TEEMA: DCC dekooderid, helidekooderid

www.esu.eu/en/products/interior-lighting-sets/ntt-h0-digital/

siin on t2iesti engliš brožyyr ju...

Sisevalgustus ei pea ilmtingimata digiversioonis olema. Kui on funktsioondekooder olemas, saab iga kell lisada. Valgustuse läbi digipuldi lülitamine...Funktsioone üleliia ei teki? (Ega pea prügikast pole.. )
Kui anloogvalgustust (kollane)soovi on, siis mul on 2 ESU 50702 üle. 20€ koju kätte...

kokku 20EUR koju kätte?

Yep.Pakiautomaati.

Sin eelnevalt mty väitis et vedurid võtavad palju voolu, siis esialgu kahtlesin selles, kuid nüüd tipptegija KATO SD 70/80/90 seeria vedurid tõepoolest tarbivad voolu nii et dekooder jääb väikese kiiruse juures hätta- hakkab jõnksutama. Küsin üle et mis vahe on 14/28/128 step speedidel? Ise kasutan 28.128 juures KATO sari tegi ainult paar jõnksu ja suri, pidin veduri üles korraks tõstma et üritada.28 jõnksutab (eelnev jutt) madalatel kiirustel.14 ilmselt siis ei oma ühtlast kiiruse muutumist?

lylita bemf v2lja, tihti on j6nksutamise p6hjus seal...

lähemalt, mis se on ja kus? Mul ESU dekooderid (maailma parimad).

oleneb mudelist - valdavalt, kiire kuugeldamise tulemusena, on cv56 ja v22rtus 0 on "off"...

tegu koormusele vastava kiirenduse kompenseerimnisega...

Mulle tundub, et Tunturi loogika on õigel teel. Mina saan asjast aru nii, et kiirus 0-st suurimani on jagatud 14, 28 või 128-ks osaks. Seega on väikesema jaotuse korral kiiruste vahed tuntavalt (jõnksutavalt) suuremad. Paljudest artiklitest on silma jäänud soovitus rakendada valikut 128. Ilmselt põhjusega.

Rongimees Einar

sain ehk valesti aru aga probleem ei tundu olevat kiirusastmete vahel tekkivatest j6nksudest(mis, ideeliselt, peaksid isegi 14 korral pea olematud olema) vaid et vedur liigub j6nksutades, aeglastel kiirustel...bemf(back emf, back electro-motive force) reguleerib kiirendust vastavalt veduri koormusele, saades tagasisidet mootori voolutarbest...kui on tegu v2he 2kilisema mootoriga mis alustades korraliku vooluhyppe teeb v6ibki bemf loogika hulluks minna ja(nagu manuaalkastiga auto esimese k2iguga tyhik2igup88retel) aeglaselt liikudes j6nksutama hakata...suurematel kiirustel peaksid hoorattad ja teiste p88rlevate detailide massid juba j6nksutamist yhtlustama...

see k6ik on aga teooria - kui bemf'i v2ljalylitamine probleemi ei k6rvalda, m6tleme edasi...

Veduri osas praegu ei räägi midagi kuid tuli ära digitaalne reisivaguni valgustus.Sain sektsioonidena ka tööle kuid oma nõrga teadmistega programmeerimises toimub ainult ühel heledusel.Lisan siia manuaali ja kas keegi oskab nõu anda millised seaded vaja muuta et saada erinevaid efekte erinevates gruppides. Kokku 5 gruppi ja tagatuled toimivad. Et alates F8st on tühjus,kas saab need eriefektid F8 kuni F20 seadistada?

ylemisel pildil, helligkeit on heledus...vastavalt soovitud efektile liidad siis 0-7 cvmisiganes alla...

Räägime pöörangu(dekoodri)test, on pöörang, on Roco z21 ja veel dekoodrit, et siis lugedes pühapäevaelektriku juttu, ei saanud muvigi aru.Lisaks kas DCC korral ka automaatselt aeglustamine toimub? Et puusyt ja punasest oleks, vaja kindlasti uued JOONISED ka põhimõttelistest ühendustest nii pöörangute, fooriste silmuse kohta. Sellewst on vähe kui kasti joonistame ja kaks triipu sellest. Aga eks asi vist (kindlalt) mul mütsi all.

