Registripidajate ponnistused

… ehk lugu sellest, kuidas Saksa ja Vene vedurid omale uued seeriatähised ja pardanumbrid said.

 

Situatsioon Saksa Keisririigis enne 1905 aastat.

Raudteede loomise algaastail, kui vedureid oli veel vähe, anti igale vedurile äratundmiseks oma nimi. Kui veduripark kosus, hakati nimede asemel kasutama numbreid. Samas laienes hoogsalt ka raudteevõrk – juurde tuli suur hulk aktsiaseltse, riiklike ja eraõiguslikke omanikke. See tähendas juba ka vedurite turgu – neid müüdi, osteti ja vahetati. Vajadus mingite tehniliste omaduste järgi korrastatud süsteemi järele oli sündinud.

Esimesed tõsisemad katsed probleemi lahendada, pärinevad aastast 1883. Tolleaegne Saksa Keisririik koosnes mitmest liiduriigist ja iga liiduriik püüdis luua oma korrastatud registrit. Mõni neist oli raskesti mõistetav isegi pealevaatamisel, sest kasutati kombinatsiooni tähtedest ja rooma numbritest. Murrang tuli aastal 1905.

1905 aasta Preisi numeratsioon.

Mudelraudtee kataloogidega tutvunud inimeste jaoks on asi tuttav – vanemate veduriseeriate puhul märgitakse ära ka nende kuuluvus Preisi määrangute järgi. Mis siis 1905 aastal ära tehti?

  1. Vedurid jaotati kasutusala järgi nelja klassi.
  • S – kiirrongi vedurid
  • P – reisirongi vedurid
  • G – kaubarongi vedurid
  • T – tankvedurid.
  1. Iga klassi veduriseeriad tähistati numbriga (ehitamise järjekorras).
  2. Tähistamaks vajadusel erinevaid versioone, võeti kasutusele indeksid.

Pealtnäha lihtsal ja arusaadaval süsteemil tuli varsti välja ka nõrk külg – ei olnud arvestatud vedurite teljevalemiga. Nii juhtuski, et näiteks 2-2-0 teljevalemiga kiirrongivedurid olid seeriatest S2, S3, S4, S51, S52 või S6. See viga parandati ära aastal 1920 aga juba uue, üleriigilise seeriatähiste ja numeratsiooni kehtestamise käigus.

1911 aastal kehtestati Preisi süsteem ka elektriveduritele ja mootorrongidele (mootorvedurite kasutamist ette ei nähtud). Elektrivedurite seeriatähised olid ES (kiirrongi), EP (reisirongi), EG (kaubarongi) ja EV.

Mootorvagunite (rongide tähenduses) tähised olid AT (aku-), DT (auru-), VT (diisel- või bensiini-) ja ET (elektri-).

Tsaarivenemaa uued seeriatähised ja pardanumbrid alates 1912 aastast.

Preisi värk oli Tsaarivenemaa raudteedel au sees. Vaadake kasvõi neid 19 sajandi lõpus ehitatud raudtee hooneid, mille kohta öeldakse eesti keeles „kroonu-historistlik stiil“. Täpselt samasuguseid võime näha mudelmajade kataloogides aga saksakeelse „Preisi stiilis“ määratluse all. Eks võeti siis ka registrite korrastamiseks eeskuju Preisimaalt, aga haare oli muidugi tunduvalt suurem. See pidi kehtima kogu Tsaarivenemaa ulatuses. Oli ka väikeseid erandeid. Nii lubati säilitada vanad pardanumbrid eraraudteede reisiveduritele ja ka teatud seeria reisiveduritele, mis olid riigi valduses.

Alljärgnev on loend peale 1912 aastat kasutusel olnud veduriseeriatest. Et kogu Tsaarivenemaa ja ka hilisema N-Liidu tähised on slaavi tähestikus, siis on sulgudes antud eesti keelsed vaste või hääldus.

