Teed ja tänavad mudelraudteel.

 

I osa. Prototüübid ja normatiivid

Teedeseadus nimetab ära:

                                        

               Maanteed (riigimaanteed ja kohalikud maanteed)

               Tänavad

               Jalgteed ja jalgrattateed

               Erateed

               Metsateed

Riigimaanteed jagunevad ülesande järgi järgmiselt:

 

                            Põhimaanteed       ühendavad pealinna teiste suurte linnadega ja neid omavahel.

                                  Samuti sadamate, piiripunktide ja raudteesõlmedega.

 

                           Tugimaanteed         ühendavad linnu omavahel ja põhimaanteedega.

 

                            Kõrvalmaanteed    ühendavad linnu alevite ja alevikega, neid omavahel, küladega

                                   ning põhi- ja tugimaanteedega.

 

   Rambid ja ühendusteed   ühendavad teeharusid mitmetasandilistel ristmikel

 

   Kohalikud maanteed       omavalitsuste hallatavad teed (külateed).

Riigimaanteed jaotuvad klassideks.

 

                Kiirteed           Mõlemal suunal vähemalt 2 sõidurida, nende vahel ohutusriba.                    

         Ristumised teiste teede ja raudteega eritasanditel, aeglustusrajad

                                       Liiklustihedus 8000 autot ööpäevas

 

               I klassi maantee      tunnused samad, mis kiirteel v.a. ohutusriba vajadus,

                                             Liiklustihedus 6000 autot ööpäevas.

 

               II klassi maantee     Kattega tee, 2 sõidurida (1 + 1), ristumised ühel tasandil,

                                             3000 autot ööpäevas

 

               III klassi maantee    Kattega tee, 1000 autot ööpäevas

 

               IV klassi maantee    Kattega või kruusakattega tee, vähemalt 200 autot ööpäevas

 

               V klassi maantee     Kattega või kruusakattega tee, kuni 200 autot ööpäevas