks raudselt valinud selle vale variandi. Traatsaba vaatas skeemi ja ütles kohe, et midagi on siin valesti – tegi mõned peast-arvutused ja asi oli selge. Seega võin nädala-paari pärast valimivas elektriteemalises sarjas näidata õigeid ja toimivaid skeeme.

Kui juba jutt Traatsaba peale läks, siis tema on TT-mees ja kaasas oli kast igatsorti TT-varustusega. Olen ise ka kunagi aastaid TT-ga tegelenud, nii oli kasti sisu minu jaoks paras nostalgia ja taaskohtumine. Küll aga leidsin sealt ühe väikese vidina, mida pole varem näinud aga mis pakkus huvi. Jutt käib salvestavast minikaamerast. Kirjutasin tootja e-aadressi üles ja käisin juba ka luurel ära. Väikefirma toodabki ainult kahte sorti minikaameraid. See, mida kokkutulekul käes hoidsin, on standard-kaamera ja müügil hetkel soodushinnaga 45 eurot (enne 89 eurot). Teine, ainult HO-le sobiv HD kaamera on soodushinnaga 135 eurot (enne 249 eurot). Tehnilised andmed leiate tootja kodulehelt ja link sinna on järgmine;

www.modellbau-wichert.de

Foorumlane Soobel tõi kaasa, nagu loodetud, omatehtud minifiguurid ja pony-landi majad. Nüüd pean rääkima paar sõna fotograafiast. Kõik teame, et naised on pildil ilusamad, kui tegelikult. Soobli kätetööga on täpselt vastupidi. Ilma liigse suurenduseta ja üliintensiivsete värvideta on need figuurid ja majad nagu ehtsad. Mulle endale meeldisid oma loomulikkuses eriti majade katused (ebaühtlased ehk siit-sealt vajunud). Siit siis mõtlemisainet kõigile – kui tahate tõeliselt igava väljanägemisega maketti, siis kasutage ainult Euroopas toodetud ja klantsitud välimusega (kõik on sirge, selge ja puhas) hooneid.

Soobel tassis vaatamiseks sisse ka mõned jupid oma õueraudteest, mille mõõtkava on 1:25 (veidi väiksem kui G ehk 1:22,5 ning veidi suurem kui Ameerika G ehk 1:29). Euroopa standardid (NEM) sätestavad, et lisaks Euroopa mõõtkavadele, võib kasutada ka teiste piirkondade omi ning ka enda väljamõeldud mõõtkavasid. Paar korda olen neid viimaseid isegi Youtubes kohanud, nüüd siis nägin oma silmaga. Õueraudteede teemasse ma väga süüvinud ei ole, sest kõike lihtsalt ei jõuagi uurida. See, et ka õue- ja aiaraudtee Eestis esindatud, on teeb rõõmu. Foorumlase Aiaraudtee kasutajanimi ei ole tekkinud tühjale kohale. Üks kahest Eestis toimivast aiaraudteest ongi just tema oma. Veetsime raudteed, teetammi ja auruvedurit uurides tubli tunni. Katelt seekord küll üles ei köetud aga vaatamist oli niigi. Jällegi üks tõsine ettevõtmine, mida ehitatakse aastaid. Plaanid on tegijal head ja hoian pöialt, et need loodetud kujul ka kunagi valmis saavad.

Osa seltskonnast esindasid ka algajaid ja nemad panustasid rohkem kuulamisele ja oma probleemsetele kohtadele lahenduste otsimisega. Uus tulija HOII liitus foorumiga alles eelmisel nädalal aga nagu selgus, tegeleb maketi ehitamise ettevalmistamisega juba aastaid. See on hea strateegia, mida kasutavad maailmas paljud. Makett on paljude asjade kogum ja kogu vajaminev raha korraga välja käia on paras pauk. Nii korjataksegi jupid (veerem, hooned, rööpad, elektroonika jm) kokku vähehaaval aastate jooksul. Samal ajal tehakse endale selgeks ka ehitamiseks vajalikud teadmised. HOII tõi vaatamiseks kaasa hulga erinevate firmade katalooge. Üks asi, mille kohta HOII-lt võib väärt infot saada, on Brawa toodetud vedurid. Hetkel ei tea ma kedagi teist, kellel selle firmaga kogemusi oleks ja otseallikast saadud hinnang koosnes ainult kiidusõnadest.

