EVM – Eesti veerem ja mudelid.

Kodulehe esimesel versioonil oli artikkel „Põlvkonnad alates 1944“. Olin just tuttavaks saanud Peeter Klausiga, kes oli elukutselise vedurijuht, uuris palju raudtee ajalugu ja tegeles mudelraudteega. Arutasime asju interneti teel ja köögilaua taga. Siis selguski, et olime mudelite ja prototüüpide peale mõlemad mõelnud ja üht-teist ka leidnud. Nii see artikli kirjutamise idee siis sündis. Artikli faktiline pool tugineb suuresti Peetri saadetud käsikirjadele, mis on täis ka igasugust tehnilist informatsiooni vedurite kohta. Mudelraudtee kodulehe teemaderingil on muidugi omad piirid ja suur hulk head infot jääbki käsikirjadesse.

Kodulehe teisele versioonile seda head lugu ei tulnud, sest mingil põhjusel oli fail kaduma läinud. Alles nüüd, kogudes kokku materjale uue lehe jaoks, avastasin, et artiklist on säilinud koopia paberil ning nüüd on paras aeg ja koht need lood uuesti arvutisse toksida. Artiklis oli kolm põhiteemat; auruvedurid, mootorvedurid ja mootorrongid. Lisangi need lood siis vastava teema juurde (auruvedurite osa auruvedurite teemalehele jne.. ).

Põlvkonnad on iseenesest päris täpne väljend. Eesti raudteede omapära on see, et veeremi vahetused on sageli äkilise iseloomuga - kui ei toimu just üleöö (ka seda on korduvalt juhtunud), siis mingi lühikese aja jooksul ikkagi ning muutus rööbastel on täielik. Ka sel sajandil on kõik vanaviisi – 2001 lõpetasid sõidu Ungaris toodetud mootorrongid, 2002 mootorvedurid M62 ja 2M62 (asemele tulid ameeriklased) ning 2013/2014 asendasid Flirt-3 diisel- ja elektrirongid välja kogu nõukaaegse veeremi.

Mudelite pool on selline, et mõistlik oleks jagada teema mitmeks osaks. 

1) Tööstuslikud koopiad. Euroopa omad on masstootmise tulemus ja vene omad osaliselt käsitöö. Eesti kirjetega veeremit ei tooda keegi (paar erandit siiski on). Euroopa mudelid on tihtipeale Saksa, Poola, Austria jne kirjete ja värvilahendustega. Mõnel juhul on erinevused N-Liidu aegsete vedurite ja Euroopa omade vahel lausa silmaga näha ja see puudutab peamiselt auruvedureid. Nõuka-aegsed vedurid töötasid vedelküttel ja paagid kõrgusid vedurijuhi kabiinist kõrgemale (tendrite peal).

2) Täpsed koopiad (meistritöö). Näiteks sobib L-seeria auruvedur, mille mudelid on niimoodi valminud. Kusagilt on läbi jooksnud, et mõned vedurid on tehtud ka tellimustööna ja mõnel juhul toimub ka lausa väiketootmine, aga poodide kaubalistides neid mudeleid igatahes ei kohta.

3) Sarnased mudelid. See osa on siis nagu laupäevalehe lastenurgas – leia 10 sarnasust ja 10 erinevust! Heaks näiteks on Flirt-tüüpi elektri- ja diiselrongid, mille mudeleid toodavad mitmed. Ühelt poolt vägagi sarnased, samas on ka silmaga nähtavad erinevused olemas.

4) Asendavad mudelid. Mingi sarnasuse aste siiski on – kas siis ajaline või muu. Maketile, mis kujutab aega 100 aastat tagasi, tulebki leida ajastutruu välimusega vedur. Hea näide on ajast 50 aastat tagasi. Eestis manööverdasid VME1 seeria mootorvedurid aga nende mudeleid praktiliselt ei toodeta. Külluses on seevastu samal ajal teistes N-Liidu osades sõitnud ChME2 vedureid. Et need on VME1-ga natuke sarnased, siis tulebki vist oma maketil asendus ära teha.