Д (D)      2-e veoteljega vanad vedurid (1-2-0 ja 2-2-0)

Ч (Ch)     4-a veoteljega vanad vedurid

Ь (peenendusmärk) manöövri-tankvedurid

Ъ (kõvendusmärk) reisirongi-tankvedurid

Б (B)      2-3-0 reisivedurid (Brjanski tehase mudel)

H (N)      1-3-0 reisivedur (Nikolajevi raudtee järgi)

П (P)       2-2-0 reisivedur

C (S)       1-3-1 reisivedur (Sormovo tehase mudel)

Щ (Schtch) 1-4-0 kaubavedur

Э (E)      0-5-0 kaubavedur

Vajadusel lisati seeriatähisele täpsustavad indeksid (samuti slaavi tähestikus). Indeksitega näidati ära kompound-aurumasinad, erinevad aurujaotusmehhanismid, ülekuumendi, vähendatud läbimõõduga veorataste kasutamine jm. Mõnikord näidati indeksitega ära ka viide tootja-tehasele.

1912 aastal sisseviidud süsteemi võib pidada õnnestunuks, sest oli edukalt kasutusel ka hilisemas N-Liidus kuni selle lagunemiseni. Süsteem oli kasutusel ka Eesti Vabariigis (1920-1940), ainuke erinevus oli slaavi tähestiku asendamine eesti keele tähestikuga.


 

1920 aasta DRG (Saksa raudteed) seeriatähised ja numeratsioon.

Saksamaa ja Venemaa üksteiselt mõõduvõtmine hakkab meenutama ping-pongi. Vähemalt selline mulje jääb küll. Tundub, et Tsaarivenemaal läbiviidud üleriigiline registrite korrastamine andis tõuke sama mastaapse ettevõtmise läbiviimiseks ka Saksamaal.

Registrisüsteemi põhjalik ümbertegemine hõlmas esialgu vaid auruvedureid, sest teistsuguse jõuallikaga veeremit pea-aegu et polnudki. Uus süsteem, mis põhines siiski Preisi kogemustel, oli hästi läbimõeldud ja korralikult täiustatud, nii et järgmised suuremad muutused võeti ette alles 1968 aastal (DB) ja 1970 aastal (DR). Üks vahepealne suurem registritega toimetamine leidis aset 1945 aastal aga selle sisuks oli vara jagamine kahe iseseisva saksa riigi vahel.

Preisi süsteemilt võeti üle vedurite jagamine gruppidesse kasutusala järgi, kuid seeriad tähistati numbritega ja ühte seeriasse mahutati kokku kõik ühesuguse teljevalemi ja kasutusalaga vedurid. Loomulikult erinesid need sageli oma aurujaotusmehhanismide ning ka välimuse (kabiin, korstnad jt.) poolest. Siin võeti eristamiseks appi teravmeelne indeksite süsteem (jällegi numbrid). Ühe- või kahekohaline indeks asetus pardanumbril kohe seeriatähise taga. Kirjapildis eraldati indeks seeriatähisest punktiga. Väike näide ka.

Preisi S4 sai uueks seeriatähiseks BR 13.5 ja arvele võetud vedurid kandsid pardanumbreid 13 501-504.

Nimetatud vedurite teljevalemi real on kirjas 2`B h2. (2-2-0 koos viitega aurumasina ehitusele). Mudelraudtee seisukohalt on tegu väga olulise infoga, sest kirjaviis „teljevalem + aurumasina tehniline info“ on kataloogide kohustuslik osa.

               h – kuumauru
               n – niiskeauru
               t – kuivauru
              
v – kompound-aurumasin
              
number – silindrite arv

Auruvedurite seeriad 1920 aasta seisuga.

01 – 19   Kiirrongi vedurid

  • 01 – 12 Peale 1922 aastat lisanduvad vedurid
  • 13 – 19 Enne 1922 aastat ehitatud vedurid

20 – 39   Reisivedurid

  • 21 – 33 Peale 1922 aastat lisanduvad vedurid
  • 34 – 39 Enne 1922 aastat ehitatud vedurid

40 – 59   Kaubavedurid

  • 40 – 52 Peale 1922 aastat lisanduvad vedurid
  • 52 – 59 Enne 1922 aastat ehitatud vedurid

60 – 79   Reisi- ja kiirrongi tankvedurid

  • 60 – 69 Peale 1922 aastat lisanduvad vedurid
  • 70 – 79 Enne 1922 aastat ehitatud vedurid

80 – 96   Kaubarongi tankvedurid

  • 80 – 87 Peale 1922 aastat lisanduvad vedurid
  • 88 – 96 Enne 1922 aastat ehitatud vedurid

97 – 98   Hammasraudtee ja kohaliku raudtee (Lokalbahn) vedurid

Elektri- ja mootorvedurid ning –rongid.