Foorumlane Ellak, kelle maketi ehitus novembris-detsembris foorumi kuum teema oli, oli ka kohal. Juhtus see, mis maketiehitajatel ikka juhtub – „sein tuli ette“. Ellak käitus targalt ja suunas oma tähelepanu vahepeal teistele asjadele. Nii ongi, mingil ajal lööb jälle klaariks ja siis tulevad õiged ja head lahendused nagu iseenesest. Arutlusteemaks oli maketi juhtimissüsteem, et kas analoog või digi. Ellaku nägemuses peaks olema maketil nii automaatikaga toimiv süsteem (mängib ise) kui võimalus ka ise vedurijuhti mängida. Foorumlaste ühine soovitus oli panna maketile segasüsteem st osa on analoog ja osa on digi. Automaatika juhitud teedele sobib analoog paremini, sest on kordades lihtsam ja palju odavam kui digisüsteemid. Mängimise osa võiks jälle olla digi, sest nii on lihtsam ja odavam (mängimiseks sobiv analoograudtee vajab palju eraldatud rööpalõike, juhet, lüliteid ja kõige selle kokkupanekuks ka tööaega). Ühelt süsteemilt teisele ülemineku kindlustav automaatika on lihtne ja müügil. Väike „aga“ on see, et analoogvedurit digiraudteele siiski saata pole võimalik, küll aga sõidab mõlemal edukalt digivedur.

Vilom on see mees, kes aasta tagasi esimesena jutu kokkusaamisest üles võttis. N-mõõtkavaga tegelejaid seekord kohal rohkem ei olnud (selle mõõtkava seltskond alles tekib). Tema otsib juba mitu kuud lahendust oma moodulile, mille teemaks on sadamaraudtee raudteepraami, manöövrigrupi ja vastuvõtu-väljasõidu teedega. Vaatasime seda uut plaani ja iga korraga on ta hästi toimivale süsteemile lähemale jõudnud. Laiusest mahuks moodulile palju aga pikkust (just väljatõmbetupikute jagu) napib. See viimane variant, mis sai paar pisiparandus, sobib ehitamiseks küll.

Nagu näete, oli osake kogemuste laadast ka nõu küsimine teiste käest (kasutasin seda ka ise). Midagi jäi muidugi kahe silma vahele ka. Foorumlase Muhedikuga ei saanudki maketist rääkida (selle kurva tõe avastasin alles hiljem kodus). Samuti ei leidnud õiget hetke veduri VME1 joonistesse süüvimiseks. See vedur, mida paraku ükski tootja ei valmista, on siiski suur osake Eesti raudtee ajaloost ja ainuke lootus ongi Eesti meestel endil see mudel näppude vahel valmis meisterdada.

Enda osalemine kogemuste laadal on veel lahti rääkimata. Võtsin näitamiseks kaasa Woodland Scenicu toodetud rööpapuhastuskomplekti ja Noch´i toodetud rööpapuhastuspadjad (teine oli korralikult must, sest oli juba 3 kuud „Tööd teinud“). Nendest asjadest on pikalt juttu juba kodulehe avalehel ja nüüd tahtsin pakkuda võimalust oma silmaga näha ja käega katsuda. Teise asjana võtsin kaasa ühe 2008 aastal Saksamaal väljaantud raamatu, mis käsitleb maketiehituse teemasid seinast-seina. Üht-teist sellest raamatust olen teinud Mänguasjamuuseumi maketile, mõned tekstid eestindanud veebilehele ja mõned elektriskeemid on plaanis näidata ka foorumis. Raamatu häda on muidugi see, et sirvimisel õiget infot kätte ei saa ja süüvimiseks õiget hetke ei leidnudki. Kaasas oli ka paar lehekülge jooniseid, mida kavatsen „Pühapäevaelektriku“ alla koos selgitavate tekstidega panna. Selgus, et pakub huvi ja vaat et isegi kiireks läheb – nende jaoks, kes suvel maketiehituse tõsisemalt ette võtavad, peaks materjal juba varsti valmis olema.

