Artiklid

HO moodulmakett ka Eestisse

Selline idee on õhus. Praegu pannakse kord aastas näituse jaoks kokku üks rööbastega laud. Muu maailm niimoodi enam ei tee. Piltlikult öeldes tulevad seal sõbrad näitusele nii et, igaühel moodul või paar kaenlas. Muul ajal on need samad moodulid aga kodudes ja täidavad oma ülesandeid kodumaketi osana.

Kõik need senised näituselauad on saanud valmis Soobeli eestvedamisel ja moodulmaketi tegemise idee pärineb samuti temalt. Oma olemuselt on moodulite normid kokkulepe, mille tingimusi järgides ongi erinevate maketijuppide kokkuliitmine üheks suureks raudteesüsteemiks võimalik. Euroopa moodulite normid on täiesti olemas, aga …. neid ei järgi keegi. Iga klubi või muu sõpruskond on töötanud välja omad standardid. Nüüd on vaja siis töötada välja Eesti Moodulite Standardid (esialgu mõõtkavale HO).

Alustuseks teen ringi peale senisele praktikale erinevates piirkondades.

Saksamaal jagunevad sirged moodulid põhimõtteliselt standardmooduliteks (kitsamad) ja jaamamooduliteks (laiemad). Kurvilise tee jaoks kasutatakse nurgamooduleid sammuga 7,5 kraadi (7,5 – 15 – 22,5 – 30 – 37,5 – 45). Põhiliselt on kasutusel 30- ja 45-kraadise nurgaga moodulid ning 90-kraadised on vaat et keelatud. Tagasipöörde silmused on eraldi moodulil (ühes tükis). Iseloomulik on lõigatud nurkade kasutamine nurgamoodulite ja vahel ka jaamamoodulite juures. Mooduli standardlaius on 500 mm ning samasugune on ka välimise kõvera raadius nurgamoodulis. Moodulid on projekteeritud 2-le rööpapaarile (ka 1-rööpapaariga raudtee korral) ning paralleelteede vahe on jaamavahes 57 mm. Moodulikastide kõrguseid on mitu – tasapinnalisele jaamamoodulile, teetammiga jaamavahele ja erikonstruktsiooniga sügavike jm ületamiseks.

Ameerikas on kõik suurem ja nii on ka ühesugused standardmoodulid pea kaks korda laiemad. Nende käest kõlbab meile õppimiseks jaluta-rongiga-kaasa tüüpi digisüsteem (juhtmega ja raadioteel).

Vene Lokotransi standardid sobivad meile päris mitme kandi pealt; paralleelteede vahe on jaamavahes 58 mm ja kõverate raadiused vastavalt 600 mm (välimine) ja 542 mm (sisemine). Nende mõõtude juures mahuvad ka Venemaal toodetud mudelid üksteisest mööda (Euroopa normide järgi see nii ei oleks). Eraldi jaamamoodulit kehtestatud ei ole, selle asemel räägitakse lisamoodulist standardmooduli küljel (mõeldakse ikkagi laiendust). Tagasipöörde silmus on aga minu arust ebaõnnestunud, sest koosneb vähemalt 5-st osast (kaks 90-kraadist tagasipöörde nurka, sirge haru, kõveraga haru ja „püksid“). Moodulikastid on kõik ühe kõrgusega ehk siis tasapinnalised.

Rootsi (aga ka teiste) moodulmakette tutvustavatel videotel on näha tõelist kaost – iga jupike võib olla ise laiusega aga ometi klapivad need omavahel kokku. See äratas minu tähelepanu. Leidsin üles reeglid, mille puhul oleks selline lahendus ka Eestis võimalik. Asi on praktilise tähendusega – siis saab iga üks ehitada oma kodumaketi maksimaalselt enda võimaluste ja vajaduste järgi. Tuleb ainult järgida olulisi kokkuleppeid ja neid nüüd arutama hakkamegi.

Märksõnad.

Moodul – sirge, nurgaga või muu kujuga maketiosa, mis ühildub kellegi teise tehtud mooduliga.

Mitmik-moodul - kahest või enamast moodulist terviklahendus (jaam, maastik vm), mis ühildub teistega vaid terviku otstest. Osade omavahelised kinnitused, teedevahed ja kaugused äärtest ning ka rööbaste ühendusviisid võivad erineda kokkulepitud normidest.

