Mootorrongid alates 1946
Diiselrongid
Esimesed diiselrongid (DP1-10) olid 3-vaguniga ning valmistatud 1945 aastal. Ungari tehas MAVAG (nimi Ganz-MAVAG tuli kasutusele aastaid hiljem) võttis 1938 aastal vastu Argentiina tellimuse 21-le diiselrongile. Rööpalaiustele 1000mm tehti 9 rongi ja 1676mm 2 rongi, aga 1435mm rongid jäid sõja tõttu saatmata (tootja kataloogi andmed). Ilmselt oli valmis osi veel mitme rongi jaoks ja kokku tehti kohe peale sõda 10 rongi rööpalaiusele 1524mm ning 4 4-vagunilist klassivagunitega rongi Saksa DV ja Tšehhoslovakkia jaoks omavahelise kiirrongiühenduse eesmärgil.
Eestisse sattusid sõitma need rongid sõitma 1949 aastal, kui Vilniuse depoo hakkas teenindama Vilnius-Riia-Tallinn rongiliini. Aastatel 1958-59 asendati DP1-10 uuemate, DP01-08 vastu
DP01-08 olid 6-vaguniga ja ehitatud 1950 aastal juba spetsiaalselt vene rööpalaiusele. Partiis oli kokku 8 rongi. 1958 aastal anti mõned rongid Leningradi depoosse ja need hakkasid sõitma Leningrad-Tallinn liinil. Teine osa ronge anti varsti üle Vilniuse depoole ja need suunati siis Vilnius-Riia-Tallinn liinile. Rongide tööiga jäi väga lühikeseks, sest need kanti juba 1961 aastal maha.
D1 diiselrongid valmistati Ungari tehases, mis kandis peale ühinemist nime Ganz-MAVAG. Rongide esimene partii (89 rongi, 1960) kandis seeriatähis D ja rongid olid 3-vaguniga (Eesti raudteele ei jõudnud neist ükski). Eestisse jõudnud rongid (D1 seeria) on pärit II partiist (1964, 175 koosseisu) ja III partiist (1969, 225 koosseisu). Need rongid olid juba kõik 4-vaguniga. See 4-s vagun oli lihtsalt juurde lisatud. Et vagunite numbrid olid „rauda sisse pressitud“ siis oli piletil (müüdi ainult kassast) näidatud vaguni leidmine ajuvaba tegevus (juhtvagunid kandsid numbrit 1 ja 3, vahevagunid 2 ja 4)!
Eestisse saabusid rongid 1965 aastal ning viimane sõit oli alles 2011 aastal. Kokku on Eestis sõitnud 35 D1-seeria diiselrongi.
DR1 seeria 6-vaguniga rongid on Riia vagunitehase (RVR) toode ning oli tootmises aastatel 1963 kuni 1970. Alates aastast 1973 kuni 1994 toodeti ronge seeriatähisega DR1A. Hilisemad ümbernimetamised (Eestis DR1B ja DR1BJ) on moderniseerimise ja ümberehitamise tunnuseks.
Eestisse jõudsid need rongid kõigepealt 1978 aastal, kui avati Riia-Tartu rongiliin. Ka hiljem avatud Tallinn-Mõisaküla-Riia liinil sõitsid Läti koosseisuna DR1A-seeria rongid. Esimesed Eestile kuuluvad rongid saabusid 1984 aastal. Eesti Vabariigi algaastail ehitati paljud 6-vaguniga rongid ümber 3-vaguniga koosseisudeks, mille tüübinimeks sai DR1BJ. Edelaraudtee loomise ajal (1997) oli vagunipargis ronge järgmiselt; DR1A 6tk, DR1B 5tk ja DR1BJ 10tk.
Dõrride aeg siseliinidel sai läbi 2013/2014 aastavahetusel, kui liinid teenindamise võttis üle Elron uute Flirt-3 diiselrongidega. Mõne aasta sõitsid veel spetsiaalselt ümberehitatud DR1-d Tallinn-Peterburi kiirliini.