V + №    Mootorvedurid

VT + №  Rööbasbussid, mootorvagunid, diiselrongid

E + №     Elektrivedurid

ET + №   Elektrivagunid, elektrirongid

Natukene kummaline, eks ole? Allesjäetud Preisi raudteele iseloomulik tähe-numbri kombinatsioon pidas vastu järgmise suurema korrigeerimiseni aastatel 1968 ja 1970.

Väike täpsustus. Aastaarv 1920 on pärit saksakeelse Wikipeedia lehekülgedelt. Samas on minu kasutada raamat, mis väidab muutuste toimumise ajaks aastat 1923.



Registrite korrastamised segaduse tekitamise eesmärgil.

Uskumatu küll, aga tõsi. Kaks saksa riiki – Liitvabariik ja Demokraatlik Vabariik üritasid vastanduda igal võimalikul juhul. Kiusu ajamiseks sobis kõik.

Saksa Liitvabariigi raudteel (DB) toimus suurem registrite ümberkorraldamine aastatel 1967 / 1968. Uue süsteemi järgi pidid kõik seeriatähised olema 3-kohalise numbriga. See käis ka auruvedurite kohta. Lihtsamal juhul lisandus seeriat tähistava numbri ette täiendav „0“ (näiteks ex BR 01 → BR 001). Mõnel juhul kaotati ära indeks ja loodi uus seeria (ex BR 01.10 → BR 011). Elektri- ja mootorveduritel ning –rongidel asendati seni kehtinud Preisipärased tähistused samuti 3-kohaliste numbritega.

Saksa Demokraatliku vabariigi raudteel (DR) võeti sama protseduur ette aastatel 1969 / 1970. Loomulikult pidid muudatused olema teistsugused kui vaenuliku Liitvabariigi raudteel. Auruveduritel jäeti alles 2-kohalised seeriatähised, kuid koha võrra suurendati indekseid (näiteks ex BR 01.2 →BR 01.20). Tehti ümber ka 1920 aastast kehtinud auruvedurite klassifikatsioon.

01 – 04   Kiirrongi vedurid

35 – 39   Reisirongi vedurid

41 – 58   Kaubarongi vedurid

62 – 78   Kiir- ja reisirongi tankvedurid

83 – 95   Kaubarongi tankvedurid

Et olemasolev veduripark ilusasti uute raamide sisse ära mahuks, tehti ka rida ümbernimetamisi.

ex BR 18 → BR 02

ex BR 19 → BR 04

ex BR 22 → BR 39.10

ex BR 23 → BR 35

ex BR 24 → BR 37

Elektri- ja mootorveduritele ning – rongidele anti 3-kohalised seeriatähised, nagu oli tehtud varasemalt Liitvabariigi raudteel aga paraja vimpkaga. Elektrivedurid said omale sama numbrite skaala, mis oli naaberriigi diiselveduritel ja diiselvedurid samasuguse numbritevahemiku, nagu Liitvabariigi elektriveduritel.

Ühel päeval Berliini müür lammutati ja Te võite vaid ette kujutada, mis nägu olid taasühinenud Saksamaa raudteeametnikud, kui veduriparki kokku kirjutama hakkasid.

Heakene küll, raudteeametnikud raiusid selle umbsõlme lahti, aga mudelraudtee sõpradele jääb sellest ajast peavalu aegade lõpuni. Sobiva näite võtsin Roco 2009/2010 aasta kataloogist.

BR 110            elektrivedur (DB)          diiselvedur (DR)

BR 218            diiselvedur (DB)           elektrivedur (DR)


 

Suur registrite korrastamine taasühinenud Saksa raudteel (DR-AG)

Operatsioon viidi läbi kolmes etapis. Diisel- ja elektrivedurid 1992 aastal, kõikvõimalikud elektri- ja diiselrongid 1993 aastal ja viimased alles jäänud auruvedurid 1994 aastal. Aluseks võeti endise Liitvabariigi numeratsioon, aga ka seal tuli ette ümbernimetamisi.

