TEEMA:

Aga erinevad vankrid on omavahel ju ühenduses, kas halva ühenduse korral ei teki hetkeks 32ACV?

kui polaarsus valesti on siis tekib...aga 6nneks sama poole erinevate rataste vahele ja ylekoormuskaitse rakendub...aitab kui yhe sektsiooni otsad boosteris ringi t6sta...

kas DCC korral AC või DC rööbastes, sest AC korral polaarsust ju pole.

polaarsuse all pidasin silmas vasakut ja paremat r88bast...ac puhul muutuvad + ja - m6nedkymned korrad sekundis ja see on vahelduvvoolu sagedus, sagedusel on faas ja kui faasid ei kattu tekib jama sektsioonipiiri yletades...et neid faase synkroniseerida peavadki boosterid omavahel yhendatud olema...

Nüüd läks küll midagi viltu. AC rööpad on 3-rööpaniidiga - faas jookseb keskmisesse lisarööpasse (Märklinil kontaktide rida) ning mõlemad klassikalised rööpaniidid on omavahel ühendatud (mass). Teie räägite ikka 2-rööpaniidiga alalisvoolu rööbastest. Mõnel boosterite elektriskeemi näitaval joonisel on üks rööpaniit tähistatud kui "mass" ja teine "DCC". Teatud tüüpi boosterid nõuavad kogu süsteemi ühendamist ühise massi alla. Ma ei tea, kas teie seadmetel on rööpaväljundid eraldi tähistatud, aga nö massi pool võiks olla tõepoolest ühes rööpaniidis.

Boosterite piirkonna piiril (üleminek teise boosteri alla) ei saa midagi kurja juhtuda, sest veduri dekooder piirab (määrab ära) mootorile mineva voolu. Hetkeks jõuab vedurini küll kahe boosteri vool, aga pinge sellest ei kasva (kasvab voolutugevus Amprites).

Rongimees Einar

dcc on oma olemuselt ikkagi vahelduvvool...tehniline termin on 'bipolar dc signal'(pidin kuugeldama seda) mille erinevus tavalisest vahelduvvoolust on siinuslaine asemel pulsid...testida saad seda lihtsalt - oleks tegu alalisvooluga hakkaks r88bastele asetatud dc vedur liikuma, reaalsuses hakkab see aga sumisema...

DCC impulssvool pole siiski vahelduvvool, sest pikemad ja lühemad "sakid" tekivad max pinge ja o-pinge vahele. Sarnaseid impulsse kasutatakse ka analoogvedurite juures. Mingi erinevus muidugi on, aga seda ma kirjeldada ei oska. Küll tean, et AHHAA-keskuse poisid kavatsevad praegu ehitatava maketi analoog-rööbastesse saata just pikematest ja lähematest impulssidest voolu.

Rongimees Einar.

viskasin praegu lihtsalt huvi p2rast multimeetri r88baste kylge(toiteks fleischmann multimaus) - dc asendis luges 0.3v, ac asendis 15.5v...case closed?...

edit: mul on tunne, et sa ajad segamini dekoodri poolt mootorile antava ja r88papinge...dekooder juhib mootorit pwm signaaliga mis on t6epoolest 0 ja max vahel dc ning kiirust reguleeritakse impulsi pikkusega...r88bastest tuleb ikka ac mille tarbeks on dekoodri sisendis ka dioodsild, et sellest dc tekitada...

Nüüd tekib huvitav küsimus - mille poolest erineb alalisvoolu digiraudtee vahelduvvoolu digiraudteest? Kas tõesti ainult voolu juhtimise viis rööbastesse (2 või 3 rööpaniiti) ning erinev digiprotokoll? Samas selgitab see, et miks vajavad mõned boosterid massi ühendamist omavahel ("mass" ja "faas" on ju vahelduvvoolu terminid).

Paras minna mõttega tagasi teema algusesse - veduri sõitmine boosterite piirkonna piiril. Täpsemalt oli küsimus võimalikest voolukahjustustest dekoodrile vastupidiste polaarsuste(!?!) korral. Paljud silmuse moodulid töötavad nö lühiselüliti põhjal, st et lühise korral lülitub ümber rööpavoolu toite lüliti ja dekooder jääb terveks. Silmusest välja tulles kaasneb kogu rööbaste "polaarsuse" vahetumine, millele dekooder reageerib hetkega ja vedur jätkab sõitu alustatud suunas. Järeldan, et paljud probleemsed kohad on dekoodrite väljatöötamisel olnud ette näha ja vajalikud kaitsemehhanismid juba sisse ehitatud.

Rongimees Einar

alalisvoolu-dcc'd kui sellist ei eksisteerigi, pigem saab seda v2ljendit kasutades eristada standardiseeritud dcc'd m2rklini-motorola omast...aga p6him6tteliselt pole neil systeemidel vist muud erinevust t6epoolest...

silmuste puhul on vaja kasutada reverse moodulit mille reageerimisaeg lyhisele on kordades kiirem kui boosteri v6i tsentraali oma...reaalsuses tekib lyhis yldse enne dekoodrit ehk veduri rataste ja r88baste vahel seega ei ole dekoodri kaitsmetel yldse selles teemas s6na6igust...