Pöörangu dekoodrina tuleb käsitleda lülitusmooduleid, mis mõeldud impulsslülituste tegemiseks. Dekoodrid asuvad mooduli sees ja saadavad vastavalt digikorraldustele valitud pöörangule 16V vooluimpulsi (sama on ju ka analoogsüsteemis).

Automaatset aeglustumist reeglina ei toimu (on vaid mõned üksikud tsentraalid, millesse on aeglusti integreeritud). Niisiis tuleb kasutada mooduleid nimega aeglusti. Neid on mitmesuguse toimega (digikorraldusest voolu pinge muutmiseni).

Joonised on pühapäevaelktriku lugudes olemas ja analoogilised nendega, mida trükivad ära moodulite tootjad. Seega pead uuesti lugema ja üritama tööprintsiipidest aru saada. Väga võimalik, et Sul on tekkinud vaimusilmas oma ettekujutus süsteemide töö kohta, aga tootjatel on hoopis teine lahendus. Üldiselt ongi nii, et võõra loogika mõistmine on algul väga raske.

Rongimees Einar

Youtube on ikka asendamatu asjade otsimisel ja selgeks tegemisel. Leidsin vajaliku riista mis töötab z21-ga ja juhib nii valgustust kui pööranguid. Just nimelt, CV-ga saab määrata nii impulsväljundit kui on/off.

digikeijs DR4018 16-Kanal Schaltdecoder

Digikeijs´i asjad on ka mulle silma jäänud - siin siis kanalite rohkus, soodne hind ja nagu nüüd selgub, siis ka universaalsus. Hoia meid siis edasisega kursis - on äkki hea reklaami eest. Kuidas z21 end õigustab?

Rongimees Einar

z21 Start(valge) erinevalt Z21(must) on soetatud koos koodiga kasutusvõimaluste suurendamiseks.Lisaks ka Wi-fi multimaus (must). Näituse elas üle, meldivaks teeb nutiseadmest maketi juhtimine. Kaks väljundit vähem kui Z21-l aga pole hetkel millestki puudu.
Nüüd aga vana teema boosterite teemal- kas zentrale ise ka on võimeline boosterina töötama? Hetkel vana Roco 10764 ja 10765 seadmeid soodsalt pakutakse, ka ainult z21 saaks 35-40 EUR juba kasutatuna. Kas on nii et verstäcker on digisignaali võimendi ja booster rööbastele toitepinge andmiseks, saades digisignaali zentralest?

Verstäcker tundub olema libatsentraal teise nimega (ei oma seadmel nuppe navigeerimiseks). Päris palju olen leidnud viiteid mitmest tsentraalist koosnevate süsteemide kohta (ühendamisvõimalus). Selles valguses on tsentraalide kasutamine boosterina võimalik. Tähelepanu peab pöörama ühendusjuhtmetele. Boosterid ühendatakse DCC korral reeglina üle CD ja CDE juhtme (rööpavooluga rikastatud andmeside) aga tsentraalide vahel võib toimida ainult mingi telefonipistikuga andmeside kanal.

Rongimees Einar

Veelkord boosterist- kas kahe ja enama boosteriga opereerides on vaja piirkonnad ära isoleerida üksteisest ja kui siis kui pikk peab isoleerlõik olema et lühist omavahel ei teki? Rööbastevahelisest isoleerjätkust vist ei piisa.

erinevad sektsioonid ikka eraldi boosterite taha...aga ei saa h2sti aru sellest 'kui pikk' osast...iga pikkus alla veduri kogupikkuse tekitab silla kahe sektsiooni vahele ja kui see l6ik pikem teha siis j22ks vedur seal ju seisma...seega tavalised isoleerklemmid ja asi ants...