10 võrdlust analoog- ja digiraudtee kohta

 

Analoograudtee

Digiraudtee

 

1) Juhtimiskeskused

Väiksematel makettidel on üks juhtimispunkt (regulaatorid, lülitid, tagasiside tuled), suurematel makettidel on selliseid punkte mitu. Teisisõnu – kui makett asub mitmes ruumis, siis igas ruumis peab olema ka eraldi juhtimiskoht.

Ühest kesksest juhtimiskohast piisab ka kõige suurema maketi juhtimiseks. Võimalik on ka rongiga kaasa jalutada (käsipuldid töötavad infrapuna kiirega või raadioteel ning juhtmega pultide jaoks on palju ühenduskohti).

2) Rööpavool

Polaarsus (pluss ja miinus) ei ole konstantne (vahetuvad olenevalt sõidusuunast). Voolu pinget (0-12V- mõõtkavadel N, TT ja HO ning 0-24V- mõõtkavadel O, 1 ja G) muudetakse regulaatoriga trafost või kontrollerist.

Rööpavool on konstantne ehk pluss ja miinus on alati kindlas rööpaniidis. Samuti ei muutu voolupinge, mis on N ja TT jaoks 14V-, HO jaoks 16-18V- ning suurte mõõtkavade jaoks 22-24V-.

3) Kiiruse ja sõidusuuna muutmine

Regulaatori nupu abil muudetakse rööpavoolu pinget (kiirus) ning ka sõidusuunda (nupu pööramise suuna järgi).

Elektroonilistel kontrolleritel on eraldi sõidusuuna lüliti.

Regulaatori või kiiruse ja suunanuppude korraldused saadetakse läbi rööbaste veduri dekoodrisse. Sealt suunatakse mootorile vajalik voolupinge (kiirus) ja polaarsus (sõidusuund).

3) Mitme rongi üheaegne sõitmine eraldi radadel.

Iga rongi jaoks peab olema üks regulaatoriga trafo. Trafod on lülitatud rööpaskeemi üle lülitite, et vältida trafovoolu sattumise valesse rööpapaari. Rööpaniit, mis toimib üle lüliti, on mõlemast otsast isoleeritud (läbilõigatud või plastist rööpaühendusega).

Ühe puldiga võib juhtida 2-4 rongi (kui trafo võimsus lubab). Mängida võib ka mitmekesi (igal oma pult). Rööbastik on üks tervik (ei mingeid isoleeritud teelõike ega lüliteid).

Isoleeritud teelõigud on digiraudteel erandjuhud ja nendest on juttu allpool.

4) Rongid kõrval- ja seisuteedel

Teed, millel seisavad vedurid, peavad olema väljalülitatud. Üks kahest rööpaniidist saab voolu üle lüliti(te). Lisaks tee sisse- ja väljalülitamisele saab lülitite abil valida ka trafot, mille kaudu rongi juhtida.

Lülitatav rööpaniit peab olema otstest isoleeritud.

Rööbastik digiraudteel on tervik ja alati voolu all. Sõitma hakkab vedur alles peale dekoodrisse suunatud korraldust. Vajadus isoleeritud teelõikude ja lülitite järele puudub täiesti.

5) Mitme trafopiirkonnaga raudteeliinid

Kui liin on jaotatud osadeks, mida juhitakse eraldi trafodega, siis on vähemalt üks rööpaniit trafopiirkonna piirilt isoleeritud. Iga trafo regulaatori asendid (kiirus ja suund) tuleb seadistada eraldi.

Iga piirkonna jaoks on eraldi jõutrafo, mille vool läheb kõigepealt tsentraali või boosterisse ning alles seejärel rööbastesse. Tsentraal ja booster on omavahel ühendatud rööpavoolu- või andmeside juhtmetega (olenevalt seadmest). Boosteris kantakse juhtpuldi korraldused üle järgmise trafopiirkonna rööpavoolule.

Nii juhitakse ühe puldiga kõiki trafopiirkondi.

Trafopiirkondade piiril peavad olema mõlemad rööpaniidid isoleeritud (katkestusega).

6) Elektriga juhitavad pöörangud ja lahtihaakijad

Seadmed töötavad töövooluga (14-16V). Üks toitejuhe on „üldine mass“ ja hargneb kõigi tarbijate juurde. Teine toitejuhe on „lülitivool“, mis läheb trafost lülititesse ja sealt edasi tarbijani. Vajalik on 1 lüliti ja 1 juhe iga korralduse kohta („otse“, „kõrvale“ „haagi lahti“). Mõnel pöörangul on kontaktid ka

tagasiside (indikaatortuled juhtpaneelil) jaoks. Ka siin on vajalik 1 juhe iga tule kohta.