Nüüd on käes siis see punkt, kust ilma selgitava tabeli abita edasi minna ei saa. Järgnev on valik diiselveduritest ja –rongidest, mis võivad sattuda meie kodustele mudelraudteedele või on mingit moodi seotud Eesti raudtee ajalooga.

DB (Saksa LV)

DR (Saksa DV)

DR-AG

Täpsustused

Enne 1967

Peale 1968

Enne 1969

Peale 1970

1992/1993

 

BR 100.0

BR 310

0-2-0

BR 100.1-3

BR 310

0-2-0

Köf

BR 100.8-9

BR 310

0-2-0

Kö I

BR 311

V 15

BR 101.1-3

BR 311

0-2-0

BR 101.5-7

BR 311

0-2-0

V 23

BR102.0-1

BR 312

0-2-0

BR102.1

BR 312

0-2-0

Köf II

BR 322

BR 322

0-2-0

Köf II

BR 323

BR 323

0-2-0

Köf II

BR 324

BR 324

0-2-0

Köf III

BR 331

BR 331

0-2-0

Köf III

BR 332

BR 332

0-2-0

Köf III

BR 333

BR 333

0-2-0

Köf III

BR 334

BR 334

0-2-0

V 36

BR 236

V 36

BR 103

0-3-0

V 60

BR 260

BR 360 *

0-4-0

BR 261

BR 361 *

0-4-0

V 60

BR 106

BR 346

0-4-0

BR 104

BR 344

0-4-0

BR 105

BR 345

0-4-0

V 75

BR 107

Bo`Bo´ ChME2

V 100

BR 110

BR 201

Bo`Bo´

BR 110.9

BR 710

Bo`Bo´

BR 111

BR 298

Bo`Bo´

BR 112

BR 202

Bo`Bo´

BR 114

BR 204

Bo`Bo´

V 100.10

BR 211

BR 211

Bo`Bo´

V 100.20

BR 212

BR 212

Bo`Bo´

V 100.23

BR 213

BR 213

Bo`Bo´

BR 214

BR 214

Bo`Bo´

BR 215

BR 215

Bo`Bo´

V 180

BR 118.0-1, 5

BR 228.0-1, 5

B`B´

V 180

BR 118.2-4, 6-8

BR 228.2-4, 6-8

C`C´

BR 119

BR 219

C`C´

BR 229

C`C´

V 164

BR 218

BR 218

Bo`Bo´

BR 218.0

BR 225.8

Bo`Bo´

BR 218.4

BR 210.4

Bo`Bo´

V 200

BR 120

BR 220

Co`Co´ / M 62

V 200.1

BR 221

BR 221

Bo`Bo´

V 300

BR 230

C`C´

V 300

BR 130

BR 230

Co`Co´/ Tэ109

BR 130.1

BR 754

Co`Co´/ Tэ109

BR 131

BR 231

Co`Co´/ Tэ109

BR 132

BR 232

Co`Co´/ Tэ109

BR 234

Co`Co´/ Tэ109

BR 142

BR 242

Co`Co´/ Tэ109

VT 2.09

BR 171

BR 771

Rööbasbuss

VT 2.09.1

BR 172.0

BR 772.0

Rööbasbuss

VT 2.09.2

BR 171.2

BR 772.1

Rööbasbuss

VT 98

Rööbasbuss

VT 18.16

BR 175

BR 675

Görlitsi diiselrong

VT 12.14

BR 181

EestisДП 1-10

ET 165

BR 275

BR 475

Eestis EM 165

ET 167

BR 277

BR 477

Eestis EM 167

tähendab ülalnäidatud veduri modifikatsiooni, mis võeti kasutusele peale registri kehtestamise kuupäeva.

*   Need seerianumbrid omistati juba 1987 aastal.

Auruvedureid oli viimase korrastamise ajaks oli alles jäänud vaid 5-e seeria jagu ja neidki oli kokku alla 40-ne. Seeriatähiseks säid/jäid endises Liitvabariigis 1968 aastal kehtestatud 3-kohalised (lisa-nulliga) numbrid.

 

Algallikad.

Jüri Loogi raamat „Eesti veeremi ajalugu“ I osa.

Saksakeelse Wikipeedia erinevad leheküljed.

„Lexikon Modelleisenbahn“ (Berlin 1972).

Tänud kõigile autoritele, kes nende materjalide koostamisega vaeva nägid.