Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles
Elektrilised õueraudteed

Rööpad, elekter, juhtimisseadmed, veerem, teedeplaanid ja - trassid jm.
  • Lehekülg:
  • 1

TEEMA:

Veeriku raudtee 22.04.2015 15:01 #347

  • Soobel
  • Soobel avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 244
  • Sind on tänatud: 45
Idee sai saadud saksa Modelbahnkalenderi 1987 tagakülgedelt, kus õpetati aiaraudteed tegema. Jooniseid ei olnud. Kuniks kingiti kolm raamatut, muuhulgas "Schmalspurbahnen zwischen Spree und Neice" kus sai armutud Muskau metsaveoraudteesse. Tegudeni jõudsin 90-date algul rauakooli ajastul, mil sai vedur 993312 ja üks kastvagun tehtud. Peale selle veel omaloominguline väike reisivagun.
Hiljem tutvusin Lavassaare muuseumraudtee seltskonnaga ja pääsesin mõõdulindiga ligi meie kohalikule veeremile ja nii tekkisid ka mõned kaubavagunid ja TU2 diiselvedur. Pooleli jäi Kolomna auruvedur A11 (tüüp65) olemas on veel kaks Kolomna reisivagunit 19.sajandi lõpust.
Tee ise on 30mm lai, relsid ise valtsitud ja käib see asi tavalise PIKO trafoga. Aga pole aastaid enam töötanud ja ise loen selle lahenduse läbikukkunuks. Esimene häda on see, et osaliselt kartongist veerem pole ilmastikukindel. Suurim häda on ülesvõetav raudtee, mis pole alaliselt õues maas. Selle ülespanek võtab pool päeva, on tükk pusimist, et rong rööbastel püsima hakkaks. Ja kõiksesuurim häda on vooluga: alumiiniumrööpad on ühendatud vasetatud traadist tihvtidega, need on aga oksüdeerunud ega anna voolu edasi.



Mõne aasta eest otsustasin üle minna standartsematele mõõtudele, leeldivaks osutus IIIe mõõtkava, kus mõõtkava on 1/16 ja tee 45mm lai. Sai ka tööstuslikke relsse hangitud. Plaan on veerem ikka puust ja rauast teha ja panna käima veduris oleva aku pealt raadioteel sarnaselt auto, paadi ja lennukimudelitega. Langeksid ära voolu ülekande probleemid ja saaks proovida ehitada realistlikku signalisatsiooniautomaatikat, kus peamine hõivekontroll käib kontrollrööpaid lühistavate rattapaaride abil. Tee jääks betoonist või pakkudest tammile aastaringselt. Kaugele ma sellega jõudnud pole, kuna panen rõhku HO maketile. Vaid veduri rattad ja mõne rööpapaari jagu raudteed on olemas.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Veeriku raudtee 27.04.2015 19:46 #348

  • Soobel
  • Soobel avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 244
  • Sind on tänatud: 45
Leidsin CD vanade piltidega ja sättisin Deviantarti endale eraldi mudelraudtee Galerii.

soobel.deviantart.com/gallery/54173200/Model-railway

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

küsimus hõive kontrollist 30.04.2015 07:09 #349

  • Vilom
  • Vilom avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 42
  • Sind on tänatud: 9
Tere Soobel
Sa oled kindlasti kursis kas täna näiteks saksamaal ja ameerikas on ka hõive kontroll niimoodi lahentatud kui, et ratas lühistab kontroll rööpa ära?
Minu mõted liikuvad ka selle suunas, et vedur töötab oma vooluallikaga. Üritan siin N seeria vedurisse
akusi ja vastuvõtjat ära mahutada. Väike on see N oleks mul HO siis on seal palju ruumi.
Lihtsalt küsin veel kas sellist elektroonilist veduri ära tundmist kasutatakse ka?
Ma mõtlen midagi sellist mis näiteks suusatajatel jala ümber on ja mis siis vaheaegu märgib
ette tänades.
Vilom
N DC analoog

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Veeriku raudtee 30.04.2015 10:10 #350

  • Soobel
  • Soobel avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 244
  • Sind on tänatud: 45
Tunnistan, et ei tea sest lääne süsteemide hõivekontrollist mitte midagi. Loodan vaid, et suudan hankida materjali, kuidas reaalse raudtee blokeeringud ja lülitused käivad, sealt ideid hankida ja selle järgi ehitada ja midagi käima panna.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Veeriku raudtee 01.05.2015 21:23 #351

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 428
  • Sind on tänatud: 33
Vastuseks Vilomi küsimusele.

Läbi rataste (vagun või vedur - vahet pole) hõivekontroll nõuab voolu olemasolu mõlemas rööpas. Ilma rööbasteta toimiks IR-lülitite ehk fotodioodi efektil toimiv lülitussüsteem (IR lüliteid toodab Euroopas Busch). Ka klassikaline reed-kontakt ehk herkonitega lülitus ei kasuta rööpaid. Paraku nõuavad mõlemad süsteemid releesid, mis lülitusmomendi pikemaks infosignaaliks teevad.

Arvamuseks Soobelile.

Minu teada toimib pärisraudteel hõivesüsteem rööbastesse juhitud voolu ja rataste takistuse toel. Nüüd ei saagi aru, miks on vaja luua kahe rööpa voolul toimivat süsteemi, kui klassikaline mudel- ja õueraudtee saavad hakkama ühe rööpaniidi vooluga.