Võtsin täna lahti ühe 2008 aastal väljaantud digiraamatu ja seal on dekoodri joonise juures sõnaselgelt rööpavoolu juhtmete kirjelduse juures ka märked "+" ja "-". Seega on alalisvoolu DCC ikkagi olemas. Kahtlustan, et Sinu katsete juures puutusime kokku robotite mässuga. Mässava roboti osas on siis seekord mõõteriist, mis tõlgendab voolu mõõtmistulemusi omapäi. Täpsemalt - DC korral arvutab välja ja kuvab imetlemiseks voolupinge keskmise, aga AC korral arvab pulseeriva voolu olevat vahelduvvoolu ning pakub välja suurima pinge.

Mingi konks, millest jagu ei saa, siin praegu tõesti on. Igal juhul usun, et alalisvoolu DCC on ikkagi olemas. Mis puutub sellesse, et analoogvedur DCC voolul ei sõida (suriseb), siis see on tegelikult ammuteada tõde. Digivedur võib sõita ka analoogvoolul, analoogvedur digivoolul sõita ei suuda. Peenem füüsika, mis selle täpselt lahti seletaks, on mul kahjuks teadmata.

Rongimees Einar

ei ole mingit m2ssu dc asendis seinakontaktist m66tes saaks umbes sarnase tulemuse aga ma ei hakka seda ilmselt t6estama...

t2nap2evased dekoodrite juhendid kirjeldavad juhtmeid kui left and right rail, seega v6is alalisvooludcc KUNAGI, enne standardiseerimist t6esti eksisteerida, hetkel on siiski tegu vahelduvvooluga ja sellest ka peene fyysika seletus, miks alalisvooluvedur digiraudtee peal sumiseb - keskmine pinge on veduril seesama 0.3v(millega teadup2rast yhtegi vedurit liikuma ei saa) aga kuna 7 kilohertsise sagedusega k2ib mootorist 15v l2bi siis mootoris tekkiva vahelduva magnetv2lja t6ttu hakkab selle rootor sama sagedusega vibreerima...

On küll nn robotite mäss, nimelt see multimeeter ei oska IMPULSSPINGEGA midagi peale hakata. Proovi vana hea testriga ja saad nii +10-12v alalispinge. Kui tahad teada, mis seal tegelikult toimub, tuleb ostsillograaf peale panna.
Septembri algus on hea aeg koolipinki tagasi istuda: füüsika tundi nimelt. Vahelduvvool (AC) on selline vool,mille suurus JA SUUND ajas perioodiliselt muutuvad, tavaliselt siinusgraafiku järgi. Alalisvoolu (DC) suurus ja suund ei muutu. Need DCC põhiplokid ehk boosterid tahavad toiteks väga hästi silutud alalisvoolu +15V rõõbastesse aga saadetakse 7kHz ga moduleeritud impulsside jada, (ikka +15V) millest dekoodri dioodi teevad endale ja mootorile vajaliku toite (+10--12V) ja dekooder loeb välja vajalikud käsud. Mootorit toidetakse jah pwm-süsteemis, mis tagab üuhtlase veo ka väikesel kiirusel. Seega peaksid boosterite miinusklemmid (com) olema koos ja plussklemmid (pwr, imp) igas lõigus eraldi. Vahepealse eralduslõigu vajadus tuleb iga tootja manualist välj otsida.

ostsillogrammi on keegi juba 6nneks 2ra teinud: www.dccwiki.com/DCC_Power

nagu ka eelnevalt kirjutasin on tegu bipolaarse alalisvooluga...

Ikka segaduses- kas võimendist boosterisse minev pesa (booster out) sobib ka teisest võimendist tuleva signaali
vastuvõtmiseks ehk võimendamiseks? Soetasin Roco 10761 võimendi millel booster out kiri. Sama seeria booster on 10762 aga youtubes viodeo kus pesa vaja ringi teha (joota) booster in peale. Googeldades aga palju jooniseid kus 10761 i paraleelselt ühendatud. Help!

Külastades Aliexpressi, märkasin et lõpuks on sinna ka raudteemudelistidele huvitavat lisandunud. ootasin huviga millal DCC valdkonnast hiinast midagi liikuma hakkab ja nüüdseks on esimesed DCC dekoodrid müügis, 10 EUR tükk. Võtsin prooviks ühe ja vaatame mis endast kujutab. Ka hääledekoodrid saadaval kuid hind ESU omadega võrdne, siis ei näe põhjust neid soetada.

laisdcc omad?...kasutan neid juba 2 aastat, hind sama...

Just kuid miskipärast senini otsing mulle neid ei söötnud ette. Nüüdsest tellin ESU Loksound dekoodrid USA tehasest kus tulevad koos veduri põhi(ema) plaadile monteerituna.8pin dekooder on oma 2 aux väljundiga lahja.

Mis need kaks pikka juhet tilbendavad niisama?

DCC vedurid mitmikveduri lülituses- kas erinevate tootjate dekoodreid saab ühendada omavahel?( et tekiks 3-4-5 veduri vedu)

Paraku ei saa pihta.
www.timstrainsandhobbies.com/wp-content/...7/DCC-Consisting.pdf