MÜT (moodulite ühenduskoht) on kogu süsteemi süda. Peamised parameetrid on kinnitusaukude kõrgus põrandast ja rööpapeast ning kaugused ees- ja tagaäärest ning omavahel. Lisaks ühendusrööbaste mark (code 83 või code 100), pikkus (jaguneb võrdselt pooleks mõlemale moodulile) ja paralleelteede vahe (ka 1-rööpapaariga tee korral !) ning selle järgi arvutatud teede kaugus moodulite ees- ja tagaäärest.

Tagasipöörde moodul – ühe või mitmeosaline, kinnitub süsteemi vaid ühest küljest.

Hargnev moodul – vajalik eelkõige mitmeosalise tagasipöörde mooduli juures.

Nurgamoodul (max 45-kraadi) kõverate kujutamiseks maketil.

Tingmoodul – väikseima laiusega moodul, on aluseks kõigi arvutuste tegemisel (32 cm)

Standardmoodulid – jaamavahemoodul 46K ja jaamamoodul 60EK

Jaamavahemoodul – on sammu võrra (14 cm) tingmoodulist laiem (kokku 46 cm).

Jaamamoodul – kahe sammu võrra laiem tingmoodulist (32 + 14 + 14 = 60 cm).

Standardmoodulil (46K) asuvad rööpad (ka tingmoodul) täpselt keskel, erijuhtudel asuvad rööpad (tingmoodul) ees- või tagaääres (vastavalt tüüp 46E ja 46T).

Standardmoodulil 60EK asuvad rööpad (tingmoodul) esiääre ja keskkoha vahel. Lisandub 4 täiendavat rööbaste (tingmooduli) paigutamise võimalust (60E, 60K, 60KT, 60T).

Põhitee (jaamavahes) – 1-rööpapaariga tee või 2-rööpapaariga tee eesmine rada (sirgel) ning välimine kõver (suunaga paremale) ning sisemine kõver (suunaga vasakule).

Moodulite kõrgus põrandapinnast.

Maailmapraktikas 900 – 1150 mm – siis mahub ka suuremat kasvu mees alla ja alt läbi. Meil võiks rööpapea kõrgus olla 1160 mm. Sellisel juhul oleks vahe põrandast raami alumise ääreni 1049 mm. Teine võimalus oleks rööpapea kõrgus 1091 ja ava kõrgus 980 mm.

Moodulikasti kõrgus.

Äärelaudade kõrgus sõltub kohaliku puidukaupluse sortimendist. Eestis on saadaval lauad mõõtudega 22 x 70, 22 x 95 ja 22 x 120. Tasapinnalise (lauskmaa ja jaam) mooduli jaoks sobib 22 x 95 mm. Madala teetammiga (25 mm) raudtee kujutamisel on sobivad lauad 22 x 70 mm ning kõrge teetammi jaoks 22 x 120 mm (reljeef tuleb siis küljelaudadele sisse lõigata. Suuremad kõrguste kontrastid vajavad juba erikonstruktsiooniga mooduleid.

Olenemata valitud lauamaterjalist, on kinnitusaukude kõrgus põrandast kõigil ühesugune. Samuti on ühesugune kinnitusaukude ja rööpapea vahekaugus (60 mm vineeri alumise ääreni + 6 mm vineer + 5 mm korgist teedealus + rööpad ja liiprid). Teedealusmaterjali kõrgus sõltub raudtee kõrgusest ja kokku peavad need olema 10 mm.

Moodulikasti laius

32 + 14 süsteem pakub välja 3 põhilaiust; 32 cm, 46 cm ja 60 cm. Võimalik on mitu teedeasetust (tingmooduli süsteem). Jaamavahemoodulil on need ees (46E), keskel (46K) ja taga (46T). Jaamamoodulil on variante juba 5; ees (60E), esiääre ja keskkoha vahel (60EK), keskel (60K), keskkoha ja tagaääre vahel (60KT) ja taga (60T). Kombinatsioone on piisavalt. Jaamamooduli puhul lisandub veel võimalus ehitada jaam nihkega st kumbki mooduli ots on erineva reegli järgi. Standardmooduliteks on 46K ja 60EK.

