Auruvedurite üksikosad
Joonise originaalpealkiri: Steam Locomotive Scheme - Detailed
Avaldatud esmakordselt 11 novembril 2006
Joonise autor Panther, täiendused tegi AGoon
Joonis on avaldatud paljudel Wikipedia jt veebilehtedel GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi 1.2 või hilisema versiooni tingimustel.
Teksti aluseks on veebikirjas "The Semaphore" avaldatud materjal (september 2009). Alljärgnev eestikeelne tekst ei ole otsetõlge kuid ühtib joonisel toodud numbriliste viidetega. Selle eest, et üksikosade nimed ja seletused oleks veatud, seisis hea tehniline konsultant Peeter Klaus. Tänud kõigile.
- Tender - järelveetav vagun, kuhu on mahutatud veduri tööks vajalikud vee ja kütuse (puu, süsi või õli) ning määrdeainete tagavarad.
- Kabiin – vedurimeeskonna tööruum, kus asuvad ka tööks vajalikud seadmed. Klassikalise tahkekütusega töötava veduri meeskonnas on 3 liiget – vedurijuht (juhtimisseadmed), vedurijuhi abi (kontrollseadmed) ja kütja (koldeava).
- Vedurivile – töötab auruga ja asub kabiini ees katlaosa peal.
- Käigumuutja tõmbevarb – ühendab kabiinis asuva juhtimishoova kulissiga (aurujagamise mehhanismiga).
- Ventiil ehk kaitseklapp – avaneb ülerõhu korral automaatselt ja alandab rõhu katlas reguleeritud töösurvele.
- Generaator – aurujõul töötav seade elektri tootmiseks (tuled, pumbad).
- Liivapunker koos täiteavaga – liiva kasutatakse libedatel teelõikudel (vesi, jää) hõõrdejõu taastamiseks vedurirataste ja rööpa vahel.
- Regulaator – mehhanism silindritesse suunatava auruhulga kontrollimiseks.
- Aurukoguja ehk kuivauru toom – kogub kokku katla kohal tekkinud auru, mis suunatakse siis edasi silindrisse.
- Auru-õhupump – seade pidurivoolikutesse suunatava suruõhu tootmiseks.
- Suitsukamber – suitsukorstnast väljuvate gaaside (suits põlemiskambrist ja heiteaur silindritest) kogumiskoht.
- Aurutoru – juhib kuuma auru aurumasinasse (siiber ja silinder).
- Suitsukambri luuk – avatakse suitsukambri puhastamiseks ja remondiks.
- Käsipuu – ohutusabinõu veduril töötavate inimeste kaitseks.
- Kanderattad – täiendav toestus raskema katlaosaga vedurite juures. Samuti abinõu teljekoormuse vähendamiseks.
- Käigusild (rõdu) – kasutusel veduri töösõlmede ülevaatusel ja hooldusel. Samuti veduri ekipeerimisel (täpsemalt liivapunkri täitmisel).
- Raam – siia kinnitatakse otse või läbi ülekandemehhanismide kõik veduri tööks vajalikud osad. Raam koos rattapaaride, kandevedrustuse ja rakendusseadmetega moodustab kokku ekipaaži.
- Pidurihoovad ja -klotsid – piduriseade (hõõrdpidur) liikuvad osad (pidurdamiseks surutakse klotsid vastu veerepinda).
- Liivatoru – juhib liiva punkrist otse veorataste alla.
- Seotiisel – kannab veovändaga rattalt pöördliikumise üle teistele veoratastele.
- Kuliss ehk aurujaotusmehhanism – seade silindrisse suunatavate aurukoguste muutmiseks. Siitkaudu toimub ka veduri sõidusuuna (edasi-tagasi) muutmine.
- Veotiisel – kannab kolvis toimuva liikumise edasi veoratastele. Kolvi, kolvivarre ja veotiisli edasi-tagasi liikumine muudetakse pöördliikumiseks ühel veorattal asuva veovända ja vastuvända abil. Veotiisel koos veo- ja vastuvända ning kolvivarrega moodustavad veduri väntmehhanismi.
- Kolvivars – ühendav lüli kolvi ja veotiisli vahel.
- Kolb – liigub auru jõul silindris edasi-tagasi. Liikumisel tekkiv jõud kantakse veoratastele edasi väntmehhanismi abil.