Flirt-3 diiselrongid toodeti aastail 2012-13 ning kokku valmis 20 rongi (2-vaguniga 6tk, 3-vaguniga 8tk ja 4-vaguniga 6tk). Stadleri kogemused diiselrongide ehitamisel on aastate pikkused ja Eesti raudteeametnike jutt sellest, et tegu on esmakordse ehitamisega, on tõlkepraak. Küll valmistas Stadler spetsiaalselt eesti jaoks esmakordselt selliseid ronge, kus mootor asub eraldi vagunis. Seega on meie keeli 2-vaguniga rongis tegelikult 3 vagunit, sest see keskele asetatud mootoriruum klassifitseerub saksakeelses maailmas eraldi vaguniks.
Flirt-3 diiselrongid alustasid sõitmist 1 jaanuaril 2014.
Elektrirongid
EM167 seeria rongid on vene rööpalaiusele ja elektrirongideks ümber ehitatud Berliini linnaraudtee (S-Bahn) koosseisud. Perovi Vaguniremonditehases (Moskva) ümberehitatud rongid toodi Eestisse 1946 aastal. Mõni aasta hiljem toodi ka vanematüübilistest linnaraudtee vagunitest ümberehitatud rongid EM165, aga viimased kõrvaldati liiklusest juba 1952 aastal. Üleminek trofeerongidelt uutele, Sr-seeria koosseisudele toimus päevapealt (19 juuli 1958), sest vahetusega kaasnes ka voolupinge muutus kontaktvõrgus (enne 1100volti, uus pinge 3300 volti). Liiklusest äravõtmise päeval oli arvel 25 2-st vagunist koosnevat sektsiooni. Reeglina olid liinil 4-vaguniga kaksikrongid, aga vajadusel kasutati ka 6-vaguniga kolmikronge.
Sr3-seeria 3-vaguniga rongid saabusid 1958 aastal. Riia vagunitehases toodetud koosseisud saadeti liinile 6-vaguniliste kaksikrongidena. 1960 aastal toodi 5-6 aastaks ka mõned vanemad SR seeria koosseisud. Väljavahetamine uuemate rongide vastu algas 1974 aastal ja viimane SR3 tegi oma sõidu aastal 1980.
Aastatel 1967-68 sõitsid katseliselt Tallinnast Haapsallu ja Tapale SR3 baasil ehitatud akurongid SrA6M. Rongide ümberehitamine igatahes Tallinnas ei toimunud, sest juba väliselt oli näha, et tegu on teistsuguste vagunitega. Eesti elektrirongidel puudusid trepid, sest kõik peatumised olid kõrge platvormi ääres. Akurongid olid aga treppidega ja nende võrra oli siis tambur kitsam ja uksed vaguni seintega võrreldes palju seespool. Sõitsin tol ajal Tallinnast Tapale tihti ja ka nende rongidega ning võin öelda, et olid kõigi aegade halvimad rongid, mis sel liinil sõitnud. Eriti vaevaline oli sõidu alustamine. Kõigepealt kadus pinge laetuledest (vaevalt hõõgusid), siis hakkas vaevaline ja aeglane kiiruse ülesvõtmine ning kiiruse kasvades tuli lõpuks ka valgus salongi tagasi. See hakkas närvidele käima, sest peatusi oli ju palju!
Esimesed ER2-seeria elektrirongid saabusid 1974 aastal (olid tootmises 1962 aastast). Mõni aeg hiljem tulid ka ER1-seeria rongid (tootmises alates 1957 aastast). Alles 1977 aastal saabusid esimesed kaasaegsed ER12-seeria koosseisud, mis 1995 aastal ehitati ümber ja uueks tüübinimeks pandi ER2S. ER1-seeria rongid lõpetasid sõidu 2005 aastal ja üks juhtvagun on säilitatud eksponaadina Haapsalu raudteemuuseumis. Ülejäänud ER-seeriate rongid tegid oma viimase sõidu 2013 aasta suvel ja nende asemel tulid Flirt-3 elektrirongid.
Flirt-3 elektrirongid on valmistatud 2012-2013 aastal ja kokku tehti 18 koosseisu (3-vaguniga 12tk ja 4-vagunga 6 tk). Alates 1 juulist 2013 toimub kogu teenindamine elektriraudteel seda tüüpi rongidega.