Rongimees Einar.
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Veeriku raudtee 02.05.2015 09:54 #354

  • Soobel
  • Soobel avatar Teema autor
  • Pole saidil
  • Vana tegija
  • Vana tegija
  • Postitusi: 244
  • Sind on tänatud: 45
Ei saa nüüd aru sest ühe ja kahe rööpaniidi voolu küsimusest, veel vvähem takistusest läbi rattapaari. Eriti kui rööbastes voolu ei ole. Näiteks sissesõidufoori juures on mõlema rööpa vahel isoleerjätk, samasugused on ka väljasõidufooride juures nii, et pöörmerajoon on elektriliselt muust teest eraldatud. Jah, pöörmerajoonis on vool sees ja rongi rattapaar on seal lihtsalt lüliti klemm, mis paneb automaatika tööle, st et välistab muult teelt sinna rohelise tegemise ja jaamakorraldaja puldil süttib tuli jne. See on lihtne. Tegelikult keerulisem veidi, sest ühed isoleerjätkud on veel eelteatefoori juures ja rööbasste lühistamine eelteate ja sissesõidufoori vahel näitab jaamakorraldajale rongi lähenemist. Ja muidugi jaamateedel on ka juhtmed taga eraldatud lõikudes väljasõidufooride vahel, mis käivitavad releesid ja näitavad tee hõivatust või vabaolekut ja välistavad lubava fooritule tegemist hõivatud teele jne.
Probleem tuleb mul muidugi sellega, et minu veeremil, kui ma tahan nendega tulevikus sõita teedel, mis käivad rööpavoolu jõul, peab olema ümberlülitus. Ehk et rattad peavad olema isoleeritud, et rattad ei lühistaks rööpavoolu ja võimalusega isolatsioon lühistada, et käivitada automaatikat eelkirjeldatud meetoditega.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas Soobel.

Veeriku raudtee 02.05.2015 13:36 #357

  • admin
  • admin avatar
  • Pole saidil
  • Administraator
  • Administraator
  • Postitusi: 428
  • Sind on tänatud: 33
Ühe rööpaniidiga hõivekontrolli korral käivitab kontrolltule ja vajadusel ka releed veduri toitevool koormuse rakendumise ajal. Stopplõigul vool punase tule ajal muidugi puudub, aga selle hõivatud lõigu kontrolltule saab anda puldile ka läbi relee, mille lülitab sisse eelneva lõigu rööpavool ning välja järgneva lõigu rööpavool.

Rööpavoolule reageeriv hõivekontroll on mõeldud eeskätt digiraudteele ja on ideaalne arvutiga juhtimissüsteemidele. Kui kavatsed teha õueraudteed, mille rööbastest ronge käivitav vool puudub, siis sobib kasutada nö trammisüsteemi (sellest on juttu sarjas "Rööpavool"). Sel juhul on ühes rööpas nn lülitivool ja lülitusmoment tekib läbi rataste jõudes teisele rööpaniidile "sisse lõigatud" lülitusrööpale.

Rongimees Einar
Minu kogemus - HO, TT - DC analoog - makett - BTTB rööpad, Fleischmann-Profi rööpad - arvutiprogramm Anyrail (teedeplaani ja skeemide joonistamiseks).

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Veeriku raudtee 02.05.2015 17:17 #358

  • Traatsaba
  • Traatsaba avatar
  • Pole saidil
  • Kogemustega foorumlane
  • Kogemustega foorumlane
  • Postitusi: 76
  • Sind on tänatud: 5
Praegu panite siin pisut"aiast ja augast" tasemel juttu. Soobel kirjeldas suurel raudteel kasutatavat süsteemi ja kui ta oma õuesaudteel kasutab ilma rööpatoiteta süsteemi, on selline loogika kasutatav. Natuke ka "prfesionaalset kretinismi": rööbastel on pinge peal, vool tekib siis kui rattapaar sealt üle veereb ja rööpad lühistab.
Siin üks eelkõneleja rääkis ideest kasutada autonoomtoidet N formaadis. Kuhu ta seal akud mahutada kavatseb. Vedav mootor võtab ikka tubli pool amprit voolu ja kui ikka loota pisut tööaega rongile, tuleb akud ilmselt vagunitesse peita ;)
Mõõtkavades O ja alla on ilmselt sobivaim lahendus siiski rööpatoide ja hõivekontrolli elektsoonika on juba nii tundlikuks arenenud et reageerib ka vaguni sisevalgusele.
Lihtne BTTB rööbastega TT mõõtkavas DC analoogmakett. Lisaks "karbiraudtee" samade tunnustega. Jõudumööda WinTrack 8.0 planeerimiseks

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Veeriku raudtee 02.04.2020 13:51 #1799

  • DrStroh80
  • DrStroh80 avatar
  • Pole saidil
  • Uus foorumlane
  • Uus foorumlane
  • Postitusi: 5
  • Sind on tänatud: 0
Tervitused!

Vabandused, et nii vanasse teemasse vastan aga naaberriigis on see küsimus juba lahendatud.
Antud näide küll H0 ja PIKO rööbaste ning veeremi baasil aga kindlasti laiendatav ka õueraudteele.
Põnevaks läheb siit, kes keelt oskab -> scbist.com/blogs/express2006/66-maket-zh...i-svoimi-rukami.html
Puhas klassika :)

Parimat soovides,
DrStroh80
(kah väikestviisi entusiast)

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

  • Lehekülg:
  • 1
Lehe loomiseks kulus: 0.195 sekundit
Kasutatav tarkvara Kunena Foorum