Ajastud Eesti raudteel

  • Tehnika, poliitika ja olustiku olulised etapid mudelraudtee ehitajale.

I etapp 1835 – 1918

      I a     1835 – 1868       Raudtee-eelne aeg. Hobutransport. Klassitsistlik ehitusstiil hakkab asenduma
                                       historistliku (pseudogooti ja tellisgooti) stiilis ehitustega.

      I b     1868 – 1890       Esimeste laiarööpmeliste (1520mm) raudteeliinide ehitamine ja avamine. Sõitma
                                       hakkavad Tsaari Venemaa uue põlvkonna (võimsamad) vedurid ja vagunid. Jaama-
                                       ja kõrvalhooned on valdavalt kroonuhistoristlikus (Preisi) stiilis.

      I c     1890 – 1918       Avatakse mõned uued laiarööpmelised liinid ja esimesed kitsarööpmelise
                                       raudtee (750 mm) liinid. Ehitatakse palju merekindlustuse ja sõjaväe väliraudteid
                                       (750 ja 600 mm). Perioodi lõpul osalevad vabadussõjas soomusrongid. Uued
                                       jaamahooned on kohalike arhitektide tüüpprojektid või eriprojektid. Uued
                                       moodsad hooned on juugendstiilis. Esimesed autod, bussid ja mootorrattad,
                                       talutöödele tuuakse aurumasinad.

II etapp 1918 – 1945

      II a    1918 – 1931       Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede seltsi, merekindluste ja sõjaväe
                                       väliraudteede baasil luuakse Eesti Raudtee.Mittevajalikud merekindluste ja
                                       sõjaväe väliraudteed lammutatakse. Algab kitsa- ja laiarööpmeliste raudteede
                                       ehitamise uus laine. Esimene elektriraudtee (1924).Kasvab sõidu- ja veoautode
                                       ning regulaarsete bussiliinide arv. Tekivad korrapäraste tänavatega 1- ja
                                       2-korruseliste majadega aedlinnad. Moodsa maja stiilinimeks on hilisjuugend.

      II b    1931 – 1940       Uute raudteeliinide plaanid jäävad rahapuudusel paberile.Veeremi tehniline
                                       uuendamine – uued vedurid välismaalt, vanade moderniseerimine kohalikes
                                       töökodades. Liinile tulevad Eestis toodetud auru – ja mootorvedurid,
                                       mootorvagunid ning rööbasbussid. Maanteedel sõidavad moodsad Euroopa ja
                                       Ameerika autod.Uusehitused on funktsionalistlikus stiilis.

      II c    1940 - 1941        Eesti raudtee lülitatakse NSV Liidu raudteevõrku. See tõi kaasa ka uue veeremi
                                       Oluline on teada, et Raudteede Rahvakomissariaadi otsusel oli Venemaal juba
                                       alanud euroopaliku veeremi väljavahetamine. Uued vagunid olid ja on siiani
                                       Ameerika raudtee vene analoogid. Teedele tulevad venemaal toodetud autod.

      II d    1941 – 1945       Saksa okupatsioon. Vene rööpalaius (1520 mm) naelutatakse ümber Euroopa
                                       standardlaiusele (1435 mm). Põhiliselt iiguvad vaid sõjaväeešelonid. Reisiliiklus
                                       säilib rohkem kitsarööpmelistel liinidel. Veduri- ja vagunipark muutub pidevalt –
                                       taanduvad väed viivad ära või hävitavad, pealetungivad väed taastavad ja toovad
                                       asemele. Teedel liiguvad saksa autod ja sõjatehnika.Kogu arhitektuur koosneb
                                       sõjaväeehitistest ja varemetest.

III etapp 1945 – 1975

      III a   1945 – 1955       Eesti Raudtee kuulub taas NSV Liidu raudteevõrku ja naelutatakse vene
                                      rööpalaiusele tagasi. Enamus raudteeliine taastatakse. Säilinud veduri- ja
                                      vagunipark on ebapiisav. Juurde tuuakse palju trofee- ja reparatsioonitehnikat.
                                      Lisaks ka uut liiduvabariikide toodangut. Toimub Eesti – Läti „sõda“ varastatud
                                      veeremi tagasi saamiseks. Sellele järgneb Eesti – Läti – Leedu raudteede
                                      ühendamine Balti raudteeks (1953). Varemed asendatakse stalinistlikus stiilis
                                      ühiskondlike hoonetega, väikeste ühepereelamutega või haljasaladega. Talude
                                      asemel tulevad ühistud ja Masina Traktori Jaamad.

