TEEMA:

Peatuskoht 2-suunalisel rajal
peatuseta läbisõidu võimalusega.



Tere ja head uut aastat kõigile!
Püüdsin siin aru saada sellest skeemist aga mõistust ei ole piisavalt antud, nii et ehk keegi viitsib abistada.
Selle skeemi valisin välja, kuna sellel on kaks stopplõiku, üks ühes ja teine teises perrooni otsas.
Visuaalselt hakkab “rong” mõjuma reisirongina alles VIIE vaguniga – see teeks koos veduriga, TT mõõtkavas, rongi pikkuseks ca 1,2 meetrit. Juhul kui on olemas ainult ÜKS stopplõik perrooni keskel, peaks perrooni pikkuseks olema vähemalt 1,8 m, HO-ga siis veelgi pikem, et rong ooteplatvormiga kohakuti jääks.





Kui katkestustega rööpaniidis on + (vedur peaks sõitma vasakult paremale), siis nagu aru saan on kõik lõigud kogu aeg voolu all, ka vasakpoolne stopplõik. Toimub aeglustus ja vedur peatub parempoolsel stopplõigul. Kui katkestustega rööpaniidis on –, siis vedur sõidab paremalt vasakule ja peatub vasakpoolsel stopplõigul. Kuna vedur sõidab mõlemal juhul, enne stopplõikudeni jõudmist üle reed-kontakti, siis lülitab see sisse aegrelee.Järelikult peab aegrelee olema “Ein” 0 min ja “Aus” peatuse pikkune.

Higistasin siis tundide kaupa ja püüdsin ühendada Viessmanni 5207 aegreleega, lisasin oma mõistusega reed-kontakti ja ühendusjuhtmed trafoga. Püüdsin välja nuputada, mis elektrooniline “imevigur” on “PROGRAMMLÜLITI”!

Nüüd siis SUUR PALVE, kui keegi viitsiks selle ponnistuse üle vaadata, ja mitte kui õpetaja, kes jämeda punase pliiatsiga risti peale ja number esimese alla paneb, vaid nagu erakonna esimees, kes oma targa mõistuse ja hea südamega, kõik ilusti ja õigesti paika paneb ja reisisaatjat suunab!

Programmlüliti on tavaline tumbler vm lüliti, millega lülitatakse jaam peatumisautomaatikalt ümber peatuseta läbisõidule. Et vältida ebasoovitavate ühenduste tekkimist, on programmlüliti mitme kontaktiga (üks iga teelõigu kohta).

Viessmanni aegreleed pole ise käes hoidnud, aga proovin uurida selle skeemi (peaks internetist leidma). Sinu skeemilt leidsin ühe liigseid ja puuduvaid ühendusi. Aegreleel on 2 kontaktigruppi - teine teise stopplõigu jaoks! See punane haru, mis joonisel relee alt läbi tuleb on liigne. Relee kontaktile tulev rööpavool peab olema sama, mis stopplõikudevahelisel rööpalõigul (takistid on selle skeemi jaoks vale suurusega - vasakpoolne 10-, järgmine 20- ja siis 30-oomi). Seega on täielikult vale ka punane ühendus lülitist kõigi rööpalõikudeni. Kontaktigrupi teine sisend peab olema ühendatud vastava stopplõiguga (nii nagu praeguse joonise vasakpoolne ühendus). Stopplõigud peavad saama oma voolu kas läbi dioodi (nii nagu Sinu joonisel) või otse aegrelee kontaktidelt. Mõlemad sinise-punase ühendused nullivad kogu ettevõtmise.

Rongimees Einar.

Joonistasin nüüd selle jutu ka üles.

Ise suur traadi-insener pole, idee on vist sama mis Viessi 5208?
www.viessmann-modell.com/shop/media/pdf/...5208-01-DE,%20GB.pdf

Leidsin nüüd selle aegrelee kasutusjuhendi ja uurisin veidi. See et "ein" (juhi reageerimisaeg) ja "aus" (peatumise aeg) on eraldi näidetena välja toodud, on super.

