Projekt "Ei" lugu

Vahel juhtub, et õpitud tarkused muutuvad silmaklappideks ja edukad töötulemused võtavad silmnägemise täiesti ära. Just nii juhtus kahe oma igapäevatöös eduka mehega. Selles loos nimetan neid Tellijaks ja Vahendajaks. Minu jaoks on see luhtaläinud projekt suurepärane võimalus rääkida mudelraudteemaailmas toimivatest tavadest, maketi ehitamise eripärast ja lihtsast inimlikust rumalusest. Tähtis on ka see, et selle projekti nimel sai tehtud on palju ja kahju on neid materjale lauasahtlisse seisma jätta. Näidistena annavad need dokumendid suurepärase ülevaate plaanidest ja skeemidest, mida on vaja ühe korralikult ettevalmistatud maketi ehitamiseks. Ostunimekiri näitab jällegi välja, kui petlik on esialgne ettekujutus lihtsa maketi ehitamiseks vajalike asjade hulgast.

Sellised peensusteni ettevalmistatud paberid on vajalikud siis, kui tuleb ehitada makett tellijale ja ehitamise aeg on piiratud mingi valmimistähtajaga. Ise-ehitajad pääsevad lihtsamini. Nemad võivad rahus venitada ehitamise aastatepikkuseks naudinguks ja osta asjad kokku jupikaupa. Kui tellijale ehitades tuleb kasutada võimalikult palju valmistoodangut (majad, sillad, muru jne..), siis ise- ehitaja jaoks on odavam teha paljud asjad ise. Ka ostukohad on sageli erinevad. Tellijale ehitades tuleb minna kindla peale, ise-ehitaja kasutab sageli e-poodide oksjonite võimalusi. Heal juhul võib saada kauba kätte odavamalt, kui tehase väljamüügihind ning ka asju, mis lettidelt juba puuduvad.

Projekt „Ei“ algas telefonikõne ja esimese kohtumisega (Vahendaja). Maketi eesmärk oli asutusele ligi meelitada uusi kliente ja selle ehitamisega oli kohe hirmus kiire. Rahas loomulikult polnud mingit küsimust. Üks asi on propaganda, teine asi on tegelikkus – juba esimene järgnev nädal näitas, et Vahendaja tegevuses pole jälgegi kiirusest.

Teine kohtumine oli juba kolmepoolne, Tellija, Vahendaja ja mina. Et varasemad kogemused edukatega olid mind juba targaks teinud, siis andsin koos arvutil koostatud visanditega üle ka arve käsiraha kohta. See oleks pidanud katma elementaarsed projekteerimisega seotud kulutused koos väikese töötasuga. Nüüd läksid kahe mehe silmad suureks – kas siin on midagi projekteerida ka siis vaja? Sellega polnud nemad arvestanud. Minu esitatud arve andis Tellija korraldust imiteeriva liigutusega Vahendaja kätte.

Paar tundi hiljem kohtusine vahendajaga uuesti ja tema nõudmine oli, et ma pean esitama nädala jooksul kõigi materjalide nimekirja – siis saab tema hakata hinnapakkumisi vastu võtma. Braavo, mudelraudteega seotud kaupadel on hind, hinnapakkumised käivad kokku teistsuguste valdkondadega. Nõue koostada nimekiri nädalaga oli aga absurdi tipp. Kirjutan siinkohal kõik ostunimekirjale eelnevad toimingud välja. Mõned nendest eelnevalt valmistatud materjalidest on ülesriputatud ka sellel veebilehel nimetuste „Plaanid ja skeemid“ ning „Ostunimekiri“ all. Mis puutub arvesse, siis Vahendaja pisaratepiiril nägu pani leebuma ja leppisime kokku, et ta maksab juppide kaupa ning mina esitan iga kord eelnevalt uue ja väiksema arve.

Hädavajalik dokumendipakk näeb välja selline:

Visand-plaan

Teedeplaan

Rööbaste ühendamise plaan

Rööbaste elektripiirkondade plaan

Kõrguste plaan

Situatsiooniplaan

   Emaplaan (detailid, kattematerjalid jne..)

   Elektriskeem

Puistematerjalide arvestus

   Muude materjalide arvestus

Mitmekordne käimine e-kataloogides (paberkandjate andmed on puudulikud)

Andmebaasi loomine (Exel)

                                  Ostunimekirja koostamine (Exel)

Kirjutamata jäi, et iga uue taseme plaani koostamisel tuleb välja olulisi faktoreid, mistõttu tuleb ka eelnevad plaanid rohkem või vähem ümber teha. Suuremad muutused tähendavad aga juba tervikuna uue versiooni väljatöötamist. Käesolev projekt „Ei“ on selle maketi teine versioon.

Hea lugeja saab aru, et härradel puudud elementaarne ettekujutus mudelraudtee ehitamisest ja nad nõudsid võimatut. Kuna mul on eelnevad kogemused olemas, siis sain ostunimekirjad valmis juba paari kuuga. Selleks ajaks oli meestel isu mudelraudtee ehitada üle läinud ja töö jäeti tasustamata. Okei, nüüd on kõik need materjalid minu, kogemused kah, ja ma võin nendega teha mida ise tahan. Mina tahan neid Teile näidata.

Tuli välja, et kõvad mehed plaanisid raha maksmisega alustada siis, kui algab reaalne ehitus. Selle päevani kulub normaalse tööde järjekorra juures 11-12 kuud. Projekteerimine 3-4 kuud, asjade ostmine 2-3 kuud. Kui juhtub, et on „tootmisauk“, siis tuleb leida asendustoode ja teha uus tellimus. Kõik kokkupandavad asjad (majad, sillad jm.) tuleb ka enne maketiehituse algust kokku panna. Tuunitud hoonete puhul eelneb kokkupanemisele veel detailide ülevärvimine. Arvestades sellele maketile plaanitud asjade hulka, kulub kokkupanemisele ka 3-4 kuud ära. Härrade idee järgi oleksin pidanud peaaegu aasta tegema tööd ja kulutusi sentigi vastu saamata. Loomulikult meie suhted katkesid.

Siin, loo lõpus võin kindlalt öelda, et otsused, mis viisid projekti läbikukkumiseni, võeti vastu ammu enne seda, kui minuga ühendust võeti. Ei tahaks sellistes jamades rohkem osaleda. Järgmise kaubategemise minupoolseks tingimuseks on see, et uus Tellija on eelnevalt käesolevat – „Projekt „Ei“ lugu“ - lugenud.

Selline lugu siis.

13mp Ei-vaade