Isetoimiv masinavärk

Automaatika on reeglina maketi üks koostisosa, mille lihtsamad lahendused panevad tööle ülesõidukoha tõkkepuud või lülitavad rongi möödumisel punaseks fooritule. Järgmine tase on „Käsijuhtimisega pooleks“, st et osa maketist on käsijuhtimisel ja osa toimib automaatikaga. Täielik masinajuhtimisega süsteem võib olla lihtne aga ka väga keeruline. Kõige lülitusterohkem on kahesüsteemne värk, kus jaama saab lülitada ümber täielikult käsijuhtimiselt täieliku automaatika peale.

Selles sarjas püüan vaadelda kõiki olulisi automaatikaga seotud teemasid. Releed ja loogika on põhimõtteliselt samad, mis 40 aastat tagasi (uued on vaid elektronreleed, mis tarbivad lülituse hetkel voolu vaid 40mA ehk 7 korda vähem, kui vanemad elektrimagnetiga releed). Paraku ei saa sellegipoolest vanu skeeme enam kasutada, sest täielikult on vahetunud rööpalülitid. Veel 1985 aastal kasutati 2cm pikkuseid rööpaniiti sisselõigatud lülitusrööpaid ja 0-juhet, mida läbis ka ühe 16V~ töövoolu trafo vooluring. Täna on töövool rööpavoolust täiesti isoleeritud ja lülitusmomendi tekitavad vedurite alla kinnitatud minimagnetid herkonist (reed-kontakt) ülesõitmise hetkel.

Järgnevad rakendusskeemid on minu enda väljatöötatud ja erinevad saksa omadest ühe olulise nüansi poolest – need on arvestatud töötama Eesti raudteesignaalide järgi (küll natuke lihtsustatud kujul). Kui Te soovite kasutada saksa foore, siis releedepõhises süsteemis on asendamine lihtne. Täiesti sobimatud on aga saksa foorimoodulid, millest Eesti fooride jaoks vajalike lülituste tegemine on väga töö- ja jupimahukas.

Võtke neid artikleid nagu õppematerjali, saage aru ja arendage siis ideed edasi.