Tegin oma parandatud skeemis väikese näpuka aga korrigeerimine on lihtne. Kõige vasakpoolsema programmlüliti klemmi juurest läheb punane juhe, mis praegu liitub rohelistega. Õige ühenduskoht on hoopis sinine, vasaku stopplõigu juhe. Keskmine lõik saab peatumisautomaatika väljalülitatud olekus oma rööpavoolu üle dioodide. Et üks on üht- ja teine teistpidi, siis on vool iga sõidusuuna korral olemas.

Rongimees Einar.

Sisselülitusviivitus (saan aru, aeg mille järel lülitab aegrelee tööle ja laseb voolu stopplõikudesse –
vedur hakkab sõitma), peaks siis tegelikult olema peatuse pikkus ehk 3 minutit
ja “Aus” ehk väljalülituse aeg on siis tegelikult relee töötamise aeg
(aeg mille jooksul vool on stopplõikudes) ja see võib olla näiteks 10 sekundit.
Nii, et risti vastupidi sellele, kuidas esialgu tundus ja algul kirja panin!
KAS OLEN IKKA ÕIGESTI ARU SAANUD?

Nüüd dioodidest.
Skeemil, mille võtsin “Pühapäevaelektik” alt, on mõlemad dioodid ühesuguse asetusega.
See tundus mullegi kohe alguses kahtlasena aga korduva näpuga tagaajamise järel tundus, et see asja ei sega.

Vajutasin valesse kohta ja juba oligi lendu läinud.

Nüüd siis lisan uue skeemi.



Ja siis ikkagi küsimus selle «programmlüliti» kohta.
Mis on ebasoovitavad ühendused ja miks need võiksid siis tekkida ja tekitada?
See tundub nagu riigikogulase põhjendus, miks ta liisib «Leksust», «Ford Ka» asemel –
ebasoovitavad tagajärjed kartulite ja küttepuude toimetamisel valijateni rasketes teede ja ilmastiku tingimustes.

Praeguse dioodide asetuse puhul jääb vedur suunaga paremalt vasakule seisma juba esimesel stopplõigul ja teises suunas ei peatu üldse. Teine diood (pildil parempoolne) peab olema teist pidi. "Programmlüliti" peab omama eraldi kontakte iga erineva kiirusega lõigu jaoks. Sinu pildil (lisaskeem) on kõik lõigud kokku ühendatud la aeglustuslõigud muutuvad mõttetuks. Siia sobib pigem vastava kontoktide arvuga relee.
Takistite väärtused on pisut suured, poole ampri suuruse voolu puhul jääb 30 oomi peale pingelang 15V ja vedurile jätku suurt midagi...

Aegrelee tööpõhimõte on vastupidine reisisaatja kirjeldatud viisile - aegrelee sisselülitamisel lülitatakse otsevool stopplõikudest välja ja jääb toimima ühendus üle dioodide. Aegrelee väljalülitamisel (seisuaeg) taastub stopplõikude vaikeseade (sõiduks avatud).

Uue skeemi valetpidi dioodist (parempoolne) Traatsaba juba kirjutas. Selgituseks lisan, et stopplõigud saavad oma rööpavoolu läbi 30-oomise takistiga alandatud keskmise lõigu. Olenevalt polaarsusest (sõidusuunast) saab sisselülitatud aegrelee korral voolu üks või teine stopplõik (vool läheb läbi dioodi kas kriipsu või kolmnurga poolt vaadates).

Ka programmlüliti kohta vastas Traatsaba ammendavalt - süsteem toimib vaid eraldatud lõikude korral.

30-oomine takisti on vist rohkem sümboolse tähendusega, mis paraku figureerib enamuses sellelaadsetest skeemidest. Venelased jagavad aeglustuse 3-ks (a´10 oomi) ja sakslased 2-ks (a´15 oomi). Kasutades Viessmanni reguleeritavaid rööpatakisteid (max 30 oomi) saaks panna kõige aeglasema sõidukiiruse saamiseks takisti väärtuse ka kuhugile 25-27 oomi kanti.

Rongimees Einar