- Siibri tõmbevarb – on varustatud regulaatoriklappidega ja liigub kolviga sünkroonselt juhtides nõndaviisi auru sisse- ja väljalaset silindrisse. Selline on otsevoolu aurumasina ehitus. Klappidega aurumasina ja kahekordse paisumisega aurumasina (kompoundmasin) auru jagamine toimub veidi teistmoodi.
- Siiber – väike silinder, milles liigub siibri tõmbevarb. Regulaatoriklapid jagavad siibri kolmeks kambriks. Otsmiste kambrite kaudu toimub kuuma auru sisselaskmine silindrisse ja keskmise kambri kaudu heiteauru väljajuhtimine.
- Tulepesa ehk kolle – koos silindrilise osa, suitsukambri, leektorude, suitsutorude ja armatuuriga moodustab veduri katlaosa. Kolde uks avaneb kabiini.
- Leektorud ja suitsutorud – juhivad kuumuse läbi küttekolde silindrilises osas asuva katla ja kuumutavad vee aurustumiseni. Leektorud on suitsutorudest suurema läbimõõduga, sest seal sees asetsevad ülekuumendustorud.
- Boiler ehk katel – seade vee kuumutamiseks (kolde ja suitsukambri vahel).
- Auru ülekuumenditorud – kuumaauruveduritel juhitakse katlast väljuv aur enne silindrit täiendavale kuumutamisele. Võte lisab vedurile jõudlust.
- Regulaator ehk ventiilid – kabiinist juhitav seade silindritesse suunatava aurukoguse muutmiseks.
- Auruülekuumendi – auru jaotussõlm, kus katlast tulnud aur suunatakse ülekuumendamisele ja juba ülekuumendatud aur edasi aurumasinasse.
- Suitsukorsten – juhib suitsukambrisse kogunenud suitsu ja heiteauru välja vedurijuhi vaateväljast kõrgemale.
- Prožektor – või mõni muu valgusheitja (väga vanadel veduritel).
- Pidurivoolik – suruõhu või vaakumiga töötava veeremi ühendamiseks üldisesse pidurisüsteemi.
- Veepaak – anum veduri tööks vajaliku veetagavara mahutamiseks.Tankveduritel asuvad veepaagid kabiini ees katlaosa kõrval ja sadultendriga veduritel poolkaares üle katlaosa.
- Söepunker – Kütusetagavara hoidmise koht. Õliküttega veduritel on söepunkri asemel paak. Tankveduritel asub väike söepunker reeglina kabiini taga või sees.
- Tuharest – kolde ehk tulepesa põhi, millel toimub kütuse põletamine.
- Tuhakast – siia kogutakse põlemisjäägid (tuhk ja šlakk).
- Veorataste puksid – asuvad rataste vaheosas ja seovad üle sadula ja lehtvedrude rattapaarid raami külge.
- Kandevedrustiku kinnitus ehk balansiir – kinnituste süsteem raami ja lehtvedrude vahel.
- Lehtvedru – asetatuna veorataste ja raami vahele, pehmendavad rööpaühendustest tingitud läbilööke.
- Veorattad – on üle väntmehhanismi ühenduses aurumasinaga ja muudavad kolvi liikumise veduri liikumiseks rööbastel. Veorattad on alati tasakaalustatud.
- Sadul – ühenduslüli lehtvedru ja puksi vahel.
- Heiteauru toru – suunab heiteaurud aurumasinast suitsukambrisse.
- Eeljooksik ehk juhtratas – veoratastest eespool asuvad rattapaarid.
- Sidur – veduri ees ja tendri taga asuv seade vagunite ja/või teise veduri külgehaakimiseks.
Jooniselt puuduvad.
- Põrkerauad. Põrkeraua kuju ja täpsem nimetus sõltub piirkonnast, kus vedurit rakendatakse. Lumerohketel teedel kasutatakse saha kujulist lumerauda. Ameerika raudtee algaastatel oli seal auruveduritel ees suured „lehmarauad“.
- Tuulesuunajad ehk „kõrvad“. Kasutusel on 3 põhitüüpi. Suuremad „kõrvad“ asuvad suitsukambri kõrval (ülaosas või täiskõrguses) ja väikesed „kõrvad“ suitsukorstna kõrval. Sõidu ajal suunavad „kõrvad“ õhujoa üles ja ühes sellega ka suitsukorstnast väljuvad gaasid.