Selline lahendus võimaldab probleemideta liita üheks süsteemiks kokku erineva laiuse ja teedeasetusega mooduleid. Järgnevas tabelis on kõik teedeasutused lahtikirjutatud. Juba keskmise asetusega standardmoodul (46K) omab piisavalt laiust, et ära mahutada 4-5 teega jaam koos jaamahoonega.

Tingmoodul

Standardmoodul

Jaamamoodul

Tüüp

32

46E

46K

46T

60E

60EK

60K

60KT

60T

Laius

320

460

460

460

600

600

600

600

600

Põhitee kaugus eesäärest

131

131

201

271

131

201

271

341

411

Põhitee kaugus tagaäärest

189

329

259

189

469

399

329

259

189

Paralleelteede vahekaugus

58

58

58

58

58

58

58

58

58

Paralleeltee kaugus eesäärest

189

189

259

329

189

259

329

399

469

Paralleeltee kaugus tagaäärest

131

271

201

131

411

341

271

201

131

Mooduli pikkus

Euroopas ja Venemaal antakse mingi number, mida võib oma suva järgi korrutada suvalise arvuga. Seega – mingeid reegleid ei ole. Kes tahab süsteemi 32-14 piiridesse jääda, siis nende arvude liitmisel võib leida põhjenduse pea igale moodulipikkusele.

Nurgamoodulid.

Kurvilise tee jaoks kasutatakse nurgamooduleid sammuga 7,5 kraadi (7,5 – 15 – 22,5 – 30 – 37,5 – 45). Euroopas näidatakse välimise kõvera raadiuseks 500 mm ja Venemaal 600 mm. Kui tegu oleks lubatud väiksema mõõduga, saaks ma sellest aru. Paraku on nende numbrite järgi antud ka valmis mooduli mõõdud. Seega on eelnimetatud numbrid ka suurimaks kõvera raadiuseks. Vot sellest ma enam aru ei saa. Just palju suuremad raadiused annavad selle loomutruu väljanägemise. Ka moodulid on suurema raadiuse korral normaalse suurusega. Eesti Moodulite Standardites võiks selle koha peal olla valmismõõtude asemel lihtsaks räägitud projekteerimispõhimõtted. Näiteks nii; 1 osa – ruudu joonistamine, 2 osa – murde ja lõikekohtade pealemärkimine, 3 osa – arvutused. Niisiis algab kõik ruudu joonistamisest, mille küljed arvutatakse lihtsalt; suurim raadius + standardmooduli välimise rööpa vahekaugus esiäärest (201 mm).

Täisnurga moodulid

Vene standardid näitavad neid tagasipöörde osana. Eesti oludes võiks nende tähendus olla teine. Standardid koostame eeldusel, et moodulid on esimeses järjekorras osad kodumakettidest ja kodus olevad vabad ruumid võivad olla teinekord ka nurkade ja nurgatagustega. Täisnurga- ja nurgamoodulid on kujult erinevad aga mõlema puhul on standardites esitatud arvutusloogika.

Tagasipöörde moodul

Euroopalik lähenemine (ühestükis) on transportimiseks liiga suur ja Venemaa variant koosneb vastukaaluks liiga paljudest üksikosadest. Eesti tee võiks olla kirik keset küla – 2-osaline(180-kraadine tagasipööre eraldi moodulil). Sisuliselt on meil siis tegu mitmikmooduliga. Tagasipöörde moodul on mitmes mõttes erandlik – kasutada saab ka standardkõveraid raadiusega üle 540 mm ja teede kaugus ei pea vastama teiste moodulite jaoks kehtestatud standarditele (peab olema vähemalt 50 mm). Sissetuleva haru asetusi silmuse suhtes on palju – jällegi situatsioon, kus ühtsete mõõtude kehtestamise asemel tuleb kirjutada lahti võimalikud kombinatsioonid ja arvutuste tee.

Rööpad moodulite ühenduskohtadel.

Erinevad rööpaprofiilid on esimene mure - Code 83 (Roco, Tillig, Trix, Atlas) või Code 100 (Piko, Fleischmann, Peco, Life-Like). Eelistan seda Piko standardit (Code 100), sest nende rööbaste kättesaamine on Eestis kõige lihtsam.

