Paberi rahustav mõju

See on selline kirjanike sündroom – mingi idee või lahenduskäik ei anna rahu enne, kui on paberile pandud ja kohe saab kõrvadevahe vabaks. Tegelikult on paber hea asi ja ka kõige võimsam arvuti ei suuda seda teatud kohtades asendada. Reeglina tuleb teha lugematu arv visandeid ja muid sirgeldusi (arvutis vormistan juba valmistööd). Inimese aju on petlik ja tihtipeale hakkad peale paberile ülestähendamist nägema asja hoopis uues valguses. Ilmnevad möödalasud ja valearvestused, aga ka uued võimalused.

Mitmed loodud maketiplaanid on mul omalaadne iseõppimise vorm – arendad fantaasiat ja õpid seejuures lähemalt tundma ka erinevate rööpasüsteemide iseärasusi ja võimalusi.

Paberile pandud plaanid ja sinna jäänud lootused iseenesest rahustavalt ei mõju. Õnneks olen leidnud ka sellistele asjadele rakenduse. Tartu Raudteejaama ehitamata jäänud maketist kasvas välja projekt „Väike-Tartu“ ja projekt „Ei“ materjalidest said mahukad ja põhjalikud näidismaterjalid selle kodulehe jaoks.