Siin on nüüd koht, kus esialgse plaani järgi pidi punkt olema. Paraku juhtus nii nagu ikka – mõtted said paberile, pea sai puhtaks ja peale hästi magatud ööd selgus, et üksjagu järelmõtteid on veel (ei paistnud lihtsalt varem välja).

Oma tööde-tegemiste järgi jaguneb seltskond kindlalt kaheks; maketiehitajad ja prototüübipõhise maketi ehitajad. Välised erinevused on ilmsed – prototüübipõhisel maketil on kõik võimalikult Eesti moodi; veerem, jaamateed, foorid, taristu. Varjatud erinevused vajad muidugi eraldi väljatoomist. Kõige lihtsam on prototüübipõhiseid makette ehitada Eurooplastel ja ka Brittidel – neil on ka reaalselt olemas jaamad, mille kõrvalteele mahub vaid paari vaguniga rong. Ameeriklased ja Austraallased vajavad palju rohkem ruumi aga seegi pole võrreldav Eesti prototüübipõhise maketi ehitamise põhiprobleemiga. Asja võti on foorides. Saksa süsteem on lihtne ja hästi arusaadav ka algajatele. Sobivat automaatikat, millega tulesid juhtida on külluses. Eestipärase pseudo süsteemi (saksa loogikal toimiv automaatika juhib Eesti fooride tööd) loomine pole ka just kuigi keeruline. Paraku on pseudo-süsteemi fooritulede kombinatsioonid piiratud ja mitmed õiged ja vajalikud signaalid jäävad mängust välja. Veebruaris uurisin 2015 aasta uudistooteid ja kiikasin sisse ka ühele Saksa foore tootva väikefirma lehele. Uusi mudeleid ei näinud, küll aga jäi silma tekst, mis väitis, et hetkel tegeletakse eeskätt Ida-Euroopa ja Venemaa fooridele sobivate juhtmoodulite väljatöötamisega. Nagu näete, on ka nemad aru saanud, et Saksa loogika meie raudteele hästi ei sobi. Osa kokkutuleku ajast veetsime teleriekraani ees, mille vahendusel Aiaraudtee tutvustas omaloodud fooride juhtimise mooduleid. Kõva sõna. Ma ei tea, millise kvaliteediga need saksa omad olema saavad, aga Aiaraudtee tehtu äratab rohkem usaldust.

Erinevus maketi ja prototüübipõhise maketi vahel avaldub ka automaatika ülesehitamise loogikas. Prototüübipõhisel maketil on jaama juhtimine käsitsi (pöörangu, teed, foorid) ning automaatika hoolitseb ohutuse eest jaamavahes. Klassikalisel maketil, mille rakendusskeeme ette valmistan, on kõik täpselt vastupidi – kogu liiklust juhitakse läbi jaamaautomaatika ja sama süsteem hoolitseb ka ohutuse eest jaamavahes. Nüüd jõuame selle alalõigu kirjutamise eesmärgi juurde. Paljud tulevase maketiga seotud otsused langetatakse enne maketi ehitamise algust. Sinna alla kuuluvad ka voolu ja juhtimissüsteem ning maketi teema ja maketil asuva ja liikuva valik mingite kriteeriumite järgi. Seepärast ongi väga vajalik, et kõikvõimalikud erinevused ja sarnasused oleks hästi lahtikirjutatud ja kättesaadavad juba plaanide pidamise ajal. See annab võimaluse toimida ratsionaalselt ehk siis välistada tutvumise mittevajalikuga (Eesti raudteed kujutava maketi ehitajad ei omanda Saksa fooride loogikat ja klassikalise maketi ehitajad ei süüvi Eesti Raudteel kehtivate reeglitesse).