Paralleelteede vahe – (prototüübipõhine standard 58 mm, Piko 61,9 mm, RocoLine 61,6 mm, Fleischmann Profi 63,5 mm või Tillig Elite 59 ja 60 mm). Rööpasüsteemide puhul on arvesse võetud vaid need, millede pöörangu raadius on suurem moodulitele kehtestatud väikseimast raadiusest 542 mm ja nimetatud standardkaugused tekivad kahe omavahel pöörangutega ühendatud teede vahel.

Rööbaste ühendusviisidest on kasutada 3 erinevat – tavaline (ühenduskohad moodulite piiriga kohakuti), ülekanderööpaga (näiteks Piko G119, mis ulatub 6 cm mõlemale moodulile ja trükiplaadi-meetodil. Trükiplaadi-meetod on väga täpne ja võimaldab korrektse läbisõidu ka siis, kui moodulite piiril on rööpad nurga all või lausa kõverad. Paraku on selline ühendus võimalik vaid ühe kindla mooduliga, ehk siis mitmik-moodulite omavahelistes ühendustes. Universaalseks (korrektuuri võimega) ühenduseks sobib ikkagi ainult ülekanderööpaga ühendusviis.

Iga mees ehitab oma kodumaketi ja seega ka mooduli endavalitud rööpasüsteemiga. Täiesti võimalik, et Piko G119 (ülekanderööbas) on kolmas ja ka teedevahe standard 58 on kolmandaks. Kuidas lahendada?. Moodulite otstes on kaks ala. Lisaks ühendusalale (60 cm) eelneks mõlemal moodulil ühildusala. Sellel lõigul nihutatakse paralleelne tee põhiteele lähemale ja vajadusel asub seal ka rööbaste ülemine (Code 83-lt Code 100-le).

Kodumaketi jaoks võib selline nõelailm olla kentsakas ja liigne. Sellisel juhul võiks nii ühildamis- kui ka üleminekuala paigutada eraldi moodulile (pikkus 32 cm ja laius sama mis moodulil). Kaaluda võiks muidugi ka standardteedevahe 58 asemel Piko teedevahe 62 mm ametlikku kasutamist.

Juhtmed.

Rööpavoolu ühendusjuhtmed kulgevad rööbastega paralleelselt moodulikasti sees. Igale juhtmele (4 rööpaniiti) on erinev värvikood. Kokku on vaja leppida juhtmete ristlõikepindala (1,5 või suurem) ja pistikute-pesade tüüp ning kinnitusviisid. Kõigi nende ja muude juhtmete läbiviimiseks vajalikud avad asuksid moodulite otstes kinnituskohtade vahel (tingmooduli järgi) ning ka samal kõrgusel. Ovaalse ava pikkus ja kõrgus on vaja eraldi kokku leppida.

Rööpavoolu muutmiseks analoograudtee jaamavahes on mitmeid lahendusvariante. Suurel määral sõltub see ka jaamade arvust. Alustada võiks lihtsamatest rakendustes ja küll siis head mõtted ka koos moodulraudtee arenemisega kaasa tulevad.

Moodulite jalad.

Iga mooduli kõigis nurkades koht 45 x 45 mm mõõdus jala kinnitamiseks. Moodulraudtee kokkupanekul pannakse üks jalgade paar iga kinnituskoha kohta. Erandiks on esimene moodul, mille külge kogu süsteemi kasvatama hakatakse – see on 4 jalaga.

Erikujulistel moodulitel (nurga- ja täisnurga ning tagasipöörde moodulid) on jalgade asukoht individuaalne ja paigutatud nii, et ei tekkiks „läbivajumisi“.

Erineva teedearvuga moodulite ühendamine

Kodumaketil võib neid teeharusid olla rohkem kui kaks – kohalik raudtee, juurdesõidutee, väljatõmbetupik jne.. Nendest teise maketi liigsetest teedest saavad siis seisuteed (käepärast peavad olema lahtiselt pealepandavad tupiku tõkised).

Avalik debatt ja Eesti HO Moodulite Standardi loomine.

Käesolevast saaks kahe veebikeskkonna – rongimees.ee ja raudteehuvilised.eu/pages/foorum ühisprojekt. Sellele kodulehel on üleval lähteandmed, foorumis toimuks arutelu ning valmis vormitud (räägitud ja vaieldud) standard koos jooniste, mõõtude ja arvutuskäikudega oleks alati kõigile nähtav ja kättesaadav läbi selle kodulehe. Tundub, et aeg esimeste suuremate sammude astumiseks on küps.

Rongimees Einar