Juhtmed on pikad ja neid on palju.

Pöörangud ja lahtihaakijad on samad, mis analoograudteel st töötavad 14-16V töövooluga. Digikorralduste rakendamisel liigub signaal mööda rööpaid lülitusdekoodrisse ja sealt saadetakse juba vajalik impulss (töövool) pöörangusse. Ainukesed pikad juhtmed on trafost lähtuvad töövoolu juhtmed. Tagasiside korral muudetakse tagasiside moodulis vool digikorralduseks, mis edastatakse mööda rööpaid tsentraali või tabloole.

7) Foorituled

A) Tulede lülitid (tumblerid) asuvad juhtpuldis ja tulede toitevool lähebki foorini otse sealt.

B) Tulede impulss-lülitid asuvad puldis ja nende abil lülitatakse sisse foori juures asuvad moodulid või releed, kus toimub tulede toitevoolu suunamine.

Kõigi lahenduste korral on võimalik teha nii, et punase tule korral on foori ees asuval stopplõigul vool välja lülitatud.

Kui foorid on samad, mis analoograudteel, siis suunatakse korraldused fooridekoodrini mööda rööpaid. Mõned on nagu lülitid, mis lülitavad ümber foorimooduli või releed, teised on võimelised tulesid otse juhtima.

8) Peatumine keelava fooritule ees

Foori ees asub umbkaudu kahe veduri pikkune stopplõik (mõlemast otsast isoleeritud ja ainult ühel rööpaniidil). Fooritulesid juhtivas moodulis või releedes on lülitid, mis punase tule korral stopplõigu vooluringist välja lülitavad. Stopplõigu toitevool on sama, mis ülejäänud tee samal rööpaniidil.

Foori ees asub vähemalt kahe veduri pikkune stopplõik (mõlemad rööpaniidid mõlemast otsast isoleeritud).

Rööbaste peatumisvoolu sisse ja väljalülitamine toimub aeglusti (Bremse Generator ehk Bracking Generator) ja releede abil. Kui analoograudteel lülitatakse punase tule korral foori ees asuva stopplõigu vool välja, siis digiraudteel muudetakse sama stopplõigu voolu võnkesagedust (pulseeriv alalisvool) või edestatakse digikorraldus peatumiseks.

Standardse rööpavooluga stop- ja aeglustuslõikude rööpaid toita ei tohi. Sobiva voolu saame programmrööpa kontaktidelt (Programmgleis ehk Programming Track), silmuslõigu või teise toiteseadme rööpavoolu väljundist.

9) Silmused ja kolmnurgad

Silmuse osa (peale pöörangut) tuleb mõlemast otsast ja mõlemal rööpaniidil isoleerida. Reeglina on silmuse osas sõidusuund alati ühesugune ja ümberlülitamisele kuulub ühendustee. Ümberlülitusi võib teha käsitsi, releede abil aga ka silmusemoodulitega (on ühised nii digi- kui analoograudtee jaoks).

Kolmnurga puhul on rööpaniidid mõlemast otsast isoleeritud ühel pöörangute vahelisel lõigul.

Silmuse osa (peale pöörangut) tuleb mõlemast otsast ja mõlemal rööpaniidil isoleerida. Vastupidiselt analoograudteele, jääb juurdesõidutee polaarsus samaks ja muutub hoopis silmuse osa voolusuund. Et silmusemoodulid töötavad lühiseefektil, siis tuleb tavalise rööpavoolu asemel kasutada programmrööpa, silmuslõigu või teise toiteseadme rööpavoolu väljundist lähtuvat voolu.

Kolmnurga puhul on rööpaniidid mõlemast otsast isoleeritud ühel pöörangute vahelisel lõigul.

10) Maketi sisse- ja väljalülitamine

Analoograudteel piisab voolu sisselülitamisest (pistik seina) ja rong hakkab sõitma nii, nagu viimati kiirusenupud näitasid ning releed olid seadistuse teinud. Näiteks vooluringi käivitab pilusse pistetud münt, mingi elektroonika hakkab lugema sekundeid, ja kui paras arv on täis, lülitab jälle välja.

Digiraudtee on nagu arvuti - iga sisselülitus on võrdne üleslugemisega. See tähendab, et sõitmise, tulede, heli jm seadistused eelmisest korrast on „unustatud“ ning tuleb uuesti kehtestada. Ka siis, kui liiklust juhib arvuti, peab inimene ikkagi käepärast olema.