Kas sellega on nüüd mõtted kõik ilusasti kirja saanud, ei julge väita (teate ju isegi, et „Heade mõtete eest pole meist keegi kaitstud“).

Rongimees Einar.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas admin. Põhjus: viga lingi nimes

Märts 2015 Pangodis. 31.03.2015 22:11 #326

  • Muhedik
  • Muhedik avatar
  • Pole saidil
  • Noor foorumlane
  • Noor foorumlane
  • Postitusi: 32
  • Sind on tänatud: 4
Väga tore üritus oli ja teemasi jagus palju rääkimiseks. Meeldisid Aiaraudtee tegemised elektroonika alal ja ise tehtud auruvedur. Tubli töö on ikka ära tehtud. Huvi pakuks see kaamera aga lehte ei ava. Kas pildi materjali ka oodata on üritusest?
Kogemus HO DC digi makett Piko A-Gleis Roco multimaus

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 01.04.2015 14:03 #327

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Link ei avanenud seepärast, et ühe "e" asemel oli nimes hoopis "a" (viga väike - jama suur).
Pildimaterjaliga postitusi kokkutulekust ootame fotoaparaatide omanikelt. Ühe paki pilte sain juba laupäeva õhtul, aga need saatis HOII ning nendel on jäädvustatud hetked Leipzigi messilt. Mõne päeva pärast panen valiku nendest ka foorumile üles.

Rongimees Einar.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 06.04.2015 17:31 #329

  • Traatsaba
  • Traatsaba avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 76
  • Sind on tänatud: 5
Püüan siis lõpuks ka omalt poolt tänusõnad kirja saada. Eelmine nädal läks nii kiireks kätte ja arvutil paistab ka mingi paha tuju olema.
Kokkutulek oli lõbus ja huvitav, võõrustaja poolt pakutav maitsev. AITÄHH!
Infot ja muljeid jätkus. Peategelane ilmselt ikka "susla". Kahju et ilm päris meie poolt ei olnud, ei saanud nautida võrratut vaadet järvele ja ka raudteed täies hiilguses.Aga ehk tulevikus...
Panen siia ka mõne pildi:








Lihtne BTTB rööbastega TT mõõtkavas DC analoogmakett. Lisaks "karbiraudtee" samade tunnustega. Jõudumööda WinTrack 8.0 planeerimiseks

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas Traatsaba.

Märts 2015 Pangodis. 06.04.2015 17:37 #330

  • Traatsaba
  • Traatsaba avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 76
  • Sind on tänatud: 5
Kas see pisipildi teema näitab et post läheb liiga suureks?
Panen siia paar ühispilti ka...




Lihtne BTTB rööbastega TT mõõtkavas DC analoogmakett. Lisaks "karbiraudtee" samade tunnustega. Jõudumööda WinTrack 8.0 planeerimiseks
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 06.04.2015 18:01 #331

  • Traatsaba
  • Traatsaba avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 76
  • Sind on tänatud: 5
Võõrustaja poolt esitletud automaatikamoodulid on asjalik lahendus. Ühes varasemas teemas siin tõi ta välja ühe mooduli ja siis ei saanud ma päris täpselt aru et mis ja milleks. Minu kriitika skeemi väljanägemise kohta jääb küll jõusse aga eks ole see ka tingitud omaaegsest ülipedantlikust joonestusõpetajast (Jaak Jõerüüt, TPT 1976 - 80) jäänud harjumusest. Kõiki mooduleid koos vaadates saab aru mis milleks ja kuidas toimima hakkavad. Idee teha ühine toitemoodul, kus ka pulseeriv "vilkuv" toitesiin, on oma maketi jaoks soodne. Tehas peab kõik plokid viima mingisse standardisse,(toide ~16V) oma maketil saab toteploki teha ühe üldise. Rööpavoolu pinge =12V võib siiski liiga palju olla, pead katsetama. mis kiirust vedurid selle pinge juures arendavad... Kahesuunalise liiklusega teelõigu toite lülitamise lahendus on huvitav ja tundub "lollikindel", isegi kui peaksid lülituma korraga mõlema suuna toited saame rööbastel kaks"plussi" ja ikka vedurid ei liigu.
Lihtne BTTB rööbastega TT mõõtkavas DC analoogmakett. Lisaks "karbiraudtee" samade tunnustega. Jõudumööda WinTrack 8.0 planeerimiseks