      III b  1955 – 1965       Balti Raudtee lahutatakse iseseisvateks Eesti-, Läti- ,ja Leedu Raudteedeks
                                     (1956), ning liidetakse siis Balti Raudteeks tagasi (1963). Kitsarööpmelistel
                                     raudteedel viiakse kogu vedu üle auruveduritelt diiselveduritele. Laiarööpmelisele
                                     raudteele tulevad esimesed diiselmootoriga reisi- ja manöövervedurid. Sõitma
                                     hakkavad sotsialistliku ühenduse riikides valminud vedurid, vagunid ja diiselrongid.
                                     Algab hoogne elektriraudtee laienemine.Teedel sõidavad NSV Liidus toodetud
                                     masinad, lisaks natuke ka Ungaris toodetud „Ikarus“ busse. Elamuehituses on
                                     põhitooteks nn. „Hruštšovka“. Väikesed ühistud liituvad (kolhoosid ja sovhoosid).

      III c 1965 – 1975       Algab ja viiakse lõpuni kitsarööpmeliste raudteede sulgemine. Mõned liinid
                                     ehitatakse ümber laiarööpmeliseks. Laiarööpmelistel raudteedel viiakse kogu liiklus
                                     üle diiselveduritele. Elektriraudtee areneb ka Tapa suunas. Haapsalu ja Tapa liinil
                                     katsetatakse akuronge. Tänavatele tulevad „Zigulid“, „Zaporožetsid“, „Jawad“, suurte
                                     akendega „Ikarus“-bussid, miniseelikud ja pikkade juustega poisid. Algab
                                     tüüpprojektide järgi tehtud suurpaneelelamute massiline ehitamine. Linnades
                                     saavad valmis esimesed korrusmajadest magalarajoonid. Maale tulevad suurfarmid
                                     ja linnatüüpi korrusmajad.

IV etapp 1975 – 1985     Uued Riias valmistatud diisel – ja elektrirongid. Elektriraudtee jõuab Riisiperre ja
                                     Aegviitu. Algab Tallinn- Tapa lõigu ettevalmistamine transiitliikluseks.

V etapp 1985 – 2006

      V a    1985 -1992      Avatakse Muuga sadam ja Tallinn-Tapa lõik saab juurde teise rööpapaari. Uued
                                     hooned püstitatakse võimalusel eriprojektide järgi.

      V b   1992 – 1997     Moodustatakse riigiettevõte Eesti Raudtee. Reisiliiklus tõmmatakse kokku,
                                     ühendus naaberriikidega muutub pea olematuks. Vähetasuvad raudteeliinid
                                     suletakse. Teedel hakkab sõitma palju Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja pagan
                                     teab kus toodetud masinaid. Suurem osa neist on mahakandmiseelses seisundis.
                                     Tänavatel on esimesed pangaautomaadid ja mobiiltelefonidega rääkivad inimesed.
                                     Korrusmajade ehitamine asendub pereelamute ehitamisega. Sovhoosid ja kolhoosid
                                     likvideeritakse, vara jagatakse laiali, talud tulevad maale tagasi.

      V c    1997 – 2001    Eesti Raudtee kujundatakse ümber AS Eesti Raudteeks. Luuakse Edelaraudtee.
                                     Haapsalu Raudtee müüakse eraomandisse. Paljud jaamahooned on kasutud ja
                                     lagunevad. Vene päritolu autod on teedelt kadumas. „Lääne toodang“ on uus või
                                     peaaegu uus. Tulevad rollerid ja ATV-d. Elamute ümber asenduvad tarbeaiad
                                     muruplatsidega.

      V d   2001 – 2006     Eesti Raudtee erastatakse (müüakse ära 66% aktsiatest). Vene diiselvedurid
                                     vahetatakse välja Ameerika vedurite vastu. Algab vähetasunud liinidelt rööbaste
                                     ülesvõtmine. Linnalähedastele unarusse jäetud põldudele kerkivad uued küprok-
                                     majadest elamurajoonid.                    

VI etapp 2006 – tänapäev

      VI a 2006 - 2012      Eesti Raudtee taasriigistatakse. Transiidivedu on madalseisus.Viiakse läbi
                                    hankekonkurss uute diisel – ja elektrirongide ning manöövervedurite ostmiseks.
                                    Reisijate ooteplatvormid ehitatakse ümber euronõuetele vastavaks. Tartu – Valga
                                    liinid tehakse kapitaalremont kuid Rail Balticast ikka ainult vaid räägitakse. Valmib
                                    Koidula piirijaam. Ehitatakse palju uusi mitme rajaga ja eri tasandeilil ristuvaid
                                    maanteelõike.Kaubanduskeskuste, toretsevate kuid kokkusobimatute  hoonete ja
                                    muu kolearhitektuuri aeg.

      VI b  2013 - …….    „Stadler Flirt“ –tüüpi elektri- ja diiselrongid võtavad üle riigisisese teenindamise.
                                   Kohal on esimene Hiina päritolu manöövervedur...mis jäi ka viimaseks (tellimusest loobuti).
                                   Alanud on kampaania Haapsalu Raudtee taasavamiseks. Rail Balticast ikka ainult räägitakse.

Etappide ajad on vastavuses Euroopa Mudelraudteede Normatiivides (NEM) toodud parameetritega. Tähistatud alaetapid on vastavuses kohaliku ajalooga.

 Koostas: Rongimees Einar.

Juuni 2010.
Täiendatud märtsis ja detsembris 2013