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 06.04.2015 21:02 #332

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Tänud piltide eest. Unistame julgelt ja loodame, et järgmisel korral on meid juba rohkem. See käib ka selle pildi kohta, kus peopesa näidatakse. Järgmisel korral peaks hobustepaaril juba varss käes olema...

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 12.04.2015 19:31 #334

  • Aiaraudtee
  • Aiaraudtee avatar
  • Pole saidil
  • Noor foorumlane
  • Noor foorumlane
  • Postitusi: 22
  • Sind on tänatud: 0
Ma tänan kiitvate avalduste eest! Polnud just kõige lihtsam olla esimene aga tundub, et sujus hästi ja kõik jäid rahule. Tore on ka teada, et minu ideed mudelismi automaatika vallas on leidnud positiivset tagasisidet. Ilmselt isiklikult ei hakka kunagi tegelema digiraudteega ja rohkem analoogi pooldav, siis sellest ka need mõtted ja skeemid. Muidugi konstantse toitepingega on võimalik igaühel oma järgi seada. Mina võtsin aluseks kirjanduses pidevalt läbikäiva 12 volti toite aga see võib olla ka 10 või 9 volti.
Toite pinge pole kindlalt paika pandud. Mulle meeldiks ka, kui rongid sõidaksid rahulikumalt, mitte ei kihuta meeletult. Eeldasingi, et 12 volti ongi selline normaalne kruisimis kiirus ja igasugused toite seadmed pakuvad sellist pinget laialdaselt. 9 volti pole ka keeruline saada aga olemasolevate multipingeliste seadmete hulgast ma pole sellist veel kohanud. Hetkel kasutan ise vana lauaarvuti toiteplokki, kus on väljundid +12V, -12V, 0V ja +5V.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Märts 2015 Pangodis. 12.04.2015 22:21 #335

  • admin
  • admin avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 406
  • Sind on tänatud: 31
Selle rööpavoolu pingega on nüüd midagi nihu läinud, sest seda ei kujutata kunagi konstantse suurusena - ikka vahemikuna 0-12V-. 70-ndatel välja antud saksa skeemidel on ka püsipingega rööpavoolud, aga siis on neid pingeid ka mitu, mida vastavalt vajadusel rööbastesse juhitakse (4V, 6V, 8V, 10V, 12V). Rahulik keskmine kiirus on 6 või 8 volti.

Lahenduseta olukordi pole muidugi olemas ja ilmselt saab päästerõngaks 12-voldise elektroonikas ringleva voolu ülekandmine kopleri või relee abil. Seda varianti peab kaaluma ka teisel põhjusel, millest siiani pole juttu olnud. Sooloveduri voolutarbimine on kiirendusel 600-800mA, kas moodulites kasutatavad üksikosad on sellise koormuse jaoks valmis?.

Ülekandmine kopleri abil on mudelraudtee digitehnikas põhiline võte. Elektroonikaplokkides töödeldud korraldused lisatakse rööpavoolule, millest omakorda selekteeritakse lülitusmoodulites välja elektrimagnetiga seadmetele suunatud korraldused ja kommuteeritakse seejärel 16-voldisteks töövoolu impulssideks. Nii teevad kõik terves maailmas ja tundub, et ka Aiaraudtee peab analoogse süsteemi välja mõtlema.

Rongimees Einar.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
Lehe loomiseks kulus: 0.201 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum